|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit
meie vt mina <minu> (mitm)
meteo+ ilma-, ilmastiku-, meteoroloogia-, meteoroloogiline: meteo+jaam ilmajaam, meteo+riist meteoroloogiariist, meteo+satelliit = meteo+tehiskaaslane ilmastikusatelliit, meteo+väljak ilmaväljak
m`ets <22i: metsa, m`etsa>. Mine metsa oma jutuga! On natuke metsa poole on nupust nikastanud. Ei näe puude tagant v taga metsa ülek (pisiasjade taga tervikut). Leht+mets, okas+mets, sega+mets, kase+mets kaasik, männi+mets männik; nõmme+mets nõmmik, lodu+mets, mägi+mets, vihma+mets, põlis+mets, ürg+mets; riigi+mets, talu+mets; marja+mets, seene+mets, palgi+mets. Metsa+hari, metsa+viir, metsa+võlv, metsa+lagendik, metsa+padrik, metsa+tihnik, metsa+kolgas = metsa+nurk = metsa+kuru, metsa+salu salu, metsa+tukk <-tuka>. Metsa+maa, metsa+heinamaa = metsa+niit <-niidu>, metsa+lill, metsa+mari <-marja>, metsa+seen, metsa+taim, metsa+and, metsa+rada, metsa+tee, metsa+vahetee, metsa+siht. Metsa+istandik, metsa+kasutus, metsa+kuivendus, metsa+mesindus aj, metsa+parvetus, metsa+külv, metsa+lank, metsa+põleng = metsa+tulekahju. Metsa+poolne, metsa+tagune, metsa+äärne, metsa+rikas, metsa+vaene. Mets+, vastand kodu-: mets+eesel, mets+hobune, mets+part. zool: mets+hiir <-hiire>, mets+-karihiir, mets+kass, mets+kurvits, mets+-lehelind, mets+nugis, mets+vint. Mets+, vastand aed-: mets+maasikas, mets+vaarikas. bot: mets+kannike, mets+-kibuvits, mets+pipar, mets+putk, mets+vits
Metz [m`ess] <22e: -i; kuhu -i> linn Prantsusmaal
mõte <6: m`õtte, mõtet>. Istub sügavas mõttes, on mõttesse vajunud. Mis sul mõttes mõlgub? Tegi oma mõtte teoks (kavatsuse, plaani). Ei tule mõttessegi, ei ole mõtteski alla anda (ei kavatse). Vahelduse mõttes vahelduseks. Laiemas, kitsamas mõttes (tähenduses). Mis mõtet on v mis mõttega tühja tööd teha? Juht+mõte, põhi+mõte, taga+mõte, kinnis+mõte, luulu+mõte, sala+mõte, sund+mõte, mure+mõte, patu+mõte, surma+mõte, uit+mõte, äkk+mõte. Elu+mõte. Mõtte+järg <-järje>, mõtte+kordus, mõtte+kramp ülek, mõtte+mõlgutus, mõtte+pilt, mõtte+pinge, mõtte+raas, mõtte+salm <-salmi>, mõtte+seos, mõtte+sähvatus = mõtte+vilksatus = mõtte+välgatus, mõtte+tegevus, mõtte+töö. Mõtte+aher = mõtte+vaene, mõtte+lage = mõtte+tühi, mõtte+rikas = mõtte+rohke, mõtte+erk = mõtte+ergas, mõtte+värske
pete <6: p`ette, petet> petmine. Pöördus petteks vasakule. Silma+pete, kõrva+pete, meele+pete, mälu+pete, enese+pete, linnu+pete. Pette+järeldus loogika sofism, pette+kujutlus illusioon, pette+manööver, pette+tuli virvatuli; sport: pette+löök (nt poksis, võrkpallimängus), pette+vise (korvpallimängus)
sete <6: s`ette, setet> settinud aine; settimine. geol: jõe+sete, järve+sete, mere+sete, liustiku+sete, tuule+sete, purd+sete. Vere+sete füsiol. Sette+kivim, sette+liiv <-liiva>, sette+moreen, sette+savi. Sette+tiik, sette+kaev. Sette+reaktsioon med, vet (vere vormelementide settimise kiiruse määramiseks)
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|