|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 220 artiklit, väljastan 140.
s.a sel aastal
SA sihtasutus
s`aaja <1>. Aru+saaja, kahju+saaja, kasu+saaja, kingi+saaja
s`aama <37i: s`aada, s`aan, saame, s`ain, saime, s`ai, saagu, s`aav, saanud, s`aadakse, s`aadud>. Saad malka maitsta. Linn sai sõja ajal kannatada. Meile saab nüüd helistada. Sa ei saa mulle midagi teha. Sain uue jalgratta. Sain asjast aimu. Kingad said poriga. Tüdruk sai mehele. Poiss tahab meremeheks (saada). Kaup on saada (saadaval). Kell saab üks. Lapse kleit saagu pigem lühike kui pikk. Uus jaamahoone {saab olema} → tuleb v saab igati ajakohane. Kas sa saad voodisse v magama! Hilja õhtul saab perenaine tube kraamima (pärast kõike muud selle töö kallale). Tal {saab olema} → on küllap v leeb järgijaid. {Need rahad saavad olema} → need rahad saadakse, selle raha me saame. Kohtumine {sai toimuma} → toimus enne valimisi. Saab tehtud teeme v teen ära. Sai pisut müratud. {Süüdlane võib saada trahvitud} → süüdlast võidakse trahvida. Kannatada+saanu, viga+saanu. Vt ka aru s`aama, jagu s`aama, k`okku s`aama, k`ätte s`aama, l`ahti s`aama, läbi s`aama, maha s`aama, m`ööda s`aama, pähe s`aama, s`isse s`aama, s`urma s`aama, t`eada s`aama, t`oime s`aama, üle s`aama, `ümber s`aama
s`aatja <1>. Raadio+saatja, ringhäälingu+saatja, tele(visiooni)+saatja (saatejaamad). Kirja+saatja, klaveri+saatja, täide+saatja
s`aatma <34: s`aata, saadan>. Poiss saatis tüdruku koju. Laulja saadab end ise klaveril. Lapsed saadeti magama. Saadan talle kirja. Saatis kõik põrgusse v kassi saba alla v kuu peale v seenele v potilaadale v kuradile v kus kurat v kus see ja teine, kus seda ja teist lõi kõigele käega. Edasi, tagasi, välja, ära saatma. Vt ka k`orda s`aatma, laiali s`aatma, m`ööda s`aatma
saba <17u: s`appa ja sabasse; sabu ja sabasid>. Kergitab, liputab saba, tõmbab saba jalgade v jalge vahele, sorgu, rõngasse, tõstab saba selga. Mine kassi saba alla argi. Sai sule sappa argi vallandati. Vagunid haagiti rongile sappa argi. Poiss jõlgub tüdruku sabas argi. Seisab pileti+sabas (piletijärjekorras). Sai sõnal sabast v sõna+sabast kinni. Lennuki, rongkäigu saba. Kalendri+saba vmo kalendrilisa. Suitsu+saba (nt lennukil). Kleidi+saba, seeliku+saba, särgi+saba. bot taimenimetustes: havi+saba, hiire+saba ka ülek, kassi+saba, kuke+saba, rebase+saba. zool: hark+saba, lüüra+saba, siidi+saba (linnud), lint+saba (kala), pääsu+saba (liblikas). Saba+jupp, saba+juur, saba+jõhv, saba+lüli, saba+ots, saba+sulg <-sule>, saba+tutt, saba+uim <-uime>. Saba+kruvi (tisleripingil, püssil), saba+rihm (hobuse leidel). Saba+liputus, saba+löök
saba+pidi, saba pidi sabast, sabaga. Hiir jäi sabapidi v saba pidi lõksu kinni
sada <18u: saja, sada ja sadat, sajasse; sadade, sadu ja sadasid>. Sada tuhat, miljonit. Sada tuhandikku. Sada viiskümmend. Sada kaks. Sada sammu, aastat. Sada grammi sinki. Lehekülg sada sajas lehekülg. Osalejaid on üle saja. Ei ole sadatki, sadagi täis. Talle tuli nagu sada paari jalgu alla tal hakkas väga kiire. Perenaisel oli sada peal argi (väga kiire). Sõitsime sajaga argi (100 km tunnikiirusega). Sadade viisi sajuti. Maalt Kuule on sadu tuhandeid kilomeetreid. Sada protsenti puuvillane täispuuvillane. Kaks+sada, kolm+sada. Mitu+sada, mõni+sada, paar+sada, pool+sada, täis+sada, veerand+sada. Aasta+sada sajand. Saja+grammine, saja+kilone, saja+kraadine, saja+liitrine, saja+meetrine. Saja+meheline, saja+pealine = saja+päine. Saja tuhandeline = saja+tuhandeline inimhulk. Saja tuhandik = saja+tuhandik. Sada+jalg zool (hulkjalgne)
Sadala <1: kuhu -sse>
sadama <28: sadada, sajan>. Sajab lund, lörtsi, vihma, rahet. Sajab rabinal, lahinal, nagu oavarrest. Tibutab, ladistab sadada. Lumi sadas maha (tuli maha). Katus sajab läbi. Kust sina siia sadasid argi (ootamatult ilmusid)?
sagima <27> saalima, tunglema; sakutama. Tänavail sagivad inimesed. Tuul sagib puid. Saab juustest sagida
Saha <17: kuhu -le>
Sahara <1: kuhu -sse> kõrb Aafrikas; Sahara-tagune Aafrika (Saharast lõunasse jääv Aafrika, Must Aafrika)
Sahha [sahh`aa] <26: kuhu -sse>, ka Jak`uutia Venemaa koosseisu kuuluv vabariik Ida-Siberis
saida <16>, oskuskeeles täpsem süsikas
saiga <16> zool (antiloop)
Saimaa [s`aim`aa] <26> järv Soomes; Saimaa kanal, Saimaan kanava sm kanal Soomes ja Venemaal
saira <16> zool (kala)
saja+k`aupa, saja k`aupa sada korraga
Saka <16: kuhu -le>
Sakala <1: kuhu -sse>
Saksa `aeg
saksa k`eel. Saksa+keelne
Saksa l`amba+k`oer
sala+ salajane: sala+agent, sala+arm = sala+armastus, sala+asi, sala+joodik, sala+kamber, sala+kari <-kari>, sala+kinnis tkst, sala+kivi (põllumullas), sala+korter, sala+kõrts, sala+käik, sala+laegas, sala+leping, sala+liit, sala+mõrtsukas = sala+mõrvar, sala+patt <-patu>, sala+piste tkst, sala+plaan, sala+selts, sala+sigaretid, sala+soov, sala+sopp <-sopi>, sala+suhe, sala+tasku, sala+turg, sala+uks, sala+urgas, sala+vaen, sala+vägi, sala+ühing
salga+k`aupa, salga k`aupa, salgakesi salkadena, salgas. Tuldi küll üksi, küll salgakaupa v salga kaupa v salgakesi
S`alla <1: kuhu -sse ja S`alla>
salsa <16> (tants); (Mehhiko tomati-tšillikaste)
sama niisama. Lahkus (nii)sama targalt, kui oli tulnud. (Nii)sama kõrge, lai. Roose on (nii)sama palju kui nelke roose ja nelke on ühepalju
sama <17u: samu ja samasid>. Käivad samas koolis, ühes ja samas klassis. Teevad samu vigu. Nimi jääb samaks. Üks valvab, samal ajal kui teised magavad (kuna). Käis poes ja {samal ajal} → ühtlasi postkontoris. Minu kinganumber on sama mis õel(gi). Sama+, vastand eri-: sama+kujuline = sama kujuga, sama+kõrgune (nii)sama kõrge, sama+laiune (nii)sama lai, sama+sisuline. Sama+suunaline sõidurada (näitab võrdsust), vrd ühesuunaline liiklus (näitab arvu). Sama+ealised lapsed (ühevanused). Sama+tüveline sõna
sama+m`oodi, sama m`oodi samal moel, samal kombel, samuti
Samara [sam´ara] <16: kuhu -sse>, ka Samaara oblastilinn Venemaal
samba <16> (tants)
S`ambia <1: kuhu -sse>, Zambia [z`ämbia] ingl riik Aafrikas
Samoa [sam`oa] <26: kuhu -sse>, Lääne-Samoa riik Okeaanias
samsa <16> (Kesk-Aasia pirukas)
Sanaa [san`aa] <26: kuhu -sse>, Şan‘ā’ ar Jeemeni pealinn
S`angla <1: kuhu -sse ja S`angla>
Santa Barbara [sänta b`aa(r)bara] <1: kuhu -sse> linn USAs
Santa Cruz de Tenerife [santa kr`uuss de tener´ife] <16: kuhu -sse> linn Hispaanias Kanaari saartel
sarja+v`iisi, sarja v`iisi, parem kui sarjaviisiliselt sarjakaupa, sarja kaupa
sasima <27> sassi ajama; haarama, kahmama. Tuul sasib juukseid. Poiss sasis tüdruku sülle. Peremees sasis viljakotist kinni
S`auga <1: kuhu -sse ja S`auga>
S`aunja <1: kuhu -sse ja S`aunja>
Sava [saava] <16> Doonau lisajõgi Balkani poolsaarel
Sav´oia <16: kuhu -sse>, Savoie [savu`aa] pr maa-ala Prantsusmaal
Sav´oia kapsas, oskuskeeles täpsem kähar peakapsas
s`eadja <1>. Hääle+seadja, pöörme+seadja, sõna+seadja
s`eadma <34: s`eada, s`ean, s`eame, s`eatakse, s`eatud>. Sean seierid otseks panen kella õigeks. Tüdrukuid seatakse poistele eeskujuks. Ilm seab sajule. Näidendi on raadiole seadnud .. (raadioteatrile kohandanud). Kokku seatud = kokku+seatud eelarve (koostatud). Häälde, joonde, korda, ritta seadma. Vt ka jalule s`eadma, s`isse s`eadma, üles s`eadma
sebima <27> kokku lappama, kokku panema; askeldama, saalima, sagima; argi hankima, muretsema. Sebib kangast, köit. Lapsed sebivad suurtel inimestel jalus. Poisid sebivad tüdrukuid argi (löövad tüdrukutele külge)
Seda [säda] <17> Säde jõe lätikeelne nimi
seda+l`aadi, seda l`aadi selline, sedasorti. Sedalaadi v seda laadi asi, millest avalikult ei räägita
seda+m`oodi, seda m`oodi sedasi, sel moel, sel kombel; selline, sedalaadi, sedasorti
Seeba <16: kuhu -sse> vanaaja riik Araabia lõunaosas
s`eega niisiis, järelikult. Seega, raha tuleb kohe üle kanda. Vrd Seega tuleb raha kohe üle kanda
s`eemla <1>, s`eemne+istand`ik mets (seemnete saamiseks). Männi+seemla
s`eeria <1> sari, samalaadsete esemete v nähtuste rida v rühm. Film on neljas seerias, parem neljas jaos. Margi+seeria, pileti+seeria margi-, piletisari. Seeria+väljaanne, seeria+võistlus sariväljaanne, -võistlus
s`eeria+v`iisi, s`eeria v`iisi, parem kui seeriaviisiliselt seeriakaupa, seeria kaupa. Seeriaviisi toodetud auto, parem seeriaauto
sega+: sega+ansambel, sega+asustus, sega+eeskava, sega+jõusööt, sega+mahl mahlasegu, sega+perekond, sega+puud (kütusena), sega+rahvastik, sega+rühm, sega+salat, sega+saun, sega+sort, sega+tehnika kunst, sega+tõug, sega+tõuline
segaja <1> ka: raadiosegaja, segamisjaam
segama <27>. Vihm segab tööd. Ära sega vahele! Segab kollast värvi sinisega, kollase värvi sisse sinist, kollast ja sinist värvi. Oled ära seganud siinuse ja koosinuse (ära vahetanud, segamini ajanud). Kosilasi on jalaga segada ülek (palju)
segima <27> läbisegi edasi-tagasi liikuma
s`eisja <1>. Püsti+seisja
s`eisma <32: s`eista, seisan>. Toit seisab laual. Poiss ei seisa kodus (ei püsi). Keldris seisab piim värske (säilib). Ajalehes seisab, et .. Asi seisab selles, et .. asi on selles, et .. Kell jäi seisma. Jätab v paneb tööpingi seisma seiskab tööpingi. Kaup on seisma jäänud, vrd seisma jäänud = seisma+jäänud kaup. Seisma jätmine, jäämine, panek = seisma+jätmine, seisma+jäämine, seisma+panek
s`ekka hulka. Kaob rahva sekka. Ütleb sõna sekka. Tunnistusel on kolmed-neljad, sekka mõni viiski. Sekka+lööja, sekka+löömine. Vt ka s`eas, s`east
Selja <16: kuhu -le>
selja+taga, selja taga, selja+tagant, selja tagant. Pikk öö on seljataga v selja taga (möödas). Linn jääb seljataha v selja taha. Seljataga v selja taga kutsuti tüdrukut kondiklibuks (tagaselja). Proua kurameerib mehe seljataga v selja taga nooremaga (mehe teadmata). Väljapressija seljataga v selja taga seisab terve jõuk (toetab). Otseses tähenduses: Keegi köhatas selja taga; Peidab käed selja taha; Ma ei tundnud sind selja tagant ära
