|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 776 artiklit, väljastan 140.
`aader <2e: `aadri, `aadrit> vmo veresoon. Laseb haigel aadrit (verd veresoonest välja). Poeg laskis isa rahakotil(e) aadrit ülek (tegi kulu). Aadri+raud (aadrilaskmiseks rahvameditsiinis)
`aaria, parem `aarja indoiraani; vmo indoeuroopa; aarjalastega seostuv, aarjalaslik. Aarja keeled, rass, kultuur
`abs`ats <22e: -satsi, -s`atsi> vmo tekstilõik
adj`öö vmo jumalaga, hüvasti. Adjöö, mu kallis!
advok`aat <22e: -kaadi, -k`aati> õigusabi osutav, kedagi kohtus esindav ning kriminaalasjus süüdistatavat kaitsev jurist. Advokaatide kolleegium. Era+advokaat, vande+advokaat. Nurga+advokaat vmo (isehakanu). Advokaadi+kutse, advokaadi+büroo. Advokaatkond advokaatide kogu
`aed <22u: aia, `aeda, `aeda ja aiasse; `aedu ja `aedasid, `aedadesse ja aiusse>. Karjub nagu siga aia vahel. Töö läks aia taha ülek (ebaõnnestus). Viljapuu+aed = puuvilja+aed, marja+aed, kapsa+aed, tapu+aed, roosi+aed rosaarium. Kooli+aed, kodu+aed. Suve+aed ja talve+aed. Lust+aed vmo = ehis+aed = ilu+aed. Laste+aed. Looma+aed. Karja+aed, lamba+aed, kana+aed, jooksu+aed. Surnu+aed kalmistu. Paradiisi+aed. kal: vabe+aed, vesi+aed püünise tiib. Tarad: vitstest (punutud), paekividest (laotud), võrgust aed = vits+aed, paekivi+aed, võrk+aed; teivas+aed = hirs+aed = pistand+aed; piirde+aed. Aia+lill, aia+lind, aia+mari <-marja>, aia+tee, aia+tool. Aiatööriistu: aia+käärid mitm, aia+käru, aia+nuga, aia+prits, aia+traktor. Aia+roigas, aia+teivas, aia+latt taralatt, aia+post tarapost. Aia+alune, aia+poolne, aia+tagune, aia+äärne. bot: aed+hortensia (ilupõõsas), aed+-liivatee (ravimtaim)
`aeg <22u: aja, `aega, `aega ja ajasse; `aegu ja `aegasid, `aegadesse ja ajusse>. Mõni aeg, kuu aega tagasi v mõne aja, kuu aja eest. Iga natukese aja tagant. Kohtusime üle hulga, mitme v pika aja. Elas kaua v pikka aega võõrsil. Sellest jätkub mitmeks, hulgaks, pikaks v pikemaks ajaks. Jäi mõneks ajaks koju (ajutiselt). Jäi tunniks, nädalaks, kuuks ajaks. Eluks ajaks vigane. See kestis aasta aega (aasta otsa), {päev aega} → päev otsa, kogu v terve päeva. Ammust aega v ammusest ajast tuttavad. Kogu aeg pidevalt, ühtelugu. Lähemal ajal varsti. Vrd endisel ajal, praegusel v nüüdsel ajal ja endis+aeg, praegus+aeg = nüüdis+aeg. Aja jooksul v aja+pikku vähehaaval, pikapeale. Igal ajal alati. Samal ajal kui, sel ajal kui laps magas, tegin tööd. Iga asi omal ajal. Oma aja äraelanud ideed (iganenud). On ajast maha jäänud. Käib ajaga kaasas. Muistsel, vanal, iidsel, hallil ajal muiste, vanasti. Eesti, Rootsi, Vene aeg. Karm, segane aeg v karmid, segased ajad. Nendel rasketel aegadel v neil raskeil ajul. Päevane, öine aeg = päeva+aeg, öö+aeg. Suvine, talvine aeg = suve+aeg, talve+aeg. Sirelite õitsemise aeg v õitse(mis)+aeg. Pühade, lõuna, sõja ajal. Päise päeva ajal. Lõi aega surnuks saatis aega kasutult mööda. Aeg sai, on täis v läbi. Tegi seda tööd omast ajast. Tuli ajaga lahedasti välja. Jooksis 100 m ajaga alla 12 sekundi. On (viimane) aeg (minna, lahkuda, alustada). Abi jõudis õigel ajal v õigeks ajaks pärale. Rongi saabumise ja väljumise aeg = saabumis+aeg ja väljumis+aeg. Kell 8.15 Greenwichi aja järgi. Lahkus kella kümne ajal v aegu. Oh sa armas aeg! Heldene aeg! Treener võttis aja maha (peatas võistluse), treener võttis aega (mõõtis stopperiga). Võttis aega mis võttis (kui tahes kaua). Tegi lugedes, lugemisega aega v aja parajaks (viitis aega). Läks aega teenima (kohustusliku sõjaväe tegevteenistusse). Esi+aeg = muinas+aeg, ürg+aeg; kivi+aeg, pronksi+aeg ja raua+aeg; vana+aeg, kesk+aeg, uus+aeg ja uusim aeg. Antiik+aeg, feodaal+aeg, ordu+aeg, tsaari+aeg. Jää+aeg geol. Teoorjuse aeg = teoorjus+aeg, orja+aeg, paganus+aeg. Kriisi+aeg, ärkamis+aeg, stagna+aeg argi = stagnatsiooni+aeg = seisaku+aeg. Marja+aeg, seene+aeg, õie+aeg. Jooksu+aeg = inna+aeg, pesitsus+aeg zool, korje+aeg aiand (mesilastel). Karistus+aeg, sund+aeg vmo kohustuslik sõjaväeteenistus. Kooli+aeg, õppe+aeg, õpi+aeg, töö+aeg, puhke+aeg. Lennu+aeg lennu kestus. Garantii+aeg = tagatis+aeg. Pool+aeg, kolmandik+aeg, lisa+aeg ka sport. Sünni+aeg, surma+aeg. Aeg+ilmutus fot. Aja+kadu = aja+kaotus, aja+kulu, aja+varu, aja+ühik, aja+märk, aja+nõuded, aja+luule, aja+ühtsus kirj
aero+dr`oom vmo lennuväli
aero+nautika õhust kergemaid lennuvahendeid rakendav lennundusharu; vmo lennundus. Aeronaut õhusõitja
aia+äri vmo aiand
ajal`ik <25: -liku, -l`ikku> vmo: maine, maapealne; üürike, mööduv. Ajalik elu, õnn. Elu, õnne ajalikkus
aja+raamat vmo kroonika (ajalooürikuna)
aja+v`iitl`ik <25: -liku, -l`ikku> vmo: aega raiskav, aega viitev; ajaviiteline. Ajaviitlikud takistused. Ajaviitlik lugemine ajaviitelugemine
`akt <22e: akti, `akti> toiming, tegu; ametlik dokument; toimik, dokumendikaust; kunst alasti inimkeha kujutis; vmo vaatus. Tahte+akt, vaenu+akt, vägivalla+akt vägivallategu, terrori+akt. Sugu+akt suguühe. Üleande-vastuvõtu+akt, vrd tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. Ekspertiisi+akt, kinke+akt, perekonnaseisu+akt, tööõnnetus+akt, õigus+akt, normatiiv+akt. Mees+akt, nais+akt. Akti+kaaned mitm, akti+mapp <-mapi>, akti+raamat (aktide sissekandmiseks). Akti+foto, akti+joonistus, akti+maal
aktr`iss <22e: -rissi, -r`issi> vmo näitlejanna
akur`aatne <2: -r`aatse> vmo, argi täpne, punktipealne, pedantne. Akuraatsed mehed. Akuraatselt soetud juuksed
alamus <11: -e> alam olek; vmo, argi alam. Oskab olla nii ülemuste kui ka alamustega. Alamus+tunne. Alamuslik
alev <2e: -i> linnast väiksem asula; vmo ees-, äärelinn, agul. Kuurort+alev, töölis+alev. Alevi+elanik, alevi+maja
alfons <2e: -i> vmo naise kulul elav armuke
