Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 26 artiklit

ais muus la-diees

`ais <23u (ja 22u): aisa, `aisa; `aisu ja `aisasid>. Vankri, ree aisad. Voki, kiige aisad. Pani hobuse aiste vahele. Mari mees lööb naabrinaisega üle+aisa v alt+aisa, mees on Maril üle+aisa+lööja ülek (abielurikkuja). Lohistus+aisad mitm etn (koormaveoks). Aisa+hobune (mitmikrakendis), aisa+kell, aisa+putk konkstupp aisapära otsas, aisa+rihm

bis ld veel kord, korrata

cis muus do-diees

dis muus re-diees

eis muus mi-diees

fis muus fa-diees

gis muus sol-diees

his muus si-diees

k`äis <9: k`äise> varrukas; mitm lühike naiste rahvarõivapluus. Puistab, raputab valesid nagu käisest (ohtralt ja ladusalt). Käärib käised üles ka ülek. Särgi+käis, puhv+käis. Käise+auk, käise+suu; käise+embleem, käise+kiri etn

mis <0: mille, mida ja mis, millesse, milles, millest, millele, millel ja mil, millelt (ja milt), milleks, milleni, millena, milleta, millega (ja m`iska); mitm mis, mille ja millede, mida, millesse ja milledesse>. Asi, mis .. Instituut, mis asub Roosikrantsi tänavas. Vrd Instituut, kes on lõpetamas suurt uurimiskava. Mis v mis asi siin kukkus? Mis mees ta on (milline)? Mis kell on (kui palju)? Mida v mis teha? Ajamääruse puhul millel-vormi ei kasutata: Aeg, mil .. Aasta, mil .. Õng on konks, miska rumalaid kalu püütakse. Mida teame, mida mitte mõnda asja teame, mõnda ei tea. Mida aasta edasi, seda raskemaks läks. Tulge mis tahes v mis+tahes päeval v mis päeval tahes. Tehke mis tahes. Mida tahes, millest tahes. Ei olnud teab mis raske (mitte eriti raske). Tõsi mis tõsi. Saagu mis saab

mis tahes, mis+tahes. Otsib mis tahes v mistahes tööd. Vaata asja mis tahes v mistahes küljest v mis küljest tahes. Tehke mis tahes. Milleks tahes. Millega tahes

n`äis näeb, eks näe. (Eks) näis, mis edasi saab

p`äis <9: p`äise> algusosa, pea; zool paelussi keha eesosa. Päis+liist = päis+vinjett bibl, trük (peatüki, osa jne algul), päis+kivi eh

t`äis <14: täie, t`äit, t`äide (ja täiesse); täite, t`äisi; keskv täiem, üliv kõige täiem ja täisim>. Klaas on pilgeni, triiki, ääreni vett täis. Pungil, tuubil täis sahtel. Päev täis asjatoimetusi. Läks ähmi täis. Tegi, lasi püksid täis. Teeb ennast, oma margi täis argi rikub oma maine. Aeg saab täis. Mees sai, on nelikümmend (aastat) täis. Jõi end v ennast täis (purju). Täis nagu pinal, pomm, pukk, siga, sitikas, tarakan, tatikas, templielevant, tina, tinavile argi (väga purjus). Ennast täis hoopleja. Läks täis v täie kõhuga magama. Pingutab täiest jõust, täie jõuga. Pidu on täies hoos. Tunneb suvest täit mõnu. Täiel määral õnnestunud film. Vaata kui annan sulle ühe täie argi (löön). Käik läks täie ette, oli täie eest käigust oli kasu. Kadus kogu, kõige täiega (üleni, täielikult). Täis ajama, külvama, laadima, pumpama, suitsetama, toppima, valama. Täis kiilutud v tuubitud buss = täis+kiilutud v täis+tuubitud buss. Kere+täis, koti+täis, käpu+täis, lusika+täis, nõela+täis, peo+täis, reha+täis, saali+täis, selja+täis, suu+täis, süle+täis. Täie+kaaluline, täie+mõõduline, täie+ulatuslik, täie+voliline. Täis+automaat, täis+edu, täis+haagis, täis+habe, täis+kiirus, täis+koormus, täis+kuu, täis+liige, täis+mass (sõidukil), täis+nimi, täis+norm, täis+ring, täis+siid, täis+tööpäev, täis+valgus, täis+võimsus, täis+väetis. Täis+vend, täis+õde (vastandina poolvennale ja -õele). Täis+tasuline puhkus. Täis+suitsu+vorst, täis+tera+leib. astr: täis+vari <-varju>, täis+varjutus. keel: täis+häälik vokaal, täis+minevik, täis+alus, täis+sihitis. mat: täis+osa, täis+pindala. muus: täis+noot <-noodi> tervenoot, täis+paus, täis+toon tervetoon. Täis+moone zool, täis+riim kirj, täis+vastutus jur. Vt ka t`äis k`asvama, t`äis puhuma, t`äis t`uiskama

t`äis k`asvama. Rohtu täis kasvanud kraav. Puude lehed on täis kasvamata. Lapsed kasvasid kiiresti täis

t`äis puhuma. Puhus õhupalli täis. Puhub end täis ülek uhkustab, on üleolev. Täis puhutav = täis+puhutav mänguasi, paat. Täis+puhutud käitumine

t`äis t`uiskama. Lumi tuiskab jäljed täis. Täis tuisanud = täis+tuisanud tee

`õis <14: õie, `õit, `õide (ja õiesse); õite, `õisi>. Kirsid läksid, lõid, puhkesid õide. Õunapuu on õites, täies õies, õie+ehtes. Valge õiega v valgete õitega lill (valgeõieline). Rohkete õitega = õi(t)e+rohke = õi(t)e+rikas rohkeõieline. Liblikakujuline õis = liblik+õis = õie+liblikas. Paberist õis = paber+õis. Lapsed on elu õied. Need on alles õied ülek see on alles algus. Herne+õis, kummeli+õis, roosi+õis. bot: isas+õis, emas+õis, täidis+õis; rohttaimed: kärbes+õis; õis+luht, õis+uba. Väävli+õis keem pulberväävel, sõnajala+õis folkl. Õie+kate, õie+kroon, õie+kobar, õie+mahl, õie+nupp, õie+pung, õie+põhi, õie+raag, õie+tee, õie+tupp. ülek: õie+lumi, õie+vaht <-vahu>. Õie+kujuline muster = õis+muster, õis+motiiv, õis+ornament. Õieke(ne)

`äi <22u: äia, `äia; `äiu ja `äiasid> mehe- v naiseisa. Äia+papa = äia+taat = äi

äie <6: `äige, äiet> (ühekordne) äigamine. biol, med: äige+kiht kerge tõmbega saadud õhuke kiht, äige+preparaat

äiu. Äiu-äiu, lapsekene!

`äks <22e: äksi, `äksi> märul (action ingl)

`äss. Äss, Muri, võta!

`äss <22i: ässa, `ässa> masti tugevaim mängukaart; argi oma ala parim. Lõi oma ässa lauale ka ülek tõi kaaluka argumendi. Poti+äss, risti+äss. Ralli+äss, suusa+äss

`ääs' <22e: ääsi, `ääsi> kolle sepikojas. Lõõts puhub söed ääsis lõkkele. Ääsi+tuli. Ääs+keevitus tehn sepakeevitus

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur