Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 220 artiklit, väljastan 140.

s.a sel aastal

sa vt sina

SA sihtasutus

saaga <16> folkl (germaani) kangelasmuistend

s`aaja <1>. Aru+saaja, kahju+saaja, kasu+saaja, kingi+saaja

s`aama <37i: s`aada, s`aan, saame, s`ain, saime, s`ai, saagu, s`aav, saanud, s`aadakse, s`aadud>. Saad malka maitsta. Linn sai sõja ajal kannatada. Meile saab nüüd helistada. Sa ei saa mulle midagi teha. Sain uue jalgratta. Sain asjast aimu. Kingad said poriga. Tüdruk sai mehele. Poiss tahab meremeheks (saada). Kaup on saada (saadaval). Kell saab üks. Lapse kleit saagu pigem lühike kui pikk. Uus jaamahoone {saab olema} tuleb v saab igati ajakohane. Kas sa saad voodisse v magama! Hilja õhtul saab perenaine tube kraamima (pärast kõike muud selle töö kallale). Tal {saab olema} on küllap v leeb järgijaid. {Need rahad saavad olema} need rahad saadakse, selle raha me saame. Kohtumine {sai toimuma} toimus enne valimisi. Saab tehtud teeme v teen ära. Sai pisut müratud. {Süüdlane võib saada trahvitud} süüdlast võidakse trahvida. Kannatada+saanu, viga+saanu. Vt ka aru s`aama, jagu s`aama, k`okku s`aama, k`ätte s`aama, l`ahti s`aama, läbi s`aama, maha s`aama, m`ööda s`aama, pähe s`aama, s`isse s`aama, s`urma s`aama, t`eada s`aama, t`oime s`aama, üle s`aama, `ümber s`aama

s`aatja <1>. Raadio+saatja, ringhäälingu+saatja, tele(visiooni)+saatja (saatejaamad). Kirja+saatja, klaveri+saatja, täide+saatja

s`aatma <34: s`aata, saadan>. Poiss saatis tüdruku koju. Laulja saadab end ise klaveril. Lapsed saadeti magama. Saadan talle kirja. Saatis kõik põrgusse v kassi saba alla v kuu peale v seenele v potilaadale v kuradile v kus kurat v kus see ja teine, kus seda ja teist lõi kõigele käega. Edasi, tagasi, välja, ära saatma. Vt ka k`orda s`aatma, laiali s`aatma, m`ööda s`aatma

saba <17u: s`appa ja sabasse; sabu ja sabasid>. Kergitab, liputab saba, tõmbab saba jalgade v jalge vahele, sorgu, rõngasse, tõstab saba selga. Mine kassi saba alla argi. Sai sule sappa argi vallandati. Vagunid haagiti rongile sappa argi. Poiss jõlgub tüdruku sabas argi. Seisab pileti+sabas (piletijärjekorras). Sai sõnal sabast v sõna+sabast kinni. Lennuki, rongkäigu saba. Kalendri+saba vmo kalendrilisa. Suitsu+saba (nt lennukil). Kleidi+saba, seeliku+saba, särgi+saba. bot taimenimetustes: havi+saba, hiire+saba ka ülek, kassi+saba, kuke+saba, rebase+saba. zool: hark+saba, lüüra+saba, siidi+saba (linnud), lint+saba (kala), pääsu+saba (liblikas). Saba+jupp, saba+juur, saba+jõhv, saba+lüli, saba+ots, saba+sulg <-sule>, saba+tutt, saba+uim <-uime>. Saba+kruvi (tisleripingil, püssil), saba+rihm (hobuse leidel). Saba+liputus, saba+löök

saba+pidi, saba pidi sabast, sabaga. Hiir jäi sabapidi v saba pidi lõksu kinni

sada <18u: saja, sada ja sadat, sajasse; sadade, sadu ja sadasid>. Sada tuhat, miljonit. Sada tuhandikku. Sada viiskümmend. Sada kaks. Sada sammu, aastat. Sada grammi sinki. Lehekülg sada sajas lehekülg. Osalejaid on üle saja. Ei ole sadatki, sadagi täis. Talle tuli nagu sada paari jalgu alla tal hakkas väga kiire. Perenaisel oli sada peal argi (väga kiire). Sõitsime sajaga argi (100 km tunnikiirusega). Sadade viisi sajuti. Maalt Kuule on sadu tuhandeid kilomeetreid. Sada protsenti puuvillane täispuuvillane. Kaks+sada, kolm+sada. Mitu+sada, mõni+sada, paar+sada, pool+sada, täis+sada, veerand+sada. Aasta+sada sajand. Saja+grammine, saja+kilone, saja+kraadine, saja+liitrine, saja+meetrine. Saja+meheline, saja+pealine = saja+päine. Saja tuhandeline = saja+tuhandeline inimhulk. Saja tuhandik = saja+tuhandik. Sada+jalg zool (hulkjalgne)

Sadala <1: kuhu -sse>

sadama <28: sadada, sajan>. Sajab lund, lörtsi, vihma, rahet. Sajab rabinal, lahinal, nagu oavarrest. Tibutab, ladistab sadada. Lumi sadas maha (tuli maha). Katus sajab läbi. Kust sina siia sadasid argi (ootamatult ilmusid)?

sagima <27> saalima, tunglema; sakutama. Tänavail sagivad inimesed. Tuul sagib puid. Saab juustest sagida

Saha <17: kuhu -le>

Sahara <1: kuhu -sse> kõrb Aafrikas; Sahara-tagune Aafrika (Saharast lõunasse jääv Aafrika, Must Aafrika)

Sahha [sahh`aa] <26: kuhu -sse>, ka Jak`uutia Venemaa koosseisu kuuluv vabariik Ida-Siberis

saida <16>, oskuskeeles täpsem süsikas

saiga <16> zool (antiloop)

Saimaa [s`aim`aa] <26> järv Soomes; Saimaa kanal, Saimaan kanava sm kanal Soomes ja Venemaal

saira <16> zool (kala)

saja+k`aupa, saja k`aupa sada korraga

Saka <16: kuhu -le>

Sakala <1: kuhu -sse>

Saksa `aeg

saksa k`eel. Saksa+keelne

Saksa l`amba+k`oer

sala salaja

sala <17> vmo nuuskur, salapolitseinik

sala+ salajane: sala+agent, sala+arm = sala+armastus, sala+asi, sala+joodik, sala+kamber, sala+kari <-kari>, sala+kinnis tkst, sala+kivi (põllumullas), sala+korter, sala+kõrts, sala+käik, sala+laegas, sala+leping, sala+liit, sala+mõrtsukas = sala+mõrvar, sala+patt <-patu>, sala+piste tkst, sala+plaan, sala+selts, sala+sigaretid, sala+soov, sala+sopp <-sopi>, sala+suhe, sala+tasku, sala+turg, sala+uks, sala+urgas, sala+vaen, sala+vägi, sala+ühing

salaja vargsi

salga+k`aupa, salga k`aupa, salgakesi salkadena, salgas. Tuldi küll üksi, küll salgakaupa v salga kaupa v salgakesi

S`alla <1: kuhu -sse ja S`alla>

salsa <16> (tants); (Mehhiko tomati-tšillikaste)

sama niisama. Lahkus (nii)sama targalt, kui oli tulnud. (Nii)sama kõrge, lai. Roose on (nii)sama palju kui nelke roose ja nelke on ühepalju

sama <17u: samu ja samasid>. Käivad samas koolis, ühes ja samas klassis. Teevad samu vigu. Nimi jääb samaks. Üks valvab, samal ajal kui teised magavad (kuna). Käis poes ja {samal ajal} ühtlasi postkontoris. Minu kinganumber on sama mis õel(gi). Sama+, vastand eri-: sama+kujuline = sama kujuga, sama+kõrgune (nii)sama kõrge, sama+laiune (nii)sama lai, sama+sisuline. Sama+suunaline sõidurada (näitab võrdsust), vrd ühesuunaline liiklus (näitab arvu). Sama+ealised lapsed (ühevanused). Sama+tüveline sõna

sama+m`oodi, sama m`oodi samal moel, samal kombel, samuti

Samara [sam´ara] <16: kuhu -sse>, ka Samaara oblastilinn Venemaal

samba <16> (tants)

S`ambia <1: kuhu -sse>, Zambia [z`ämbia] ingl riik Aafrikas

Samoa [sam`oa] <26: kuhu -sse>, Lääne-Samoa riik Okeaanias

samsa <16> (Kesk-Aasia pirukas)

Sanaa [san`aa] <26: kuhu -sse>, Şan‘ā’ ar Jeemeni pealinn

S`angla <1: kuhu -sse ja S`angla>

Santa Barbara [sänta b`aa(r)bara] <1: kuhu -sse> linn USAs

Santa Cruz de Tenerife [santa kr`uuss de tener´ife] <16: kuhu -sse> linn Hispaanias Kanaari saartel

sara <17> kuur, lööv, küün. Heina+sara, nooda+sara, turba+sara

sarja+v`iisi, sarja v`iisi, parem kui sarjaviisiliselt sarjakaupa, sarja kaupa

sasima <27> sassi ajama; haarama, kahmama. Tuul sasib juukseid. Poiss sasis tüdruku sülle. Peremees sasis viljakotist kinni

