|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 31 artiklit
abi+j`õud. Töötas kontoris abijõuna. Kartulimaale on vaja abijõudu (abiväge). Kindluse piirajad ootavad abijõude (abiväge)
`aimama <29: aimata, `aiman>. Aimas õnnetust (ette). Süda aimab halba. Seda ei osanud, võinud, teadnud küll uneski, hinges(t)ki (ette) aimata. Läks paha aimamata edasi. Läbi udu võis aimata suurt hoonet. Aimab järele isa kõnnakut
aja+meri ülek. Aastakümned on voolanud, veerenud ajamerre
areng <2: -u> arenemine; ei soovita tähenduses: sündmus. Teaduse areng. Kehaline ja vaimne areng. Selliseid {arenguid} → sündmusi ei oodatud. Ala+areng, taand+areng, väär+areng; isendi+areng, liigi+areng. Arengu+bioloogia, arengu+psühholoogia; arengu+hüpe, arengu+tempo, arengu+vestlus
aru2 <17> mõistus, taip; vmo selgus, arusaamine. Nõrga, poole, täie aruga nõrga-, poole-, täiearuline. Pane poisile aru pähe. Aru tuleb pähe, võtab aru pähe. Tal pole (selget) aru peas, on aru kaotanud, arust lage = aru+lage, arust segane v ära. Minu arust (arvates, meelest). Oma(st) arust tähtis mees. Pärib, nõuab aru. Ei saa õiget aru kätte. Rõõmul ei olnud aru ega otsa. Ajast-arust = ajast ja arust iganenud, vanamoeline. Aru+natuke(ne)
ennustama <27> ette kuulutama. Seda ei osanud keegi {ette ennustada} → ennustada. Ta näoilme ei ennusta head
hingestki hingest; sugugi, hoopiski, ealeski. Ma ei osanud seda hingestki arvata
hinge+õnnistus õndsaks saamine teises maailmas. Kristlik hingeõnnistus. Ootan sind nagu hingeõnnistust
j`uurde. Rahvast tuleb juurde. Astub akna juurde. Linnavalitsuse juurde moodustatud komisjon (alluvusse). Jääb oma arvamuse juurde. Juurde andma, maksma, mõtlema, võitma; juurde minema, pääsema, sõitma, vedama. Palju vett on juurde voolanud, vrd juurde voolanud = juurde+voolanud vesi. Juurde+maks <-maksu>, juurde+sõit, juurde+sõidu+tee, juurde+tulija, juurde+vedu, juurde+viik <-viigu> el, juurde+vool <-voolu>. Vt ka j`uurde `arvama, j`uurde arvutama, j`uurde ehitama, j`uurde l`õikama, j`uurde meelitama, j`uurde v`õtma; juures, juurest
kaua <keskv kauem(ini), üliv kõige kauem(ini)>. Kus sa nii kaua olid? Kaua säiliv mahl säilismahl, säilemahl. Kaua oodatud külaline. Nii+kaua = seni+kaua = nii kaua = seni kaua seni. Kaua+aegne
kolama <27> ümber hulkuma, luusima. Kolab mööda linna, linna peal (ringi). On pool maailma läbi kolanud (läbi rännanud)
k`ootuma <27> hrl med kokku tõmbuma. Kootunud koed
kusagile kuskile, kuhugi. Olen nööbi kusagile kaotanud. Lähme kusagile mujale. See tegu ei kõlba (mitte) kusagile. {Lükkame koosoleku kusagile maisse} → peame koosoleku millalgi mais
k`äim <22u: käima, k`äima> käimine; mitm nalj: jalg; jalanõu. Minu käimad on käidud. On käima peal on rase, sai käima peale. On endale kihvtid käimad ostnud
l`ootus <11 ja 9: -e>. Hellitab lootust. On lootuse kaotanud. Paneb oma lootuse jumalale, jumal on ta lootus. Annab haigele {lootust paranemisele} → lootust paraneda = paranemis+lootust. Elu+lootus, tuleviku+lootus, võidu+lootus, pääsemis+lootus. Lootus(e)+kiir <-kiire>, lootus(e)+raas, lootus(e)+säde ülek. Lootus+rikas. Lootust andev, äratav = lootust+andev, lootust+äratav