algu+pära päritolu, põlvnemine; vmo omapära, eripära. Germaani algupära v algupäraga muinasjutt. Rahvuslik algupära
alus <9: -e>. Graniit+alus, puit+alus, liiv+alus; seebi+alus, kauba+alus, kuuma+alus. Vrd vilt+alus ja alus+vilt. Teoreetiline, seaduslik alus. Liigitus+alus. Lepingu alusel (põhjal, järgi). Töölepingu lõpetamise alus oli seaduse § 86 p 3. Filmi aluseks on põnevusjutt. Süüdistusel polnud alust. Panid aluse ülikoolile rajasid ülikooli. Filosoofia alused (põhitõed). Pook(e)+alus aiand. Rannasõidu+alus rannasõidulaev. keel: osa+alus, täis+alus. mat: astme alus astendatav, kolmnurga alus, trapetsi alused. keem: alused ja happed. Alus+kiht, alus+lause keel, alus+nurk mat, alus+turvas põllum, alus+sulestik zool, alus+talje vmo pihik, alus+põrand eh, alus+piste (tikkimisel); ka ülek: alus+tugi, alus+sammas, alus+tala. Aluse+panija rajaja
amüs`eerima <28: -s`eerida, -seerin> vmo lõbutsema, kurameerima
angr`oo vmo hulgi. Ostab, müüb angroo
antr`akt <22e: -rakti, -r`akti> vmo etenduse vaheaeg
`antv`ärk <22e: -värgi, -v`ärki> vmo käsitööline, ametimees. Antvärki inimene. Mõisa antvärgid
apet`iit <22e: -tiidi, -t`iiti> vmo, nalj söögiisu; ülek himu, iha
apsat <2e: -i> vmo konts (kontsa)
ar`app <22e: arapi, ar`appi> vmo, argi haarang
armuke[ne] <12: -kese> pidev abieluväline sekspartner; vmo armastatu, kallim. Peab armukest. Elab ülemusega armukest, on ülemuse armuke. Sala+armuke
armu+tegu vmo halastus, heategu. Oi sa (taevane) armutegu!
armu+õpetus vmo, relig evangeelium. Kuulutab armuõpetust
`arst <22e: arsti, `arsti>. Läks arsti juurde v arstile, käis arsti juures v arstil. Hamba+arst, silma+arst, kõrva-nina-kurgu+arst. Laste+arst pediaater, naiste+arst günekoloog, meeste+arst androloog, vrd nais+arst, mees+arst (arst on naine, mees). Looma+arst veterinaar. Pere+arst, eri+arst, kooli+arst. Ihu+arst, ime+arst, nurga+arst vmo (isehakanu). {Arst-narkoloog} → narkoloog, narko+arst; {arst-laborant} → labori+arst. Arsti+kabinet, arsti+riist, arsti+rohi ravim, arsti+teaduskond
artill`eeria <1> vmo suurtükivägi
artiller`ist <22e: -risti, -r`isti> vmo suurtükiväelane
aru2 <17> mõistus, taip; vmo selgus, arusaamine. Nõrga, poole, täie aruga nõrga-, poole-, täiearuline. Pane poisile aru pähe. Aru tuleb pähe, võtab aru pähe. Tal pole (selget) aru peas, on aru kaotanud, arust lage = aru+lage, arust segane v ära. Minu arust (arvates, meelest). Oma(st) arust tähtis mees. Pärib, nõuab aru. Ei saa õiget aru kätte. Rõõmul ei olnud aru ega otsa. Ajast-arust = ajast ja arust iganenud, vanamoeline. Aru+natuke(ne)
aruline <12: -lise> vmo arukas; liitsõnus aruga. Kas see on kellegi arulise inimese tegu? Nõrga+aruline, poole+aruline, täie+aruline
asem`ik <25: -miku, -m`ikku> asendaja; vmo esindaja. Jumala asemik maa peal. Kuninga asemik asekuningas