S`auga <1: kuhu -sse ja S`auga>

S`aunja <1: kuhu -sse ja S`aunja>

Sava [saava] <16> Doonau lisajõgi Balkani poolsaarel

Sav´oia <16: kuhu -sse>, Savoie [savu`aa] pr maa-ala Prantsusmaal

Sav´oia kapsas, oskuskeeles täpsem kähar peakapsas

s`eadja <1>. Hääle+seadja, pöörme+seadja, sõna+seadja

s`eadma <34: s`eada, s`ean, s`eame, s`eatakse, s`eatud>. Sean seierid otseks panen kella õigeks. Tüdrukuid seatakse poistele eeskujuks. Ilm seab sajule. Näidendi on raadiole seadnud .. (raadioteatrile kohandanud). Kokku seatud = kokku+seatud eelarve (koostatud). Häälde, joonde, korda, ritta seadma. Vt ka jalule s`eadma, s`isse s`eadma, üles s`eadma

sebima <27> kokku lappama, kokku panema; askeldama, saalima, sagima; argi hankima, muretsema. Sebib kangast, köit. Lapsed sebivad suurtel inimestel jalus. Poisid sebivad tüdrukuid argi (löövad tüdrukutele külge)

sebra <16> zool (loom); ülek vöötrada. Sebra+lill bot (ilutaim)

Seda [säda] <17> Säde jõe lätikeelne nimi

seda+l`aadi, seda l`aadi selline, sedasorti. Sedalaadi v seda laadi asi, millest avalikult ei räägita

seda+m`oodi, seda m`oodi sedasi, sel moel, sel kombel; selline, sedalaadi, sedasorti

Seeba <16: kuhu -sse> vanaaja riik Araabia lõunaosas

s`eega niisiis, järelikult. Seega, raha tuleb kohe üle kanda. Vrd Seega tuleb raha kohe üle kanda

s`eemla <1>, s`eemne+istand`ik mets (seemnete saamiseks). Männi+seemla

s`eepia <1> zool (peajalgne); kunst: seepiajoonis; tumepruun värv. Seepia+pruun

s`eeria <1> sari, samalaadsete esemete v nähtuste rida v rühm. Film on neljas seerias, parem neljas jaos. Margi+seeria, pileti+seeria margi-, piletisari. Seeria+väljaanne, seeria+võistlus sariväljaanne, -võistlus

s`eeria+v`iisi, s`eeria v`iisi, parem kui seeriaviisiliselt seeriakaupa, seeria kaupa. Seeriaviisi toodetud auto, parem seeriaauto

sega+: sega+ansambel, sega+asustus, sega+eeskava, sega+jõusööt, sega+mahl mahlasegu, sega+perekond, sega+puud (kütusena), sega+rahvastik, sega+rühm, sega+salat, sega+saun, sega+sort, sega+tehnika kunst, sega+tõug, sega+tõuline

segaja <1> ka: raadiosegaja, segamisjaam

segama <27>. Vihm segab tööd. Ära sega vahele! Segab kollast värvi sinisega, kollase värvi sisse sinist, kollast ja sinist värvi. Oled ära seganud siinuse ja koosinuse (ära vahetanud, segamini ajanud). Kosilasi on jalaga segada ülek (palju)

segima <27> läbisegi edasi-tagasi liikuma

s`eisja <1>. Püsti+seisja

s`eisma <32: s`eista, seisan>. Toit seisab laual. Poiss ei seisa kodus (ei püsi). Keldris seisab piim värske (säilib). Ajalehes seisab, et .. Asi seisab selles, et .. asi on selles, et .. Kell jäi seisma. Jätab v paneb tööpingi seisma seiskab tööpingi. Kaup on seisma jäänud, vrd seisma jäänud = seisma+jäänud kaup. Seisma jätmine, jäämine, panek = seisma+jätmine, seisma+jäämine, seisma+panek

s`ekka hulka. Kaob rahva sekka. Ütleb sõna sekka. Tunnistusel on kolmed-neljad, sekka mõni viiski. Sekka+lööja, sekka+löömine. Vt ka s`eas, s`east

Selja <16: kuhu -le>

selja+taga, selja taga, selja+tagant, selja tagant. Pikk öö on seljataga v selja taga (möödas). Linn jääb seljataha v selja taha. Seljataga v selja taga kutsuti tüdrukut kondiklibuks (tagaselja). Proua kurameerib mehe seljataga v selja taga nooremaga (mehe teadmata). Väljapressija seljataga v selja taga seisab terve jõuk (toetab). Otseses tähenduses: Keegi köhatas selja taga; Peidab käed selja taha; Ma ei tundnud sind selja tagant ära

selja+taha, selja taha vt selja+taga

selva <16> Amazonase madaliku vihmamets

senna <16> bot (troopikataim). Senna+lehed farma (kõhulahtisti)

SEPA ingl Single Euro Payments Area (ühtne euromaksete piirkond)

Sepa <16: kuhu -le>

S`erbia <1: kuhu -sse>, Srbija serbia riik Euroopas

sibama <27>. Hiir sibab toas ringi

sidima1 <27> argi istuma, nt arestikambris, vanglas

sidima2 <27> argi kiiresti jooksma, sibama

siduma <28: siduda, s`eon>. Meid seovad ühised huvid. Arutati tootmise laiendamisega seotud küsimusi paberl arutati tootmise laiendamist. On lubadustega käsist ja jalust, käsist-jalust seotud. Siduv kokkulepe jur. Siduv asesõna keel. Kinni, kokku siduma

Sierra Leone [si´erra leoone] <16: kuhu -sse> riik Aafrikas

Sierra Nevada [si´erra nevaada] <16> mäestik Hispaanias ja USAs

si´esta <16> lõunapuhkus (Itaalias ja hispaania keele maades)

siga <18u: s`ea, siga; sigu ja sigasid>. Karjub nagu siga aia vahel (kõvasti). Vihastab end seaks ülek vihastab kõvasti. Pillub, loobib pärleid v pärle sigade ette ülek pakub kellelegi väärtusi, mida see ei oska hinnata. Siga ka ei söö ülek täiesti sobimatu, kõlbmatu. Nagu sea selga v sea seljas sadul sobimatu. Täis kui siga argi väga purjus. Emis+siga, orik+siga. Liha+siga, peekoni+siga, peki+siga, rasva+siga, nuum+siga, tõu+siga. zool: kodu+siga, mets+siga = uluk+siga; sõralised: hirv+siga babirussa, naba+siga pekaari; närilised: meri+siga, okas+siga, vee+siga kapibaara. Toiduks: sea+jalg, sea+kamar, sea+karbonaad, sea+kints, sea+maks <-maksa>, sea+pea, sea+pekk, sea+praad, sea+rasv, sea+ribi, sea+saba, sea+sool <-soole>, sea+sink, sea+sült. Sea+harjas, sea+põis. Sea+kartulid (sigade söödaks), sea+söök, sea+(söögi)ämber, sea+küna = sea+mold. Sea+sulg <-sulu> = sea+aedik, sea+laut, sea+sõnnik, sea+farm, sea+kasvatus, sea+pidamine, sea+kari <-karja>, sea+karjane = sea+karjus = sea+poiss, sea+talitaja. zool: sea+tigu (nälkjas), sea+täi

sigala <1> seafarm, sealaut

sigima <27>. Kari sigib jõudsalt. Juustesse sigib halli

sigma <16> kreeka täht σ

sihvka <16> argi päevalilleseeme. Sihvka+koor <-koore>

s`iia vt s`iin

s`iirma <33: s`iirda, siiran> üle v edasi andma, üle viima. Pealinn siirdi Moskvast Peterburi

silima <27> siluma, silitama. Kass silib perenaise sääri

silla <16> bot (ilutaim)

s`ilma h`akkama silma puutuma, silma torkama. Silma+hakkav erinevus

s`ilma h`eitma. Poiss heidab naabriplikale silma (on naabriplikast huvitatud). Silma+heitmine

s`ilma p`aistma esile küündima. Silma+paistev ja silma+paistmatu saavutus. Silmapaistvalt

s`ilma p`uutuma silma hakkama, silma torkama

s`ilma r`iivama inetu välja nägema

s`ilma tegema silma pilgutama. Silma+tegemine

s`ilma t`orkama silma hakkama, silma puutuma. Talle torkas silma, et .. ta pani tähele, et .. Silma+torkav viga. Silmatorkavalt

siluma <27> siledaks tegema; silitama; viimistlema; info programmi vigu avastama ja kõrvaldama. Silub teravaid nurki ülek pehmendab vastuolusid. Silub karvaseks kiskuvat juttu mahendab teravaid ütlemisi. Silumis+filter jt, parem silufilter jt