m`aa <26i: m`aasse ja maha>. Planeedi nimena Maa. Päikesest kolmas planeet on Maa. Jälle on rahu maa peal. Kas tuul on maalt või merelt, maa või mere poolt? Nuga kukkus maha; vesi imbub maasse. Pall on maas, võeti maast üles. Sinna on hulk, tükk, palju maad. Tükk maad kergem elu (tublisti, hulga). Kolis linnast maale, elas maal, naasis maalt linna. Ihkab näha kaugeid maid. Tuhande järve maa Soome, tõusva päikese maa Jaapan, püha maa Palestiina, külmale maale Siberisse. Käisime Rakvere mail (Rakvere kandis). Maaga ühetasa = maa+tasa. Kirus, vandus oma nõrkust maa põhja. Pidin häbi pärast maa alla vajuma. Seda ma poleks maa peal arvata osanud (mitte iialgi). Seisab kahe jalaga maa peal ülek on praktiline inimene. Kuulasin maad, kust tööd saada (hankisin infot). Peremees vandus maa ja taeva kokku. Jagavad puid ja maid ülek jagelevad, klaarivad vahekordi. Kus oli pahandust maa ja ilm (palju pahandust)! Vatrab maad ja ilmad kokku. Ei tema tea maast ega ilmast, maad ega ilma. Ilma+maa, mais+maa. Aia+maa, heina+maa, karja+maa, põllu+maa; liiva+maa, jäät+maa, raat+maa, uudis+maa. Küngas+maa, lausk+maa, mägis+maa. Songer+maa, taller+maa. Edu+maa, vahe+maa. Agraar+maa = põllumajandus+maa, industriaal+maa = tööstus+maa. Hommiku+maa vmo = ida+maa, õhtu+maa vmo = lääne+maa; lõuna+maa, põhja+maa. Asu+maa, ema+maa, isa+maa, kodu+maa, sünni+maa. Naaber+maa, liikmes+maa, välis+maa, ülemere+maa, eikellegi+maa. Maa+lahmakas, maa+tükk, maa+lapp; maa+omand, maa+valdus, maa+rent. Maa+rahvastik, maa+noor, maa+laps <-lapse>, maa+õpetaja, maa+kool <-kooli>, maa+kolgas, maa+õhk, maa+leib. jur: maa+kohus <-k`ohtu>, maa+õigus. põllum: maa+sort, maa+tõug. bot rohttaimed: maa+jalg, maa+mõõl, maa+sapp, maa+vits. zool: maa+kirp, maa+kotkas kaljukotkas, maa+krabi (vähk), maa+lutikas, maa+öölane (liblikas). aj: maa+krahv (Saksamaal), maa+marssal, maa+raha. Maade+uurija. Maad+võttev veendumus. Maale minek = maale+minek. Maata+rahvas
male+k`ord malelaua ruute meenutav asetus. Malekorras mootorratturid ootavad lähet
m`an't <22e: man'di, m`an'ti> vmo koor (koore). Riisub piima pealt manti. On osanud igast ärist manti võtta ülek (parema osa endale saada)
meri <20: mere, m`erd, m`erre ja meresse>. Laev läheb merele. Isa on 15 aastat merd sõitnud. Noorukil on meri põlvini ülek (arvab kõike suutvat). Sellest ajast on hulk vett merre voolanud sellest on palju aega möödas. Piisake meres väga vähe, imevähe. Ava+meri, maailma+meri, süva+meri, ulgu+meri. Laulupeoliste meri. Lillede meri = lille+meri. Elu+meri ülek, inim+meri, tule+meri. Mere+laht, mere+laine, mere+sool <-soola>, mere+vesi, mere+muda, mere+kliima, mere+õhk. Mere+elustik, mere+loom <-looma>, mere+kala, mere+lind, mere+taim. Mere+kaubandus, mere+kool <-kooli>, mere+lahing, mere+riik. Mere+bioloogia, mere+füüsika, mere+ökoloogia, mere+kaitse <-k`aitse>, mere+õigus. Mere+äärne. bot: meri+puju, meri+sinep. zool kalad: meri+ahven, meri+forell iherus, meri+hunt, meri+keel, meri+kiisk, meri+kukk, meri+kurat, meri+lest, meri+lohe, meri+nõel, meri+pühvel, meri+tont, meri+varblane; okasnahksed: meri+liilia, meri+pura, meri+päike, meri+siilik, meri+täht; meri+roos (õisloom), meri+tupp (mantelloom), meri+kilk (kakand), meri+karp <-karbi>, meri+vähk homaar; linnud: meri+kajakas, meri+kotkas, meri+vart <-vardi>. Meri+ravi med
`ootama <29: oodata, `ootan>. Oodati külalisi. Tee kähku, kui kaua ma sinu järel ootan! Ootab, kuni kell saab kaks, ootab kella kaheni. Ootab last on rase. Temalt v temast võib kõike oodata. Ähvardused: Oota sa! Oodake aga!. Ees ootav = ees+ootav üritus. Vt ka ära `ootama
p`ea <26i: p`ea, p`ead, p`easse ja pähe; p`eade, p`äid ja p`easid, p`eadesse ja p`äisse>. Kõrvad hoiavad pea(d) ligi, ligi pead. Palja peaga, palja päi v palja+päi. Käib, pea püsti v käib püsti päi = püsti+päi. Pea püsti! ära noruta! Tõmbas pluusi üle pea selga. Tööd kasvavad üle pea tööd on väga palju. See pole üle+pea oluline (üldse). Üle pea ja kaela v üle+pea+kaela kiiresti, räpakalt; uperkuuti. On pea kaotanud, on peatu v nagu peata kana on segaduses. Targa peaga kainena. Võttis pea täis jõi purju; magas pea+täie välja. Peaga löök = pea+löök. Peaga poiss, poisi(l) pea jagab v lõikab poiss on taibukas. Arvutab peast; peast+arvutamine. Mõtles selle oma peaga v omast peast välja (iseseisvalt). Riskis oma peaga (eluga). Jäi oma+pead v oma+päi. Rahva helgemad pead. Vili loob pead. Luust peaga = luu+peaga nuga, luust noa+pea. Kolonni pea (algusosa), tabeli+pea, kirja+pea, ajalehe+pea. Poisi+pea, siili+pea argi, puna+pea, kiilas+pea. Sea+pea (toiduna). Kuke+pea ülek tühiasi. Inimese kohta: kana+pea, oina+pea, loll+pea, jahu+pea, puu+pea, pudru+pea, põik+pea, kant+pea, kaval+pea, tuule+pea, uljas+pea uljur, hall+pea = kulu+pea. Tuulis+pea tuulekeeris. Riigi+pea, perekonna+pea. bot: vill+pea, tolm+pea, kobar+pea, tondi+pea. Rukki+pea, salati+pea, kapsa+pea, vrd pea+salat, pea+kapsas; suhkru+pea. zool: punn+pea (liblikas), madu+pea (kala). tehn: heli+pea, lõike+pea, keermestus+pea, rist+pea. Küünar+pea küünarnukk. Sule+pea; naela+pea ka ülek, nõela+pea, sae+pea, tiku+pea. Lagi+pea = pea+lagi. Pea+alune, pea+asetus (lootel), pea+auk (nt kleidil), pea+ehe <-`ehte>, pea+haav, pea+hoiak = pea+hoid, pea+kolu argi = pea+nupp, pea+nahk, pea+tugi, pea+pööritus, pea+murdmine, pea+vangutus. Vt ka p`eas, p`east, pähe, p`ead k`aotama, p`ead m`urdma, p`ead t`õstma, pähe `andma, pähe h`akkama, pähe s`aama, pähe t`orkama, pähe v`õtma, pähe `õppima
p`ead k`aotama ülek: kainet otsustusvõimet kaotama; meeletult armuma. Pea kaotanud nooruk
v`aim <22e: vaimu, v`aimu>. Keha ja vaim. Võimu ja vaimu vastuolu. Oma kooli vaim. Näeb vaimus, vaimu+silmas oma elatud elu. Rahutu vaimuga inimene, rahutu vaim rahutu inimene. Sind ootavad raskused, pane vaim valmis. Vaim on valmis, aga liha on nõder. Vaimust vaevatud nõdrameelne. Kunstnikule tuli vaim peale, kunstnikul oli vaim peal (inspiratsioon). Kas usud vaime (kummitusi, tonte)? Mõisa vaimud aj (nais)teolised. Rügab tões ja vaimus (ihu ja hingega). Jätkake samas, vanas vaimus (samamoodi, vana viisi). Aja+vaim, inim+vaim, kamba+vaim, mässu+vaim, võitlus+vaim, äri+vaim. Suur+vaim geenius. argi: hull+vaim, kuri+vaim, pime+vaim. folkl: kaitse+vaim, maja+vaim, metsa+vaim. Vaimu+anne, vaimu+elu, vaimu+erksus, vaimu+ilm = vaimu+maailm, vaimu+inimene, vaimu+jõud, vaimu+kultuur, vaimu+laad <-laadi>, vaimu+looming, vaimu+nõrkus, vaimu+selgus, vaimu+sähvatus, vaimu+tegelane, vaimu+tegevus, vaimu+teravus, vaimu+tugevus, vaimu+töö, vaimu+vara. luul: vaimu+hämarus, vaimu+põld, vaimu+relv
vangi+rauad mitm hrl ülek. Kurjategijat ootavad vangirauad
v`oolama <29: voolata, v`oolan>. Jõgi voolab läbi heinamaa. Sellest ajast on hulk vett merre voolanud sellest on palju aega möödas. Silmist voolavad pisarad. Rahvas voolab väljakule. Lauljatari soontes voolab mustlasverd. Juurde, kokku, läbi, sisse, tagasi, välja, ära voolama. Vt ka üle v`oolama
v`älja+kutse. Esitas väljakutse kahevõitlusele. Kiirabil ja politseil oli pühade ajal palju väljakutseid. See lavastus {on teatrile väljakutse} → paneb teatri proovile, on teatrile proovikivi. Mind ootavad uued {väljakutsed} → ülesanded
väärikalt <keskv väärikamalt, üliv kõige väärikamalt ja väärikaimalt>. Käitub väärikalt. On väärikalt tõsine. Kaasaegsed ei osanud teda {väärikalt} → vääriliselt hinnata. Eba+väärikalt
üle s`oolama liigsoolama; uuesti soolama; ülek liialdama, üle pakkuma. Ema on supi üle soolanud. Soolas magedavõitu kalad üle. Reklaamiga soolati üle ülek
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|