|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 164 artiklit, väljastan 140.
`aist <22e: aisti, `aisti> tundemeel; meelelisus
ajast-arust, ajast ja arust iganenud, vanamoeline. Ajast-arust v ajast ja arust vaated, kaabu
(`)ammu+`aega, ka (`)ammust+`aega, (`)ammust `aega, (`)ammu(se)st ajast
ar`es't <22e: ares'ti, ar`es'ti> (lühiajaline) vahistus; vara keelu alla panek. Huligaanile määrati kolm päeva aresti, huligaan pandi v määrati kolmeks päevaks aresti. Vara pandi aresti alla, varale pandi arest vara arestiti. Istub arestis. Kasarmu+arest, kodu+arest. Aresti+kamber, aresti+maja
`arst <22e: arsti, `arsti>. Läks arsti juurde v arstile, käis arsti juures v arstil. Hamba+arst, silma+arst, kõrva-nina-kurgu+arst. Laste+arst pediaater, naiste+arst günekoloog, meeste+arst androloog, vrd nais+arst, mees+arst (arst on naine, mees). Looma+arst veterinaar. Pere+arst, eri+arst, kooli+arst. Ihu+arst, ime+arst, nurga+arst vmo (isehakanu). {Arst-narkoloog} → narkoloog, narko+arst; {arst-laborant} → labori+arst. Arsti+kabinet, arsti+riist, arsti+rohi ravim, arsti+teaduskond
art`ist <22e: -tisti, -t`isti> (lava)kunstnik. Tsirkuse+artist. Balleti+artist, parem balletitantsija v -tantsijanna
asb`es't <22e: -bes'ti, -b`es'ti> mõne mineraali kiuline tulekindel erim. Asbest+papp asbestiit, asbest+tsement eterniit, asbest+riie, asbest+toru. Asbesti+kiud, asbesti+maardla
`ast <22e: astu, `astu> luul astumine, samm. Jalgade ast = jala+ast
Brest [br`est] <22e: Bresti; kuhu Br`esti> linn Prantsusmaal; oblastilinn Valgevenes
buda+usuline, bud`ist <22e: -disti, -d`isti> buda usku inimene
b`üs't <22e: büs'ti, b`üs'ti> rinnakuju; (naise) rinnapartii. Lopsaka büstiga = büstikas daam. Portree+büst, marmor+büst, pronks+büst
dam`ast <22e: -masti, -m`asti> (riidesort)
d`us't <22e: dus'ti, d`us'ti> vmo, argi DDT (putukamürk)
`eest. Mine eest! Pluus on eest märg. Mõne päeva eest mõni päev tagasi. Ostis palga eest püksid. Kartul käib leiva eest; ema vastab lapse eest (asemel). On enese eest väljas. Läks varguse eest vangi. Kuused kaitsevad aeda põhjatuule eest. {Vabandan vigade eest} → palun vigade pärast vabandust. Eest laetav = eest+laetav püss. Eest täidetav = eest+täidetav pesumasin. Vt ka `ees, `ette
e-p`os't elektronpost. Minu e-posti aadress on .. (meiliaadress, e-aadress)
EST Eesti (maatähis)
GOST, gost nõuk vn государственный стандарт (üleliiduline riiklik standard)
h`uist (peletushüüd). Huist, kanavaras!
h`õl'st <22e: hõl'sti, h`õl'sti> kerge avar üleriie
ilmast `ilma alatasa, ühtelugu, vahetpidamata. Räägib ilmast ilma sama juttu
`ist <22e: istu, `istu> tehn kahe kokkukuuluva detaili (ava ja võlli) seostatuse viis. Lõtk+ist, ping-+ist
jalus, jalust. Kass on igal pool jalus. Lapsed olid suurte inimeste jalus. Käi jalust! argi mine tülinast ära! Põgenesid lahingute jalust. Vt ka j`algu
j`ust. Päike oli just tõusnud (nüüdsama). Just parajal ajal. Minia pole just kiita (eriti). Kui just aega on, siis ..
j`ust+k`ui, j`ust k`ui, j`ust+nagu, j`ust nagu
j`uust <22e: juustu, j`uustu>. Tegu juustu = juustu+tegu. Kitse+juust, koore+juust, laabi+juust, suitsu+juust, võide+juust, hallitus+juust, toor+juust, delikatess+juust. Vrd kera+juust ja juustu+kera. Juustu+kelder, juustu+kook <-koogi>, juustu+kuppel, juustu+küpsis, juustu+laap laap, juustu+meister, juustu+nuga, juustu+sort, juustu+vorst, juustu+võileib, juustu+värv (annab juustule kollaka värvuse)
kapist v`älja tulema ülek oma seksuaalsest orientatsioonist v sooidentiteedist avalikult rääkima (vm saladust avalikuks tegema)
k`arst <22e: karsti, k`arsti> vee toimest tingitud lehtrid, lohud, maa-alused koopad jm moodustised kergesti lahustuvates kivimites. Karsti+ala, karsti+jõgi (maa all), karsti+koobas, karsti+lehter, karsti+nõgu, karsti+nähtus, karsti+vesi
Karst [k`arst] <22e: Karsti; kuhu K`arsti>, Carso it, Kras sloveeni lavamaa Sloveenias ja Itaalias
k`as't1 <22e: kas'ti, k`as'ti>. {Kastist välja(s) mõtlemine} → loov mõtlemine. Kast = kasti+täis õlut. Papp+kast, vineer+kast. Auto+kast, kande+kast, keks+kast, kirja+kast, kõla+kast (nt viiulil), käigu+kast tehn, leier+kast, pakk+kast, pesa+kast, post+kast, prügi+kast, valimis+kast. Kasti+laud. Kast+ kastikujuline, nelinurkne: kast+lõks (väiksemate loomade püügiks), kast+mõrd kal, kast+taru aiand, kast+vanker. tehn: kast+valu, kast+valatis
k`as't2 <22e: kas'ti, k`as'ti> suletud ühiskonnakiht (nt Indias). Kasti+süsteem, kasti+vahe <-vahe> seisusevahe. Kasti+vaim ülek kildkonnavaim
katust p`akkuma ülek, argi puutumatuse eest tasu nõudma. Katuse+pakkumine, katuse+pakkuja
k`aust <22u: kausta, k`austa> aktikaaned koos dokumentidega; failide jms hierarhilise paigutamise vahend; etn jalasega paralleelne ree pealispuu
k`est <22i: kesta, k`esta>. Ajab kesta kestendab, kestab (III v). Vahetab kesta ülek muudab rõivaid, välimust, teguviisi. Metall+kest, padruni+kest; raku+kest biol, vilja+kest. anat: loote+kest, sarv+kest, võrk+kest, viker+kest. Maa vesi+kest hüdrosfäär. Kesta+heitja (tulirelva osa)
k`irst <22e: kirstu, k`irstu>. Jahu+kirst, riide+kirst, surnu+kirst, tamme+kirst. Kirstu+tegija, kirstu+täis. Sisseü-ga: kirstu+panek
k`iust <22e: kiustu, k`iustu> kius, jonn; kiustetegu; jur šikaneerimine
k`oost <22e: koostu, k`oostu> tehn koosteüksus
k`os't <22e: kos'ti, k`os'ti> söök, toidupoolis. Oli kooliajal tädi juures kosti peal v kostil (korteris ja söögil). Läks külla ja viis kostiks kooki kaasa. Küla+kost, laada+kost, pulma+kost. Kosti+korter, kosti+laps <-lapse>, kosti+raha
k`un'st <22e: kun'sti, k`un'sti>. Kujutav kunst. Kaunid kunstid arhitektuur, skulptuur, maalikunst, muusika, luule, näitekunst, tantsukunst. Teda üles leida oli omaette kunst. Tunneb mitut kunsti, kuidas seadusest mööda hiilida (nõksu, nippi). Filmi+kunst, klaasi+kunst, lava+kunst = näite+kunst, maali+kunst, pargi+kunst, rahva+kunst, tarbe+kunst, nüüdis+kunst. Koka+kunst, trüki+kunst; nõia+kunst, must+kunst. Kunsti+ala = kunsti+haru, kunsti+anne, kunsti+elu, kunsti+ese, kunsti+kogu, kunsti+kool <-kooli>, kunsti+looming, kunsti+maitse, kunsti+mälestis, kunsti+näitus, kunsti+psühholoogia, kunsti+suund, kunsti+tegelane, kunsti+teos taies, kunsti+toode, kunsti+vool <-voolu>, kunsti+üliõpilane. Kunst+muusika (kindla autoriga); kirj: kunst+eepos, kunst+luule, kunst+muinasjutt
k`un'st+ kunstlik. Kunst+sõnnik vmo = kunst+väetis mineraalväetis. Kunst+, oskuskeeles täpsem tehis-: kunst+hammas, kunst+jalg, kunst+kiud, kunst+küüs, kunst+lill, kunst+lumi, kunst+nahk, kunst+siid
k`ust. Kust (kohast) sa tuled? Kust kandist ta pärit on? Raamat, kust ette loeti (millest). Kust mina (seda) tean! Kust maalt v kust+maalt sa oled jõudnud teha (kustpeale, kui kaugelt)?
k`ust tahes. Võtku kust tahes
k`äest vt k`äes
külas, külast vt küla
l`aast <22e: laastu, l`aastu> õhuke tükk; väike proosapala. Laias v jämedas v suures laastus üld-, põhijoontes. On teist laastu, teisest laastust mees (teistsugune, teist masti). Juhan Liivi laastud. Höövli+laast, katuse+laast, trei+laast, frees+laast, tehno+laast; metalli+laast, puidu+laast. Laastu+hunnik, laastu+kiri (riidel), laastu+tuli. Laastudest katus, korv = laastu+katus, laastu+korv, oskuskeeles täpsemad laast+katus, laast+korv; laast+plaat
lahus eraldi, lahutatud, lahust. Läks(id) lahku, on lahus; lahust kokku. Kirjuta need sõnad lahku. Nad on, neid käsitletakse (üksteisest) lahus (igaüht eraldi). Teistest lahus. Lahus+elu, lahus+olek, lahus+kool <-kooli> kas poiste või tüdrukute kool, nt mees- või naisgümnaasium
l`as't <22e: las'ti, l`as'ti; seisundivorm l`as'tis> koorem, laadung. Laev pandi lasti, on lastis, laeval on last peal. Täis lastis = täis+lastis. Soola+last. Tükk+last, puist+last, vedel+last. maj: lasti+kiri, lasti+raha
l`aust <22u: lausta, l`austa> nahatööstuses: laustnahk, laustetud naha kilepoolne osa. Lausta+masin (laustmiseks)
l`eos, l`eost vt ligu
l`est <22i: lesta, l`esta> õhuke lai lehetaoline asi; lai koor, kest; ka zool, sport. Lestadega ujumine = lesta+ujumine. Tõmba lesta argi mine ära, kao minema. Kõrva+lest. Uju+lest (ujujal; veelooma jalal). zool: sügelis+lest, võrgendi+lest; meri+lest (kala). Lesta+kujuline lestjas. Lesta+kala = lest. Lesta+parv, lesta+püük, lesta+võrk. Lest+hernes, oskuskeeles täpsem suhkruhernes. Lest+huulik (puhkpillil), lest+tõbi (taimedel ja loomadel)
liiast. Selle ilmaga on mantel liiast
l`iist <22e: liistu, l`iistu>. Tõmbab kinga liistule. Tõmbab poisid liistule ülek võtab poisid ette v käsile. Akna+liist, põranda+liist, ehis+liist. Nööbi+liist (kinnisel). Päis+liist bibl, trük päisvinjett
l`us't <22e: lus'ti, l`us'ti>. Lausa lust vaadata, kuidas töö edeneb. Sõidavad niisama lusti pärast, oma lustiks ringi. Elu on üks lust ja lillepidu. Noorel inimesel on ihu lusti täis. Ei ole lusti sinuga vaielda. Elu+lust elurõõm. Töö+lust, tegutsemis+lust, rännu+lust. Lusti+pidu, lusti+sõit. vmo: lust+aed iluaed, lust+hoone = lustla aiamajake, lust+mäng komöödia, naljamäng
m`aast. Aitas maast üles. Maast laeni suitsu täis. Kas saab maast lahti!
m`aast madalast lapsepõlvest, varasest noorusest peale. On maast madalast merega harjunud
m`as't1 <22e: mas'ti, m`as'ti>. Raadio+mast, tele(visiooni)+mast, mobiilside+mast, õhuliini+mast. Raudbetoon+mast, teras+mast. mer: fokk+mast = ees+mast = vöör+mast, groot+mast = suur+mast = pea+mast. Masti+mets, masti+mänd <-männi>, masti+korv, masti+topp topp2
m`as't2 <22e: mas'ti, m`as'ti>. Kaardi+mastid: risti, poti v pada, ärtu, ruutu. ülek liik, sort: mitut masti mehi, igat masti sulisid, teist masti mees, üht(e) masti mehed
m`es't <22e: mes'ti, m`es'ti; seisundivorm m`es'tis> argi kamp, kild (killa); liik, sort. Lõi sulidega mesti, on sulidega mestis. Liigub siin igat mesti mehi
mod`ist <22e: -disti, -d`isti> naiste moeesemete, eriti kübarate tegija
m`ust <22i: musta, m`usta; keskv mustem, üliv kõige mustem ja mustim>. Must leib rukkileib. Must kuld nafta. Must surm katk. Mustad mungad dominiiklased. Must ja värviline metall. Must auk astr. Must kast pardasalvesti. Mustad jõulud (lumeta). Must jää (maanteel). Must vesi solgi- v pesuvesi. Näed kõike mustades värvides v läbi mustade prillide ülek (süngena, lootusetuna). Teed mu meele mustaks, ajad mind musta masendusse. Ajab musta äri. Hangeldab mustal turul. Must raha ebaseaduslikult saadud raha. Must maagia (kurjade vaimude mõjutamiseks). Must lammas ka ülek (kes millegi normiks peetava poolest teistest hälbib ja keda seetõttu halvaks peetakse). Must hobune ka ülek üllatusvõitja v -kandidaat. Matuselised on riietatud musta, on mustas. Seisab v on must valgel on kirjas, on kirjutatud. (Ei) musta ega valget mitte sõnagi, mitte midagi. Musta valgeks v valget mustaks rääkima, tegema v pöörama (midagi vastupidiseks). Mustad argi mustaverelised, nt neegrid, kaukaaslased. Taimede liiginimetused kirjutatakse lahku: must sõstar, must aroonia, must rõigas, must pilvik, must riisikas, must pipar; loomadel kokku: must+rähn, must+rästas, must+luik, must+-kärbsenäpp, must+-toonekurg. Võrdlustes: nõgi+must = must kui nõgi, pigi+must, ronk+must, samet+must, sitik+must, süsi+must, tint+must, tökat+must. Pruunikas+must, sinakas+must, sinkjas+must, läikiv+must. Ropp+must. Trüki+must, kirbu+must, koera+must, küüne+must. Musta+juukseline, musta+kulmuline, musta+silmaline = musta+silmne, musta+võitu. Musta+pesu+kast. Must+roheline mustjasroheline. Must+kesa põllum, must+mädanik aiand, must+lagi eh, must+põrand eh
M`ust meri
m`ust sõstar. Mustasõstra+istik, mustasõstra+keedis = mustasõstra+moos, mustasõstra+leht, mustasõstra+mahl, mustasõstra+vein
m`ust vesi solgi- v pesuvesi. Mustavee+ämber = mustavee+pang solgiämber, mustavee+toru solgitoru, mustavee+torustik
n`aast <22e: naastu, n`aastu> kilbike, plaadike; muust pinnast kõrgem laiguke; anat sarv- v luumoodustis nahal; bot kroonlehe ülemine osa. Naastudega rihm. Hõbe+naast, raud+naast; luu+naast, sarv+naast. tkst: naast+kiri, naast+kirjaline kangas, naast+põime. Naast+rehv auto
oblast <2e: -i> (haldusüksus Venemaal jm)
ob`oe+m`ängija, obo`ist <22e: -isti, -`isti>
omast k`äest. Sul on õunad omast käest võtta (endal olemas). Pane puuduv raha omast käest (omalt poolt). Tean kõike omast käest (ise, oma kogemuste põhjal)
omast p`east omal algatusel, oma tarkusest
`ost <22e: ostu, `ostu>. Ost ja müük = ost-müük. Tegi suure ostu. Paneb ostud kotti. Kokku+ost, sisse+ost, välja+ost, üles+ost. Ostu+eesõigus, ostu+direktor, ostu+hind, ostu+kott <-koti>, ostu+käru, ostu+leping, ostu+luba, ostu+tehing, ostu+võlg; ostu+buum, ostu+paanika, ostu+palavik, ostu+retk, ostu+sõltlane, ostu+tänav
