Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit

`att <22e: atu, `attu> etn Hiiu naise kotjas peakate

h`üt't <22e: hüti, h`ütti> hurtsik. Sauna+hütt, maja+hütt

`it't <22e: iti, `itti> argi infotehnoloogia. Iti+mees

k`üt't <22e: küti, k`ütti> jahimees; aj, sõj laskur. Karu+kütt, hülge+kütt, vaala+kütt. Hiire+kütt nalj kass. Pühapäeva+kütt, sala+kütt. Ammu+kütt ambur. ülek: seeliku+kütt = naiste+kütt, õnne+kütt, juhuse+kütt, autogrammi+kütt, korvi+kütt. aj: küti+polk, küti+väeosa. Kütt+kala zool

k`ütt <22e: kütu, k`üttu> üks kütmine; korraga köetav kütteaine. Õhtuse kütu järel valutas pea. Puid on kütu jagu

l`ütt vt lüsi

m`ütt <22i: müta, m`ütta> etn nui kalade võrku hirmutamiseks

`ot't <22e: oti, `otti> euf karu. Karu+ott, metsa+ott

p`üt't1 <22e: püti, p`ütti> zool (lind). Tutt+pütt

p`üt't2 <22e: püti, p`ütti> (väike puunõu). Pütt v püti+täis silku. Elame nagu silgud pütis (kitsalt hulgakesi koos). Koore+pütt, piima+pütt, või+pütt. Püti+laud, püti+piim <-piima>, püti+või

`utt <22i: ute, `utte> emane lammas. Ute+kari <-karja>. Utt+tall <-talle>

`ät't1 <22e: äti, `ätti> väga vana mees. Vana+ätt = ätt

`ät't2 <22e: äti, `ätti> kommertsmärk, @

`ült vt `üll

`ürt <22e: ürdi, `ürti> ravim- v maitsetaime maapealne osa. Kummeli+ürt, raudrohu+ürt. Ürdi+aed, ürdi+tee, ürdi+vann. Ürdi+ ürtidega maitsestatud: ürdi+liköör, ürdi+sool <-soola>, ürdi+õli. bot: raud+ürt, tuli+ürt; ürt+rabarber

üte <6: `ütte, ütet> keel selle nimetus, kelle poole pöördutakse, nt Jüri, tule siia! Lugupeetud külalised!

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur