|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 184 artiklit, väljastan 140.
m.a möödunud aastal
MA ingl Master of Arts (kunstide, haridus-, humanitaar-, sotsiaal-, usu- ja õigusteaduse magister)
m`aa <26i: m`aasse ja maha>. Planeedi nimena Maa. Päikesest kolmas planeet on Maa. Jälle on rahu maa peal. Kas tuul on maalt või merelt, maa või mere poolt? Nuga kukkus maha; vesi imbub maasse. Pall on maas, võeti maast üles. Sinna on hulk, tükk, palju maad. Tükk maad kergem elu (tublisti, hulga). Kolis linnast maale, elas maal, naasis maalt linna. Ihkab näha kaugeid maid. Tuhande järve maa Soome, tõusva päikese maa Jaapan, püha maa Palestiina, külmale maale Siberisse. Käisime Rakvere mail (Rakvere kandis). Maaga ühetasa = maa+tasa. Kirus, vandus oma nõrkust maa põhja. Pidin häbi pärast maa alla vajuma. Seda ma poleks maa peal arvata osanud (mitte iialgi). Seisab kahe jalaga maa peal ülek on praktiline inimene. Kuulasin maad, kust tööd saada (hankisin infot). Peremees vandus maa ja taeva kokku. Jagavad puid ja maid ülek jagelevad, klaarivad vahekordi. Kus oli pahandust maa ja ilm (palju pahandust)! Vatrab maad ja ilmad kokku. Ei tema tea maast ega ilmast, maad ega ilma. Ilma+maa, mais+maa. Aia+maa, heina+maa, karja+maa, põllu+maa; liiva+maa, jäät+maa, raat+maa, uudis+maa. Küngas+maa, lausk+maa, mägis+maa. Songer+maa, taller+maa. Edu+maa, vahe+maa. Agraar+maa = põllumajandus+maa, industriaal+maa = tööstus+maa. Hommiku+maa vmo = ida+maa, õhtu+maa vmo = lääne+maa; lõuna+maa, põhja+maa. Asu+maa, ema+maa, isa+maa, kodu+maa, sünni+maa. Naaber+maa, liikmes+maa, välis+maa, ülemere+maa, eikellegi+maa. Maa+lahmakas, maa+tükk, maa+lapp; maa+omand, maa+valdus, maa+rent. Maa+rahvastik, maa+noor, maa+laps <-lapse>, maa+õpetaja, maa+kool <-kooli>, maa+kolgas, maa+õhk, maa+leib. jur: maa+kohus <-k`ohtu>, maa+õigus. põllum: maa+sort, maa+tõug. bot rohttaimed: maa+jalg, maa+mõõl, maa+sapp, maa+vits. zool: maa+kirp, maa+kotkas kaljukotkas, maa+krabi (vähk), maa+lutikas, maa+öölane (liblikas). aj: maa+krahv (Saksamaal), maa+marssal, maa+raha. Maade+uurija. Maad+võttev veendumus. Maale minek = maale+minek. Maata+rahvas
m`aa+ala piirkond, ala, territoorium, maatükk. Maaala+kaitse ja meesmehekaitse (korvpallis)
m`aa+ema luul maa kui viljakandja ja toitja. Paluti maaema õnnistust
maaja <16> maia1
maaja k`eel maia keel
m`aania <1> hullus; kirglik harrastus, ihalus. Ostu+maania, jälitus+maania, tagakiusamis+maania. Giganto+maania, klepto+maania vargustõbi, narko+maania narko(otikumi)sõltuvus, grafo+maania kirjutamishullus, fenno+maania soomeihalus
maara <16> zool (näriline)
M`aarja <1: kuhu -sse>
Madhya Pradesh [m`adhja prad`eeš] <22e: -i; kuhu -i> India osariik
Madona [m´aduona] <1: kuhu -sse> linn Lätis
m`affia <1> vägivallale ja korruptsioonile tuginev kuritegevusühendus. Uimasti+maffia = narko+maffia. Maffia+mees, maffia+pealik
magaja <1>. Kostis magajate norskamist. Ega magajale kassile hiir suhu jookse
magala <1> magamisruum(id), magamisruumidest koosnev hoone v hoonetiib. Lastekodu magala. Annelinn on Tartu magala. Magala+linnajagu
magama <27>. Heidab, läheb magama. Magab rasket und, õiglase und. On mitme tüdrukuga maganud (seksuaalvahekorras olnud). Magab ammu mullas ülek (on surnud). Pani koera magama euf (surmas). Pani hulga v hulk raha magama ülek (raiskas). Astu rutemini, ära maga (ära venita)! Magama heitmine = magama+heitmine, magama jäämine = magama+jäämine, magamast tõusmine. Magama minek = magama+minek, magama panek = magama+panek. Vt ka maha magama, s`isse magama, v`älja magama
magma <16> tulikuum sulaaine maakera sisemuses
maha. Kukkusin maha. Müts maha! Rahune maha! argi rahune! Maha demagoogid! Maha kiskuma, külvama, laadima, niitma, põlema, raiuma, suruma. argi: maha koksama, lööma, nottima tapma. Asjad on maha jäetud, vrd maha jäetud = maha+jäetud asjad. Maha+lõikamine, maha+lõige <-l`õike>. Vt ka maha ajama, maha `arvama, maha hääletama, maha j`ooksma, maha j`ätma, maha j`ääma, maha k`andma, maha kirjutama, maha kriipsutama, maha kuulutama, maha k`äima, maha l`askma, maha l`ööma, maha magama, maha m`atma, maha minema, maha m`ärkima, maha m`üüma, maha panema, maha s`aama, maha tegema, maha tulema, maha t`õmbama, maha v`iskama, maha v`õtma
maha ajama. Ära aja prahti maha! On habeme maha ajanud. Ajasime kahekesi pikad jutud maha. Maha+ajamine
maha `arvama. Toiduraha arvati palgast maha. Kokku+arvamine ja maha+arvamine vmo liitmine ja lahutamine. Maha+arvatis maj
maha hääletama vastuhäältega läbi kukutama. Vastaskandidaat hääletati maha. Maha+hääletamine
maha j`ooksma. Jooksis teise jalust maha. Kolm vagonetti jooksis rööpmelt maha. Kas oled oma sarved lõpuks maha jooksnud ülek (noorustulisusest üle saanud)? Maha jooksnud = maha+jooksnud aeg ülek tühjalt kulunud aeg. Maha+jooks ka tehn aeglustuv liikumine pärast mootori väljalülitamist
maha j`ätma. Jooksid minema ja jätsid meid maha. Jättis suitsetamise maha. Jättis kümme eurot hinnast maha. Maha jäetud = maha+jäetud kallim. Maha+jätmine = maha+jätt
maha j`ääma. Ei jää isast sammugi maha. Jäin rongist maha. Oled ajast maha jäänud. Maha jäänud = maha+jäänud majandus. Maha+jääja, maha+jäämine, maha+jäänu
maha k`andma. Iganenud masinad kanti aktiga maha. Maha kantud = maha+kantud seadmed. Maha+kandmine
maha kirjutama. Sai lahenduse raamatust, pinginaabri pealt maha kirjutada. Maha+kirjutamine
maha kriipsutama. Kriipsutasin tekstis neli rida maha. Olen su oma elust maha kriipsutanud, parem kustutanud. Maha+kriipsutus
maha kuulutama. Jüri ja Mari on kantslist maha kuulutatud Jüri ja Mari abiellumissoovist on kirikus ametlikult teatatud. Maha+kuulutus
maha k`äima argi. Oleme kümme kilomeetrit maha käinud. Minu vedru on maha käinud ülek olen väsinud. Maha+käimine
maha l`askma. Puu laseb lehed maha. Jahimees laskis v lasi hundi maha. Lase mind siin teeotsas maha (luba autost v bussist väljuda). Maha+laskja, maha+laskmine, maha+lastu
maha l`ööma. Lööb häbelikult pilgu v silmad maha. Lõi marutõbise looma maha argi (tappis). Maha+löömine, maha+löödu
maha magama. Magas esimese loengu, hea võimaluse maha. Maha magatud = maha+magatud võimalused. Maha+magamine
maha m`atma. Vanaisa on ammu surnud ja maha maetud. Olen oma lootuse maha matnud ülek ma ei looda enam
maha minema. Lähen järgmises peatuses maha (bussist, rongist vm). Maksud lähevad palgast maha. Maha+mineja, maha+minek
maha m`ärkima eh. Rajatis, hoone on maha märgitud. Maha+märkimine
maha m`üüma. Müüs vana auto maha. On oma veendumused maha müünud ülek. Maha+müümine
maha panema. Pane pakid käest maha. Pani kümme vagu kartuleid maha. Juhatus on oma volitused maha pannud. Järgmise aasta plaanid on {maha pandud} → koostatud, tehtud. Maha+panek, maha+panija
maha s`aama argi sünnitama. Noorik sai priske poisslapsega maha. Luuletaja on uue poeemiga maha saanud. Maha+saamine sünnitus
maha tegema. Suvivili on maha tehtud. Teeb agaralt oma vastaseid maha. Tegin kõik raamatust, pinginaabrilt v pinginaabri pealt maha (kirjutasin maha). Tegi lesega kaubad maha argi (leppis kokku). Maha+tegemine
maha tulema. Tule puu otsast maha! Värv tuleb maha (nt koorub). Lumi tuli maha (sadas maha). Tulin Nõmmel rongilt maha. Maha+tulemine, maha+tulek, maha+tulija
maha t`õmbama. Tõmbas lina laualt maha. Ausammas tõmmati maha. Tõmbasin tekstis esimese lõigu maha. Maha+tõmme
maha v`iskama. Ära viska prahti maha! Kogu mu vaev on maha visatud ülek (on olnud tulutu, asjatu). Maha visatud = maha+visatud raha ka ülek. Maha+viskamine
maha v`õtma. Fassaadilt võeti tellingud maha. Mets on maha võetud. Võta mantel maha! Tahan kaalus v kaalu maha võtta. Võtab kiirust maha aeglustab (sõitu). Direktor on kohalt {maha võetud} → vallandatud, vabastatud, tagandatud. See küsimus tuleb päevakorrast {maha võtta} → kustutada, välja jätta. {Riidehari võeti tootmisest maha} → riideharja tootmine lõpetati, riideharja enam ei toodeta. {Võttis oma kandidatuuri maha} → loobus kandideerimast. Maha+võtt = maha+võtmine
m`ahtra <1> argi löömine, tüli, madin. Läks igavene mahtra lahti. Nüüd hakkab mahtrat tegema
M`ahtra <1: kuhu -sse ja M`ahtra>
maia1 <16>. Indiaani rahvas Kesk-Ameerikas maiad
maia2 <16> (riidesort)
maia k`eel
M`aidla <1: kuhu -sse ja M`aidla>
maika <16>, parem särgik
maja <17u: m`ajja ja majasse; maju ja majasid>. Kolib majja sisse. Näidendit mängiti pooltühjale majale (saalile). Ajab oma kisaga terve maja v maja+rahva üles. Uus ülemus lõi korra majja (seadis korra jalule). Tänaseks on rahu majas (kõik tehtud, korras). Kivi+maja, puu+maja, palk+maja, paneel+maja. Aia+maja, era+maja, hullu+maja, kainestus+maja, katla+maja, kauba+maja, kodu+maja, rahva+maja, sotsiaal+maja, tapa+maja, vaeste+maja, võõraste+maja. Litsi+maja argi = lõbu+maja = pordu+maja argi = avalik maja. Elu+maja elamu; vmo: haige+maja haigla, vangi+maja vangla. Maja+ehitus, maja+elanik, maja+kraam, maja+omanik, maja+rahu kodurahu, maja+tiib. Maja+lobudik, maja+mürakas, maja+pugerik, maja+köks. Maja+seen: maja+mädik bot, maja+vamm bot. Maja+esine, maja+tagune, maja+kõrgune, maja+suurune. Maja+karp <-karbi> (viimistlemata), vrd karp+maja (nelinurkne lamekatusega). Majade+vaheline
m`akja <1> geogr igihaljas võsa Vahemere maades
m`akra <1> (krabi-, kreveti- vm maitseline kalatoode). Makra+pulgad, makra+salat, makra+võileib
m`aksma <32: m`aksta, maksan>. Maksab kleidi eest 70 eurot, kleit maksab 70 eurot. Maksab natuuras, sularahas, ülekandega, eurodes. Mis see sulle maksab, kui oleksid nõus! Seda filmi maksab vaadata. Seadus hakkab maksma 1. juulil seadus kehtib 1. juulist. Õigus paneb ennast maksma. Pean seda maksku mis maksab teada saama. Ette, juurde, kinni, peale, tagasi maksma. Maksma hakkamine, panek = maksma+hakkamine, maksma+panek. Vt ka k`ätte m`aksma, s`isse m`aksma, v`älja m`aksma
Málaga [maalaga] <1: kuhu -sse> linn Hispaanias
Mal´aia <16: kuhu -sse>, Lääne-Mal`aisia, Melayu malai Malaka poolsaarel asuv Malaisia osa
Mal´aka p`ool+s`aar (Kagu-Aasias); Mal´aka v`äin (Malaisia ja Sumatra vahel)
Malta <16: kuhu -sse ja -le> riik ja saar Vahemeres
malta k`eel
mana <17> manamine; maagiline elujõud. Mana+tark, mana+sõnad
manala <1> surnute asupaik (eesti rahvausundis). On manalasse läinud v varisenud, manala teele läinud, on manala teedel on surnud. Manala+mees = manalane surnu, lahkunu
manama <27> loitsides, lausudes nõiduma; vaimusilma ette võluma, esile kutsuma; kiruma, siunama, needma. Nõid mananud kepi ussiks. Manab silme ette kauni pildi, näole väärika ilme. Manas oma rasket saatust
Manama [manaama] <16: kuhu -sse>, Al-Manāmah ar Bahreini pealinn
manga <16> Jaapani koomiks
Manija <1: kuhu -sse ja Manija ja -le>
Manila [maniila] <16: kuhu -sse>, Maynila [main´ila] tagalogi Filipiinide pealinn
manna <16> peened nisu- v maisitangud; mõnede taimede eritis. Roosa+manna (üldkeeles) = manna+kreem kok = manna+vaht <-vahu> kok. Taeva+manna ka ülek. Manna+puder
mansa <16> argi kamp, punt, meeskond. Terve mansa poisse. Lööme oma vuti+mansa kokku
m`antra <1> mediteerimisloits idamaa usundites; ülek pidevalt korratav mõte
marsa <16> argi liinitakso
M`artna <1: kuhu -sse ja M`artna>
Mauna Kea [mauna k`ea] <26> mägi Hawaii saarel
Mauna Loa [mauna l`oa] <26> tulemägi Hawaii saarel
MBA ingl Master in Business Administration (ärijuhtimise magister)
mea culpa [mea kulpa] ld minu süü
m`eedia <1> massiteabevahendid, massisuhtlusvahendid. Meedia võim inimeste üle. Trüki+meedia, veebi+meedia. {Massi+meedia} → meedia, {sots+meedia} → sotsiaalmeedia, ühismeedia. Meedia+kampaania, meedia+kära, meedia+maailm, meedia+sündmus, meedia+uuring
M`eedia <1: kuhu -sse> ajalooline maa-ala Ees-Aasias
M`eedla <1: kuhu -sse>
mega <17> argi: megabait; väga hea (vm üle keskmise omadus). Faili suurus on 21 mega. Laulud olid megad
mega+ mõõtühikute kordne: 106, miljon, tähis M; hiiglasuur, üli-; argi väga, üli-. Mega+herts, mega+vatt. Mega+hitt, mega+staar. argi: mega+suur, mega+soodsalt
mehka <16> argi tore, vahva, mõnus. On mehka põli olnud
Meka <16: kuhu -sse>, Makkah [m`akka] ar linn Saudi Araabias
Melaka [mel´aka] <16: kuhu -sse>, ka Malacca ingl linn Malaisias
Mérida [meerida] <1: kuhu -sse> linn Hispaanias, Extremadura pealinn
mesila <1> tarude ja mesindusvarustusega maatükk