asi <24u: asja, `asja; `asju ja `asjasid>. Milles asi (seisab, on)? Asjade käik = asja+käik, asjade seis = asja+seis. Haigus on tõsine asi, vrd tõsi+asi fakt, tõik. Asjast huvitatud isikud, parem asja+huvilised isikud. Asi on sant, asjad on halvad v halvasti. Asi iseeneses filos. Vana laud ajab asja ära, on asja eest v asjaks, käib asja ette. Mul on teile, teie juurde asja. Tulin asja pärast, isiklikes asjus. Mis see minu asi on v see pole minu asi v mul pole sellega asja see ei puutu minusse. Tegi asja otsis millekski põhjust. Läks asjale (loomulikke vajadusi õiendama), käis asjal. Mis asja sa karjud (miks)? Temast pole töö juures asja, pole suuremat asja tööd tegema. Need pole suured asjad prillid. Lõpeta töö ja asi ants, tahe v vask argi. Tüdrukul, tüdrukuga on asjad sedasi v sedapsi euf tüdruk on rase. Asja ees, teist taga põhjuseta. Võtab oma seitse v kümme asja ja läheb (kogu kraami). Nips+asi = ilu+asi, tarbe+asi, mängu+asi lelu, uhkus(e)+asi, hõbe+asi. Maitse+asi, üksik+asi, ime+asi, tühi+asi, pisi+asi, süü+asi, kohtu+asi, ameti+asi, era+asi; nuku+asjad, perekonna+asjad, armu+asjad, raha+asjad, sise+asjad, välis+asjad. Asja+kord vmo olukord
aspir`an't <22e: -ran'di, -r`an'ti> nõuk teadustööks valmistuv isik; vmo sõjakooli kasvandik
asula <1> linn, alev, alevik v küla; vmo eluase. Maa+asula, tööstus+asula, linnus+asula arheol, inim+asula = asula. Asula+koht, asula+matus arheol, asula+sisene, asula+väline
asunema <27> vmo asuma
asun`ik <25: -niku, -n`ikku> seni ülesharimata maale majapidamise rajaja; Eestis 1919. aasta maareformiga saadud maal talu rajaja; vmo veerandliitrine viinapudel. Eesti asunikud Krimmis. Juudi asunikud. Asuniku+koht = asuniku+talu asuniku rajatud uudistalu
atom`ism <22e: -mismi, -m`ismi> vmo, atom´istika <1> filos, füüs, keem aatomiõpetus. Atomist atomistika pooldaja. Atomistlik teooria
`au+j`ärg <-järje> vmo troon. Istub kõrgel aujärjel. Püha Aujärg Vatikan. Aujärje+pärija troonipärija
`au+kr`aad' vmo auaste. Aukraadilt major, majori aukraadis
`aul`ik <25: -liku, -l`ikku> vmo, `auline <12 (ja 10): -lise> vmo auväärne. Aulik, auline härra. Kõrge+auline
`au+t`äht vmo aumärk, orden
bajon`ett <22e: -neti, -n`etti> vmo tääk, püssitikk. Bajonett+lukk <-luku> = bajonett+liide tehn
bas`aar <22e: -saari, -s`aari> idamaa kaubatänav v turg; vmo näitemüük, heategevusmüük
biblio+t`eek vmo raamatukogu
bibliotek`aar <22e: -kaari, -k`aari> vmo raamatukoguhoidja
bl`okn`oot <22e: -noodi, -n`ooti> vmo märkmik
b`oi2 <26> vmo: jooksupoiss; liftipoiss
bonne <16> vmo kodukasvatajanna
buržu`aa <26> vmo kodanlane
buržu`aasia <1> vmo kodanlus
d`aam <22e: daami, d`aami>. Daamid ja härrad. Seltskonna+daam, seltsi+daam, hoovi+daam vmo = õue+daam (õukonnas), poolilma+daam, moe+daam, südame+daam, baari+daam. Daamike(ne) halv