otsas, otsast vt `otsa
p`aast <22e: paastu, p`aastu> paastumine; paastuaeg. Peab paastu paastub. Suure paastu ajal vastlapäevast lihavõtteni. Mahla+paast. Paastu+aeg, paastu+laager, paastu+nädal, paastu+päev, paastu+toit
p`aavst <22e: paavsti, p`aavsti> roomakatoliku kiriku pea, püha isa. Paavstim kui paavst ise ülek (inimese kohta, kes püüab olla enam kui taotluste objekt ise). Paavsti+meelne katoliiklik, paavsti+riik
p`east vt p`eas
pl`as't <22e: plas'ti, pl`as'ti>, parem kui plastmass. Klaas+plast, puit+plast, vaht+plast, termo+plast, kiht+plast, kerg+plast. Leuko+plast kleepplaaster. Plasti+keevitaja. Plast+ese, plast+kaart, plast+kaas, plast+kate, plast+kelk, plast+nõu, plast+suusk, plast+taldrik, plast+toode, plast+ämber
pod`est <22e: -desti, -d`esti> trepimade
p`os't1 <22e: pos'ti, p`os'ti> vahipost; argi ametikoht. Postil valvav politseinik = posti+politseinik. Poste vahetati nelja tunni järel. Töötab vastutusrikkal (ameti+)postil. Töö+post, vaatlus+post, valve+post
p`os't2 <22e: pos'ti, p`os'ti> tulp, sammas. Paraja vahega pandud postid. Vrd posti+vahe <-vahe> ja vahe+post. Seisab nagu post (liikumatult). Aia+post, betoon+post, häbi+post, kiriku+post, laterna+post, silla+post, versta+post. Post+vundament
p`os't3 <22e: pos'ti, p`os'ti> postside; postiasutus; postisaadetised. Paneb kirja posti (postitab). Saada pakk postiga, posti teel. Posti pole veel toodud. Käsi+post, pudel+post, toru+post, väli+post, õhu+post. Elektron+post = e-post, rämps+post. Posti+aadress, posti+ametnik, posti+auto, posti+kulu, posti+loend info, posti+pakk <-paki>, posti+saadetis, posti+saladus, posti+tariif, posti+tempel, posti+tõld aj, posti+vagun, posti+vedu. Post+side <-side> = post. info: posti+ülem = post+meister
p`ost+ pärast, järel-, -järgne: post+embrüonaalne biol sünnijärgne, post+mortaalne surmajärgne, post+traumaatiline traumajärgne, post+sotsialistlik järelsotsialistlik, post+positsioon tagasõna, post+impressionism kunst, post+positivism filos
post factum [p`ost f`aktum] ld pärast sündmust, tagantjärele, pärast juhtunut
pst puiestee
pst. Pst, tasa!
p`uist <22e: puistu, p`uistu> puistatud v puistunud aine; geol murenenud kivimi lasund. Puist+aine, puist+kaup, puist+veos puisteaine, -kaup, -veos. Puist+liiv <-liiva>, puist+maardla
p`ul'st <22e: pul'sti, p`ul'sti; seisundivorm p`ul'stis> vanunud villa-, vildi-, sule-, karvatort; riideräbal. Karva+pulstid. Koera karv läks pulsti, on pulstis. Kannab vanu pulste
pärast1. Tuli natukese aja eest ja läheb poole tunni pärast. Aastate pärast. (Kell on) viie minuti pärast kümme. Teeb tööd töö pärast. Hakkas viha pärast nutma. Puudus koolist haiguse pärast. Teen seda laste pärast. Minu+pärast v minu(gi)+pärast minge (minugipoolest). Vrd Ära minu pärast muretse. Moe+pärast = moe pärast, nalja+pärast = nalja pärast naljaks. Taeva pärast. Kirevase, kuradi pärast (päralt). Liitsõna järelosana: au+pärast argi aupoolest, häda+pärast, käe+pärast, meele+pärast, teadu+pärast, mis+pärast, miski+pärast, millegi+pärast, see+pärast
pärast2. Pärast lõunat. Viis minutit pärast kuut viis minutit kuus läbi. Pärast töö lõpetamist. Hakka ees minema, tulen pärast järele (hiljem). Eks pärast näe (edaspidi). Enne töö ja pärast lõbu (seejärel). Asjaolusid uuritakse hoolikalt, {pärast mida} → misjärel süüdlasi karistatakse