selja+taha, selja taha vt selja+taga
selva <16> Amazonase madaliku vihmamets
senna <16> bot (troopikataim). Senna+lehed farma (kõhulahtisti)
SEPA ingl Single Euro Payments Area (ühtne euromaksete piirkond)
Sepa <16: kuhu -le>
S`erbia <1: kuhu -sse>, Srbija serbia riik Euroopas
sidima1 <27> argi istuma, nt arestikambris, vanglas
sidima2 <27> argi kiiresti jooksma, sibama
siduma <28: siduda, s`eon>. Meid seovad ühised huvid. Arutati tootmise laiendamisega seotud küsimusi paberl arutati tootmise laiendamist. On lubadustega käsist ja jalust, käsist-jalust seotud. Siduv kokkulepe jur. Siduv asesõna keel. Kinni, kokku siduma
Sierra Leone [si´erra leoone] <16: kuhu -sse> riik Aafrikas
Sierra Nevada [si´erra nevaada] <16> mäestik Hispaanias ja USAs
si´esta <16> lõunapuhkus (Itaalias ja hispaania keele maades)
siga <18u: s`ea, siga; sigu ja sigasid>. Karjub nagu siga aia vahel (kõvasti). Vihastab end seaks ülek vihastab kõvasti. Pillub, loobib pärleid v pärle sigade ette ülek pakub kellelegi väärtusi, mida see ei oska hinnata. Siga ka ei söö ülek täiesti sobimatu, kõlbmatu. Nagu sea selga v sea seljas sadul sobimatu. Täis kui siga argi väga purjus. Emis+siga, orik+siga. Liha+siga, peekoni+siga, peki+siga, rasva+siga, nuum+siga, tõu+siga. zool: kodu+siga, mets+siga = uluk+siga; sõralised: hirv+siga babirussa, naba+siga pekaari; närilised: meri+siga, okas+siga, vee+siga kapibaara. Toiduks: sea+jalg, sea+kamar, sea+karbonaad, sea+kints, sea+maks <-maksa>, sea+pea, sea+pekk, sea+praad, sea+rasv, sea+ribi, sea+saba, sea+sool <-soole>, sea+sink, sea+sült. Sea+harjas, sea+põis. Sea+kartulid (sigade söödaks), sea+söök, sea+(söögi)ämber, sea+küna = sea+mold. Sea+sulg <-sulu> = sea+aedik, sea+laut, sea+sõnnik, sea+farm, sea+kasvatus, sea+pidamine, sea+kari <-karja>, sea+karjane = sea+karjus = sea+poiss, sea+talitaja. zool: sea+tigu (nälkjas), sea+täi
sigala <1> seafarm, sealaut
sigma <16> kreeka täht σ
sihvka <16> argi päevalilleseeme. Sihvka+koor <-koore>
s`iirma <33: s`iirda, siiran> üle v edasi andma, üle viima. Pealinn siirdi Moskvast Peterburi
silla <16> bot (ilutaim)
s`ilma h`akkama silma puutuma, silma torkama. Silma+hakkav erinevus
s`ilma h`eitma. Poiss heidab naabriplikale silma (on naabriplikast huvitatud). Silma+heitmine
s`ilma p`aistma esile küündima. Silma+paistev ja silma+paistmatu saavutus. Silmapaistvalt
s`ilma p`uutuma silma hakkama, silma torkama
s`ilma r`iivama inetu välja nägema
s`ilma tegema silma pilgutama. Silma+tegemine
s`ilma t`orkama silma hakkama, silma puutuma. Talle torkas silma, et .. ta pani tähele, et .. Silma+torkav viga. Silmatorkavalt
siluma <27> siledaks tegema; silitama; viimistlema; info programmi vigu avastama ja kõrvaldama. Silub teravaid nurki ülek pehmendab vastuolusid. Silub karvaseks kiskuvat juttu mahendab teravaid ütlemisi. Silumis+filter jt, parem silufilter jt
Simuna <1: kuhu -sse>
sina ases <0: sina ja sa, sinu ja su, s`ind, sinusse ja s`usse, sinus ja sus, sinust ja s`ust, sinule ja s`ulle, sinul ja sul, sinult ja s`ult, sinuks, sinuni, sinuna, sinuta, sinuga ja suga; mitm teie ja te, teie ja te, t`eid, t`eisse, t`eis, t`eist, t`eile, t`eil, t`eilt, t`eiks ja teieks, teieni, teiena, teieta, teiega. Pikemad vormid eeskätt rõhulises asendis; lühemad rõhutus, aga (eriti s`ulle, sul) ka rõhulises>. Mis ma sust ikka tahan. Mis suga teha. Sulle jätkub kindlasti. Ega ma sinuks ole, et kartma löön. Võta sa kinni, mis tal viga on. Oh sa poiss, kus kihutavad. {Küll meil sinuga, Joosu, on alles põli} → küll meil on alles põli, Joosu. Sinu+aegne, teie+aegne. Sinu+poolne, teie+poolne ülesanne, parem sinu, teie ülesanne
sina1 nimis <17>. On sina peal sinatavad, lähevad sina peale (üle)
sina2 nimis <17: sinasse ja s`inna>. Lõoke kaob taeva+sinna
s`inna. Asjad pange sinna. Sinna on kuu aega tagasi (selle ajani). Mis sinna parata parata ei ole midagi. Sinna kanti. Siia ja sinna = siia-sinna. Sinna ja tänna = sinna-tänna. Sinna+jõudmine, sinna+jääja, sinna+sõit. Vt ka s`eal
Sipa <16: kuhu -sse ja S`ippa ja -le>
siva <keskv sivem ja sivemini, üliv kõige sivem ja kõige sivemini> argi ruttu, kiiresti. Tee siva!
skaala <16> astmik; mõõteriista lugemisseadise osa. Palga+skaala palgaastmik, hinde+skaala, nt viiepalli+skaala; värvi+skaala, tunde+skaala, väärtus+skaala. Ring+skaala, kaar+skaala. Skaala+jaotis, skaala+kaal(ud)
skisma <16> kirikulõhe
skr`aa <26> aj tsunfti, gildi vms põhikiri
Smürna <16: kuhu -sse> İzmiri ajalooline nimi
soba <17> Jaapani tatranuudlid
sobima <27>. Mari sobib õpetajaks. Mul ei sobi keelduda (ei sünni). Kübar sobib mantliga (kokku) (passib kokku). Prillid sobivad sulle (on näo järgi). Me sobime omavahel. Kas sobib, et tulete homme meile?, parem Kas te saate homme meile tulla?. Vt ka `ühte sobima
sodima <27>. Sodib raamatut kritseldab, sirgeldab raamatusse
S`oela v`äin
Sofia <1: kuhu -sse> Bulgaaria pealinn
soja <17 ja 16; os soja ja sojat> (üldkeeles), soja+uba bot (kultuurtaim). Toit sisaldab soja(t). Soja+jahu, soja+piim <-piima>, soja+šokolaad, soja+õli, soja+kaste <-k`astme>
S`ompa <1: kuhu -sse ja S`ompa>
S`onda <1: kuhu -sse ja S`onda>
sooda <16>. Söögi+sooda, oskuskeeles täpsem naatriumvesinikkarbonaat. Pesu+sooda, oskuskeeles täpsem kaltsineeritud sooda, naatriumkarbonaat. Sooda+aur, sooda+vesi. Sooda+hein bot (rohttaim)
S`oodla <1: kuhu -sse ja S`oodla>
sooja+ füüs, eh, tehn sama mis soojus-
sooma <16> biol organismi keha
S`oo+m`aa <26i: kuhu -le>
sopka <16> mägi, vulkaan Kaug-Idas
sorama <27> sorinal v soravalt voolama. Jutt sorab
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|