dial´ektika <1> filos teadus liikumise üldistest seadustest ja nähtuste seosest; vastav tunnetusmeetod; vmo väitlusoskus. Dialektik
diiva <16> hrl vmo kuulus näitlejanna v lauljanna. Filmi+diiva
dikt`aat <22e: -taadi, -t`aati> dikteerimine; vmo etteütlus; ülek käsk, sund, ettekirjutis. Diktaadi+poliitika käsupoliitika
direkt`oorium <19: -i, -i; 2e: -i, -it> aj valitsus, mille liikmeid nimetatakse direktoriteks; vmo asutuse v ettevõtte direktorid
dispon`eerima <28: -n`eerida, -neerin> vastuvõtlikuks tegema; vmo korraldama, määrama
d`us't <22e: dus'ti, d`us'ti> vmo, argi DDT (putukamürk)
dünamo <1> vmo alalisvoolugeneraator
`eel. Hommiku eel vastu hommikut. Surma eel otse enne surma. Jõuab eele, on eel, läheb eelt vmo (ette, ees, eest)
`eeli hrl vmo eel. Õhtu eeli. Kes käiks eeli, näitaks rada?
`ees+tegija vmo eestööline
`eest+s`eisja juhataja, vanem; vmo eestkostja. Koguduse eestseisja
`ees+tuba <sisseü `ees+t`uppa> eesmine tuba; vmo ooteruum. Kohtu eestuba
eksek`uutor <2e: -i> vmo täidesaatja; aj (Venemaa riigiametnik)
eks`empel <2e: -s`empli, -s`emplit> vmo: (hoiatav) näide; aritmeetikaülesanne
elav <2: -a>. Elav hing, tuli, muusika, järjekord. Elavate kirjast lahkunud surnud. Elav entsüklopeedia v leksikon ülek rohkete ja mitmekülgsete teadmistega inimene. Elavad pildid vmo film. Elava+loomuline liikuv, vilgas. Elav+jõud sõj, elav+nurk (elusa looduse tutvustamiseks koolis jm), elav+töö maj
elik vmo: ehk; või
elit`ing <22e: -tingi, -t`ingi> vmo roos (nahahaigus)
elu+j`uur ženšenni juur; vmo, ülek elu alus, elu
elu+p`uu bot (puu v põõsas); vmo, ülek elu
ema+koda vmo emakas
emand <2: -a> perenaine, käskijanna; vmo proua. Isand ja emand Kask vmo. Pere+emand vmo. Kuninga+emand vmo kuninganna. Pagari+emand pagariproua. Ämma+emand. Haaviku+emand nalj jänes. Mängukaardid: pada+emand = poti+emand, risti+emand, ruutu+emand, ärtu+emand
ergu+kava vmo närvisüsteem
esi+p`uhku vmo esialgu
fabrits`eerima <28: -s`eerida, -seerin> vmo vabrikus tootma; halv valmis vorpima, välja mõtlema. Fabritseerib keskpäraseid romaane. Fabritseeritud süüdistused
fass`ong <22e: fassongi, fass`ongi> vmo tegumood, (rõiva)lõige, vorm. Mantli fassong. Õmbleb uusima fassongi järgi. Hoiab end fassongis. Kübar on fassongist väljas
f`il'm <22e: fil'mi, f`il'mi> filmilint; filmiteos. Ilmutab, kinnistab filmi. Näitab, vaatab filmi. Film linastub, film jookseb argi kino(de)s. Kitsas+film, lai+film, mikro+film. Amatöör+film, joonis+film, dokumentaal+film = tõsielu+film, lühi+film, mängu+film, tumm+film. Filmi+diiva vmo = filmi+täht, filmi+festival, filmi+kaader, filmi+kaamera, filmi+klubi, filmi+koopia, filmi+käsikiri = filmi+stsenaarium, filmi+lavastaja = filmi+režissöör, filmi+levi, filmi+lint = film, filmi+muusika, filmi+näitleja, filmi+operaator, filmi+projektor, filmi+tööstus
fl`üügel <2e: fl`üügli, fl`üüglit> vmo tiibklaver