p`ürst <22e: pürsti, p`ürsti> murdes hari
p`üs't+ püstine, vertikaalne, püsti-: püst+aed = püst+tara, püst+asend vertikaalasend, püst+formaat (nt trükisel), püst+joon = püst+kriips, püst+katus eh, püst+kiri, püst+krae, püst+kõrv (loomal), püst+lõige <-l`õike>, püst+mootor auto, vastand lamamootor, püst+puu, püst+telg
rad`ist <22e: -disti, -d`isti> raadiosidepidaja
r`east järjest, järgemööda. Ütelge reast oma nimed
r`es't2 <22e: res'ti, r`es'ti> varbvõre; aukude v piludega plaat. Kolde+rest, kuivatus+rest, nõude(kuivatus)+rest, põranda+rest, tuha+rest, ventilatsiooni+rest. Plekk+rest, puu+rest, raud+rest, traat+rest, varb+rest. Resti+varb. Rest+kaev, rest+kolle, rest+põhi, rest+põrand, rest+riiul, rest+kuivati põllum
r`iist <22u: riista, r`iista> vahend, abinõu, seade (seadme), instrument, pill; anum, toidunõu; euf suguti, peenis. Pani riistad kotti ülek läks ära, lahkus. Arsti+riist, haake+riist, köögi+riist, laske+riist, löök+riist, muusika+riist, mõõte+riist, mängu+riist, spordi+riist, sõidu+riist, sõja+riist, tapa+riist, tera+riist, töö+riist, vaatlus+riist. Joogi+riist, kiriku+riist, leiva+riist; puu+riist, vask+riist. Hobuse+riistad rakmed. Riista+kast, riista+kuur, riista+riiul. Riist+harjutus sport (võimlemisriistal)
r`is't <22e: ris'ti, r`is'ti; seisundivorm r`is'tis>. Papp lõi risti ette. Ei löö (millegi ees) risti ette ülek ei tagane millegi ees. Hukatav löödi v poodi risti. Maja Mäo ristil v ristis, tee+ristil v tee+ristis. (Sa, sina) issa v issanda rist! ülek häda, nuhtlus, kannatus: rist ja viletsus; on ristiks kaelas; igaüks kandku oma risti. Haak+rist, rõngas+rist; kuld+rist, raud+rist; haua+rist, kaela+rist, au+rist. Risti+kiri (hauaristil), risti+kuju ka: krutsifiks, risti+kujuline, risti+märk <-märgi>, risti+surm surm ristil. Risti+köömen farma apteegitilli seeme, risti+rohi bot. Kristlik, ristiusu: risti+kirik, risti+kogudus. Risti+retk aj. Vt ka r`is't+, r`is'ti, r`is'tis
r`is't+ ristikujuline; ristine, risti olev: rist+jalg (nt laual v jõulupuul), rist+joon, rist+laine, rist+lips kiki(lips), rist+palk <-palgi>, rist+seis, rist+suund, rist+telg, rist+tänav. eh: rist+seotis, rist+võlv, rist+lööv (kirikus). mat: rist+lõik, rist+sirge, rist+projektsioon, rist+summa, rist+tahukas. sport: rist+hoie (riistvõimlemises), rist+samm. zool: rist+part, rist+ämblik. tehn: rist+kiil <-kiilu>, rist+meisel. tkst: rist+pilu, rist+sammas (heegeldamisel), rist+toimne kiri (kangal). Rist+koordinaadid mat, geogr, rist+riim kirj, rist+tuli sõj
r`ääst <22e: räästu, r`äästu> kantsli kõlakatus
r`ös't <22e: rös'ti, r`ös'ti> röstimine; röstimisrest. Keskmine röst. Röst+leib, röst+sai; röst+pann
s`aast <22u: saasta, s`aasta> mustus, kõnts, räpp; ülek rämps. Rentslis voolab talvine saast. Saame puhtaks mineviku saastast. Pesu+saast, seebi+saast. Saastas+vill <-villa> pesemata vill
s`ekst <22e: seksti, s`eksti> heliredeli kuues aste (põhitoonist alates); vastav intervall. Sekst+akord
s`est sellepärast et. Tuld ei saa teha, sest tikku ei ole
s`est sellest. Vt s`ee
sof`ist <22e: -fisti, -f`isti> (filosoofiakoolkonna liige); loogika sofismidega targutleja. Antiikfilosoofia koolkond sofistid
sol`ist <22e: -listi, -l`isti> soololaulja, -mängija v -tantsija. Instrumentaal+solist, vokaal+solist, ooperi+solist, balleti+solist, laulu+solist
st!
st, s.t see tähendab
St. pr, ingl saint, sks Sankt (püha)
s`ääst <22e: säästu, s`äästu> kokkuhoid; kokkuhoitu. Materjali+sääst materjali kokkuhoid; kokkuhoitud materjal. Paneb säästud panka (kokkuhoitud raha). Säästu+kauplus = säästu+pood, säästu+eelarve, säästu+programm (nt pesumasinal)
s`ööst <22e: söösti ja sööstu, s`öösti ja s`ööstu> äkktormamine, -hüpe, -hoog, -puhang. Hirmu+sööst, valu+sööst, viha+sööst, raevu+sööst, kire+sööst. Tormi+sööst tormi-iil. Mäe+sööst geol (kiviveere)
s`üst <22i: süsta, s`üsta> kerge kitsas tullideta paat. Süsta+matk, süsta+sõit. Süsta+kujuline süstjas
s`üs't <22e: süs'ti, s`üs'ti> ühekordne süste. Teeb süsti süstib. Veeni+süst, vitamiini+süst, kaitse+süst, ilu+süst. Raha+süst ülek ühekordne suur rahasumma
ž`es't <22e: žes'ti, ž`es'ti> viibe; tahtlikult rõhutatud, tähelepanu äratamiseks mõeldud liigutus v tegu. Žesti+keel
t`aust <22u: tausta, t`austa> tagapõhi. Valge triip mustal taustal. Linnuparv taeva taustal. Romaani ajalooline taust. Heli+taust, kultuuri+taust, murde+taust. {Taga+taust} → taust. Tausta+uuring. Tausta+bänd, tausta+laulja, tausta+näitleja. Kangal: tausta+kude, tausta+lõim, tausta+lõng. Taust+teave, taust+muusika, taust+süsteem füüs
t`eist+m`oodi, t`eist m`oodi
t`eist+pidi, t`eist pidi. Üht(e)pidi ja teistpidi, ühte pidi ja teist pidi. Pööras taskud teistpidi v teist pidi. Töö oli raske, aga teistpidi v teist pidi huvitav (teisest küljest)
t`eist+v`iisi, t`eist v`iisi
t`ekst <22e: teksti, t`eksti> ka trük 20-punktine kiri. Seaduse, filmi, laulu tekst. Kirjalik ja suuline tekst. Proosa+tekst, autori+tekst, diktori+tekst, reklaam+tekst, seletus+tekst, lünk+tekst, kaas+tekst, all+tekst. Teksti+näide, teksti+rida, teksti+valimik. Teksti-TV = teksti+televisioon = tele+tekst. Teksti+kriitika tekstoloogia. keel: teksti+analüüs, teksti+korpus, teksti+lingvistika. Tekst+sõnum, tekst+ülesanne ped
t`es't <22e: tes'ti, t`es'ti> standardülesannete kogum psüühiliste omaduste v teadmiste ja oskuste mõõtmiseks; millegi olemasolu kindlakstegemine, kasutades indikaatorit; ei soovita tähenduses: analüüs, katse, proov, teim, uuring. Loogika+test, mälu+test, hoiaku+test. Süljeproovist tehakse indikaatori abil sülje+test v laboris süljeanalüüs; alko+test, narko+test, rasedus+test, isadus+test. Testi+võti vastuste õigsuse kontrollimise vahend. {Testi+patarei} → sari+test
t`oos't <22e: toos'ti, t`oos'ti> tervisejoomine, lühike lauakõne klaasitõstmisel. Ütles pererahva terviseks toosti tõstis pererahva terviseks klaasi, jõi pererahva terviseks
tr`us't <22e: trus'ti, tr`us'ti> (ettevõtete koondis)
tr`öös't <22e: tröös'ti, tr`öös'ti> lohutus. Poeg oli emale trööstiks, pojast oli emale tröösti
tss, tst. Tss, tasa! Tst! Teised magavad!
ts`üs't <22e: tsüs'ti, ts`üs'ti> alama looma v taime tugeva kestaga püsivorm, zool ümmik, bot puhkerakk; med, vet kestaga ümbritsetud põisjas moodustis
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|