mida vt mis
mina ases <0: mina ja ma, minu ja mu, m`ind, minusse ja m`usse, minus ja mus, minust ja m`ust, minule ja m`ulle, minul ja mul, minult ja m`ult, minuks, minuni, minuna, minuta, minuga ja muga; mitm meie ja me, meie ja me, m`eid, m`eisse, m`eis, m`eist, m`eile, m`eil, m`eilt, m`eiks ja meieks, meieni, meiena, meieta, meiega. Pikemad vormid eeskätt rõhulises asendis; lühemad rõhutus, aga (eriti m`ulle, mul) ka rõhulises>. Minust jäi ta sinna kui lahkusin, jäi tema sinna. Mis ta must arvab? Tule muga kaasa. Miks mulle ei anta, kui talle antakse? Oh sa mu meie, kus oli alles pidu! Hakkame koos lõbustama {meie} → oma kalleid külalisi. {Meil teiega} → meil tuleb lahku minna, meie peame lahku minema. Minu+aegne, meie+aegne. Minu+poolne, meie+poolne abi, parem minu, meie abi
mina nimis <17>. Suutis oma minast kõrgemale tõusta. Minu parem mina. Teine mina varjatud loomus. kirj: mina+jutustaja, mina+kangelane, mina+tegelane, mina+vorm
mineja <1>. Minust pole täna kuskile minejat. Minejad oleme ükskord kõik euf (surijad). Ees+mineja, kaasa+mineja, maha+mineja, mehele+mineja, mööda+mineja, sisse+mineja, surma+mineja (sisseü), ära+mineja
minema <36: m`inna, lähen, läksin, l`äks, mingu, minev, läinud, minnakse, m`indud; käskiv: ains 2. p mine, mitm 1. p mingem ja läki ja lähme, ärgem mingem ja ärme lähme>. Mine (nüüd) ikka, mine’nd ikka. Mine (sa) tea v mine võta kinni, mis ta mõtleb. Läheb joob kogu raha maha. Mine minema (ära)! Kuidas läheb? ‒ Läheb ka, mis seal ikka. Minema kihutamine = minema+kihutamine. Alla, edasi, ette, järele, kaasa, kinni, tagasi, vastu, üle minema. Vt ka `alt minema, k`okku minema, l`ahku minema, l`ahti minema, läbi minema, maha minema, m`ööda minema, p`eale minema, p`õhja minema, s`isse minema, v`iltu minema, v`älja minema, ära minema, `ümber minema; läinud
m`iska vt mis
miska <16> argi. Elab nagu miska (mõnusalt)
m`istra <1> (lauskattematerjal)
m`itra <1> kõrgvaimuliku liturgiline peakate
mnj`aa, mnj`ah. Mnjaa v mnjah, võib ehk kuidagi ka
mobla <16> argi mobiiltelefon
Modena [moodena] <1: kuhu -sse> linn Itaalias
moira <16> saatus; müt Kreeka saatusejumalanna
moiva <16> zool (kala)
moka <16> (kohviliik). Jõin tassi mokat. Moka+kohv, moka+tass
m`okka untsu, nässu, nurja. Ajas su elu mokka
m`okka+m`ööda, m`okka m`ööda meelepärane, meeldiv. Kiitus on igaühele mokkamööda v mokka mööda
mokša <16>. Mordvalaste rahvusrühm mokšad
mokša k`eel, mokša+m`ordva k`eel
Morava1 <1>, March [m`arhh] sks Doonau lisajõgi Austrias, Tšehhis ja Slovakkias
Morava2 <1: kuhu -sse>, ka Mor`aavia, ajaloolises kontekstis ka Määri+m`aa Tšehhi Vabariigi idaosa
M`ordva <1: kuhu -sse>, Mordovija vn Venemaa koosseisu kuuluv vabariik
m`ordva k`eel. Ersa+mordva ja mokša+mordva ersa ja mokša
Moskva [m`oskva] <1: kuhu -sse ja M`oskva> Venemaa pealinn; Oka lisajõgi
muda <17: m`utta ja mudasse>. Rattad vajuvad mutta v mudasse. Raha nagu muda (väga palju). Järve+muda, mere+muda, lubi+muda, aktiiv+muda, tervis(e)+muda = ravi+muda. Muda+auk, muda+kiht = muda+kord, muda+põhi, muda+vann (üldkeeles) = muda+kümblus med, muda+vool <-voolu>. Muda+elustik biol, muda+tarn bot. zool: muda+kala, muda+maim, muda+nepp, muda+tilder, muda+konn, muda+tigu. tehn: muda+pump, muda+väli. Muda+kook <-koogi> (šokolaadikook)
mugima <27> kuiva toitu närima, sööma. Mugib kuiva leiba. Muudkui mugib süüa
mul'a <17> argi loba, tühine ohtrasõnaline jutt. Sul mula jookseb, oskad mula ajada
mul'ama <27> argi lobama, mulisema, mula ajama
mulla <16> (islami vaimulik)
muna <17e: munasse; mune ja munasid>. Munast koorunud linnupoeg. Täidetud munad kok. Lapsed mängivad muna (pallimäng). Põrsastel lõigati mune argi põrsaid kastreeriti. Võtan sul munad maha vulg (ähvardus). Võrdlustes: nagu munas v muna+valus kana rahutu, hädaline. Linnu+muna, sipelga+muna, täi+muna ting. Kana+muna, vuti+muna, haude+muna, lihavõtte+muna = pühade+muna, prae+muna, keedu+muna, mäda+muna, pesa+muna ka ülek. Kastani+muna, silma+muna, šokolaadi+muna, muru+muna, klaas+muna. Muna+koor <-koore>, muna+rebu rebu, muna+valge, muna+kujuline. Muna+pann, muna+peeker = muna+tops <-topsi>, muna+kell. Muna+toidud v muna+road: muna+hüüve, muna+kaste <-k`astme>, muna+kook <-koogi>, muna+puder. põllum: muna+kana, muna+tõug
muneja <1>. Kirju kana on hea muneja. Kümme munejat kana
munema <27>. Kägu muneb teiste lindude pessa. Tee kiiresti, ära mune argi ära venita, ära viida aega!
Murcia [m`urssia] <1: kuhu -sse> linn ja autonoomne piirkond Hispaanias
m`urdja <1> ka vmo küljendaja. Hundid on murdjate sugu. Murdja loom. Tõotuse murdja. Lahti+murdja, sisse+murdja, läbi+murdja, jää+murdja, laine+murdja, streigi+murdja, sõna+murdja, südamete+murdja ülek, truuduse+murdja, töö+murdja
m`urdma <34: m`urda, murran>. Pooleks, puruks, tükkideks, kahekorra murtud. Tormist murtud puu. Murtud toon värvide segamisel saadud mahe toon. Saehambaid murda räsada. Poiss murrab häält poisil on häälemurre. Prisma murrab valguskiiri füüs. Lepingut, lubadust, truudust, tõotust, vastupanu murdma. Kokku, lahti, maha, välja, ära murdma. Lahti murtud = lahti+murtud seif. Mure on murtud pole enam muret. Kirjatöö ei murra konti ülek (ei ole kehaliselt raske). Jää on murtud ülek takistused on kõrvaldatud. Murtav ja murdmatu. Vt ka läbi m`urdma, p`ead m`urdma, s`isse m`urdma, sõna m`urdma
murima <27> vähehaaval murdma, mudima, räsima. Murib leiva küljest raasukesi, puulehte sõrmede vahel. Tormist muritud lilled
mus'a <17> argi muusika
M`ustla <1: kuhu -sse ja M`ustla>
Muuga <16: kuhu -le ja -sse ja M`uuka>
muusa <16> müt Kreeka kunsti ja teaduse jumalanna; ülek mehele loomingulist inspiratsiooni andev naine
m`uutma <34: m`uuta, muudan> teistsuguseks v teiseks tegema; keel käänama v pöörama. Ei kavatsegi meelt muuta. Autori kirjaviis muutmata. Millekski muutma hrl paberlikum kui millekski tegema: kuuldu muutis mehed tõsiseks (tegi), osa sood muudeti põlluks (tehti). Muutmatu. Vt ka ära m`uutma
m`õista `andma vihjama, aimata laskma. Mulle anti mõista, et .. Mõistaandev pilk. Mõistaandvalt. Mõistaandmine
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|