forvard <2e: -i> maj tähtpäevaleping v -tehing; vmo edurivimängija (nt jalgpallis, hokis)
fris`eerima <28: -s`eerida, -seerin> vmo soengut tegema. Laseb end friseerida
fris`uur <22e: -suuri, -s`uuri> vmo soeng
fris`öör <22e: -sööri, -s`ööri> vmo juuksur
fr`its <22e: fritsu, fr`itsu> vmo, halv Saksa sõjaväelane
fr`ukt <22e: frukti, fr`ukti> vmo puuvili; argi, halv isik, tüüp. Tüütu frukt
galer`ii <26> pikk käiguruum, sammaskäik, ühenduskäik; kunstimuuseum, näituseruum(id); vmo ülemine (teatri)rõdu; ülek pikk rida, rodu. Uut ja vana maja ühendav galerii. Rollide galerii. Kunsti+galerii, maali+galerii
garn`eerima <28: -n`eerida, -neerin> lisandi(te)ga varustama; vmo kaunistama. Tomati ja sibulaga garneeritud heeringas. Garneeris kübara kannikesekimbuga
garnit`uur <22e: -tuuri, -t`uuri> ühtekuuluvate esemete kogu, komplekt; trük trükikirjade perekond; vmo kaunistus. Mööbli+garnituur, söögitoa+garnituur, maitseaine+garnituur, kirjutus(laua)+garnituur
gastron`oomia <1> peenkokakunst, peente toitude harrastus; argi gastronoomiakaubad. Gastronoomia+kaup (kasutamisvalmis) toidukaup, gastronoomia+kauplus vmo suur toidukauplus
gilj`akk <22e: -jaki, -j`akki> vmo nivh
grüüne <16> vmo, argi suvise väljasõidu koht, suvine loodus. Sõitsime grüünesse, käisime grüünes
guvern`öör <22e: -nööri, -n`ööri> vmo koduõpetaja, meeskasvataja
h`aagr`eht <22e: -rehi, -r`ehti> vmo haagikohtunik
haava+`arst vmo kirurg
habe <4: habeme, habet>. Ajab, kärbib, piirab habet. Habemesse kasvanud mees. Räägib, pomiseb midagi habemesse (ebaselgesti, omaette). Naerab, itsitab habemesse (kahjurõõmsalt). Talle ei julgenud keegi habemesse karata ülek (peale käratada). Habemega nali, lugu ülek (kulunud, äraleierdatud). Lõua+habe, moka+habe (alahuulel), nina+habe vmo vuntsid, põsk+habe. Kikk+habe = kitse+habe, rõngas+habe, täis+habe. ülek: piima+habe, sini+habe. Habeme+karv, habeme+kasv, habeme+konts <-kontsu>, habeme+nuga, habeme+tutt, habeme+tuust, habeme+ude; habeme+geel, habeme+palsam (habeme hoolduseks). bot: habe+nelk, habe+samblik = puu+habe. Habe+kotkas zool
h`aige <1>. Haige laps. Jäin haigeks. Läksin haigest peast, haigena v haigelt tööle. Lamaja, surija haige. Arst kuulab haiget. Põlv teeb haiget, sain haiget. Oli haige selle mehe järele ülek. Pool+haige, puru+haige. Suhkru+haige, vähi+haige, oskuskeeles täpsemad suhkur-, vähktõbine. Gripi+haige, kopsu+haige, sugu+haige, vaimu+haige, mere+haige, nakkus+haige, voodi+haige. Astma+haige astmaatik, skisofreenia+haige skisofreenik. ülek: raamatu+haige, spordi+haige, televiisori+haige. Haige+kittel, haige+tuba, haige+ravitseja vmo = haige+talitaja vmo põetaja
h`aige+maja vmo haigla
hakatus <11: -e> algus; hakatis. Tegin hakatust. Sajandi hakatusel. Hakatusest peale. Võta hakatuseks üks pits. Peo hakatus on kell seitse vmo
halastaja+õde vmo meditsiiniõde
h`al'l2 <22e: halli, h`alli>. Oota end või halliks (väga kaua). Hall habe, vrd hall+habe halli habemega mees; hall pea, vrd hall+pea. Üks päev hallim kui teine (igavam). Metsa+hall euf hunt, kraavi+hall argi kraavikaevaja. Taimede liiginimetused kirjutatakse lahku: hall haab, hall lepp; loomadel kokku: hall+haigur, hall+hani, hall+hüljes, hall+jänes, hall+rästas. Hele+hall, tume+hall, mustjas+hall, sinakas+hall, sini+hall. Teras+hall, tolm+hall, tuhk+hall, vesi+hall, hiir+hall. Hall+malm tehn, hall+muld põllum, hall+tõbi vmo malaaria. Halli+kirju, halli+poolne = halli+võitu, halli+päine, halli+silmaline = halli+silmne
h`eaks v`õtma. Võta heaks! Võtke heaks või pange pahaks! Rebane võttis kuke heaks vmo (sõi ära)
h`elde <1>. Helde loomuga, helde inimene. Helde andma, kinkima. Jagab heldel käel, helde käega. Helde vilja-aasta. Saatus on su vastu helde olnud. Helde taevas! heldene taevas! Helde südamega, meelega, käega = helde+südameline, helde+meelne, helde+käeline. Heldelt, heldesti vmo
heli+üles+võte vmo: helisalvestus; helisalvestis
helv`eetslane <12: -lase> vmo šveitslane
h`ingamis+p`äev vmo, relig pühapäev, puhkepäev. Peab, pühitseb hingamispäeva
h`ingus <11 ja 9: -e> hingamine, hingeõhk; õhuhoovus; vmo puhkus, rahu. Tundsin kuklas mehe sooja hingust. Mere soolane hingus. Kevade hingus. Tuule+hingus. Vanaisa sängitati igavesele hingusele vmo. Laulukoor oli ammu hingusele läinud (tegutsemast lakanud)
hoh`ol'l <22e: -holli, -h`olli> vmo, argi (ukrainlase pilkenimetus)
hommiku+m`aa vmo idamaa. Vastand õhtumaa. Hommikumaa targad. Hommikumaalane. Hommikumaine
hoole+k`an'dja vmo hooldaja, hoolitseja
hoone <6: h`oone, hoonet>. Jaama+hoone, lao+hoone, mõisa+hoone, tehase+hoone, turu+hoone. Külm+hoone. Haldus+hoone, tootmis+hoone. Kivi+hoone, klaas+hoone. Pea+hoone, kõrval+hoone, tiib+hoone, kõrg+hoone. Triip+hoone vmo = kasvu+hoone. Om-ga: hoone+esine, hoone+plokk, hoone+register
h`oov <22e: hoovi, h`oovi> õu; vmo õukond, hoovkond. Tõmbab (kellegi) hoovi argi kasutab enda huvides ära. Kauba+hoov ka aj, puu+hoov küttepuude lao- ja müügikoht, puidu+hoov, parem laua+hoov, sissesõidu+hoov. Hoovi+ õue-: hoovi+koer, hoovi+maja, hoovi+pealne, hoovi+värav; vmo: hoovi+daam, hoovi+narr
h`oovk`ond <22i: -konna, -k`onda> vmo õukond
häbedus <11: -e> vmo välimised suguelundid
häbematane <10: -se> vmo, argi häbematu. Sina häbematane inimeseloom
härra <16>. Härra Mets. Austatud härra linnapea! Daamid ja härrad! Elab härra elu. Vana+härra, noor+härra. vmo: kirik+härra kirikuõpetaja, kohtu+härra kohtunik, maja+härra peremees (külaliste vastuvõtjana), keisri+härra keiser, mõisa+härra mõisnik. Päris+härra mõisaomanik. aj: rae+härra, vaba+härra
hääle+kõvendaja <1> vmo valjuhääldi
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|