sima <17> pärmiga kääritatud sidrunikali

Simuna <1: kuhu -sse>

sina ases <0: sina ja sa, sinu ja su, s`ind, sinusse ja s`usse, sinus ja sus, sinust ja s`ust, sinule ja s`ulle, sinul ja sul, sinult ja s`ult, sinuks, sinuni, sinuna, sinuta, sinuga ja suga; mitm teie ja te, teie ja te, t`eid, t`eisse, t`eis, t`eist, t`eile, t`eil, t`eilt, t`eiks ja teieks, teieni, teiena, teieta, teiega. Pikemad vormid eeskätt rõhulises asendis; lühemad rõhutus, aga (eriti s`ulle, sul) ka rõhulises>. Mis ma sust ikka tahan. Mis suga teha. Sulle jätkub kindlasti. Ega ma sinuks ole, et kartma löön. Võta sa kinni, mis tal viga on. Oh sa poiss, kus kihutavad. {Küll meil sinuga, Joosu, on alles põli} küll meil on alles põli, Joosu. Sinu+aegne, teie+aegne. Sinu+poolne, teie+poolne ülesanne, parem sinu, teie ülesanne

sina1 nimis <17>. On sina peal sinatavad, lähevad sina peale (üle)

sina2 nimis <17: sinasse ja s`inna>. Lõoke kaob taeva+sinna

sinama <27> sinisena paistma. Sinav silmapiir

s`inna. Asjad pange sinna. Sinna on kuu aega tagasi (selle ajani). Mis sinna parata parata ei ole midagi. Sinna kanti. Siia ja sinna = siia-sinna. Sinna ja tänna = sinna-tänna. Sinna+jõudmine, sinna+jääja, sinna+sõit. Vt ka s`eal

Sipa <16: kuhu -sse ja S`ippa ja -le>

sira <17> vilkuv sära. Taevatähtede sira

sirama <27> vilkudes särama. Tähed siravad

siva <keskv sivem ja sivemini, üliv kõige sivem ja kõige sivemini> argi ruttu, kiiresti. Tee siva!

skaala <16> astmik; mõõteriista lugemisseadise osa. Palga+skaala palgaastmik, hinde+skaala, nt viiepalli+skaala; värvi+skaala, tunde+skaala, väärtus+skaala. Ring+skaala, kaar+skaala. Skaala+jaotis, skaala+kaal(ud)

skisma <16> kirikulõhe

skr`aa <26> aj tsunfti, gildi vms põhikiri

Smürna <16: kuhu -sse> İzmiri ajalooline nimi

s`oa vt suga1, suga2

soba <17> Jaapani tatranuudlid

sobima <27>. Mari sobib õpetajaks. Mul ei sobi keelduda (ei sünni). Kübar sobib mantliga (kokku) (passib kokku). Prillid sobivad sulle (on näo järgi). Me sobime omavahel. Kas sobib, et tulete homme meile?, parem Kas te saate homme meile tulla?. Vt ka `ühte sobima

sodima <27>. Sodib raamatut kritseldab, sirgeldab raamatusse

S`oela v`äin

Sofia <1: kuhu -sse> Bulgaaria pealinn

soga <17> hägu. Pudeli põhjas on soga

sogama <27> sogaseks tegema. Sogab vett

sohva <16>. Plüüs+sohva. Sohva+laud, sohva+padi

soja <17 ja 16; os soja ja sojat> (üldkeeles), soja+uba bot (kultuurtaim). Toit sisaldab soja(t). Soja+jahu, soja+piim <-piima>, soja+šokolaad, soja+õli, soja+kaste <-k`astme>

S`ompa <1: kuhu -sse ja S`ompa>

S`onda <1: kuhu -sse ja S`onda>

sonima <27> jampsima, segast juttu rääkima. Sonimisi = sonides

sooda <16>. Söögi+sooda, oskuskeeles täpsem naatriumvesinikkarbonaat. Pesu+sooda, oskuskeeles täpsem kaltsineeritud sooda, naatriumkarbonaat. Sooda+aur, sooda+vesi. Sooda+hein bot (rohttaim)

S`oodla <1: kuhu -sse ja S`oodla>

sooja+ füüs, eh, tehn sama mis soojus-

sooma <16> biol organismi keha

S`oo+m`aa <26i: kuhu -le>

sopka <16> mägi, vulkaan Kaug-Idas

sorama <27> sorinal v soravalt voolama. Jutt sorab

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur