Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

`arm <22e: armu, `armu>. On armu poolest v pärast, perenaise armust majja võetud (armulikkusest). Poeet jumala armust, vrd jumala+arm relig armulaud. Kurjategijale anti armu. Leidis ülemuse silmis armu, sai ülemuse armu osaliseks. Ei andnud endale armu ei säästnud end. Armuta kohtlemine (armutu). Taevane arm! Armastus: armu+elu, armu+intriig, armu+leek, armu+lugu = armu+seiklus = armu+romaan, armu+piin, armu+suhe, armu+sõna, armu+rikas = armu+rohke, armu+vaene. Halastus: armu+paluja, armu+andmine

asuma <27>. Kõrts asus kiriku kõrval. Asuti lauda, laua taha v ümber. Asus uude majja, maale elama. Asume asja juurde v kallale. Vt ka `ümber asuma

k`ord2 <22i: korra, k`orda>. Tervis sai korda, on korras, on korrast ära. Töö tuleb kiires v kiiremas korras lõpetada. Asi lahendati töö korras, vrd masin on töö+korras. Ehitaja leitakse riigihanke korras, parem riigihankega, riigihanke teel. Nagu kord ja kohus korralikult, nii nagu peab v on tavaks. Korda pidama, rikkuma, korda jalule seadma, korda majja lööma v looma, (kedagi) korrale kutsuma. (Midagi) korda ajama, panema, seadma, tegema, korras hoidma. Ühiskondlik kord = ühiskonna+kord. Riigi+kord, kodu+kord, õigus+kord, olu+kord, seisu+kord, vahe+kord. Toetuse maksmise kord. Haldus+korras, kriminaal+korras, sund+korras; käsu korras tegema. Korra+armastaja, korra+armastus, korra+meel, korra+nõue, korra+valve, korra+valvur, korra+vastane tegu. Korrale+kutsumine. Korras+olek

maja <17u: m`ajja ja majasse; maju ja majasid>. Kolib majja sisse. Näidendit mängiti pooltühjale majale (saalile). Ajab oma kisaga terve maja v maja+rahva üles. Uus ülemus lõi korra majja (seadis korra jalule). Tänaseks on rahu majas (kõik tehtud, korras). Kivi+maja, puu+maja, palk+maja, paneel+maja. Aia+maja, era+maja, hullu+maja, kainestus+maja, katla+maja, kauba+maja, kodu+maja, rahva+maja, sotsiaal+maja, tapa+maja, vaeste+maja, võõraste+maja. Litsi+maja argi = lõbu+maja = pordu+maja argi = avalik maja. Elu+maja elamu; vmo: haige+maja haigla, vangi+maja vangla. Maja+ehitus, maja+elanik, maja+kraam, maja+omanik, maja+rahu kodurahu, maja+tiib. Maja+lobudik, maja+mürakas, maja+pugerik, maja+köks. Maja+seen: maja+mädik bot, maja+vamm bot. Maja+esine, maja+tagune, maja+kõrgune, maja+suurune. Maja+karp <-karbi> (viimistlemata), vrd karp+maja (nelinurkne lamekatusega). Majade+vaheline

n`aks <22e: naksi, n`aksi; seisundivorm n`aksis> tragi, traks, kraps. Tõi naksi nooriku majja. Naksis vanamees

paigaldama <27> paigale panema, kohale seadma. Uues majas v uude majja paigaldati kaablit, torusid, seadmeid. Paigaldus

sisenema <27> sisse astuma v minema. Majja sisenedes võtab härra kübara peast

s`isse. Kolib majja sisse. Triikraud unus sisse (pistik jäi pesast välja tõmbamata). Seebitas lõua sisse. Rääkis end sisse (jäi vahele, paljastas end). Pani raha ümbriku sisse (ümbrikusse). Sisse hõõruma, imbuma, kasvama, kutsuma, pakkima, piirama, pressima, tungima, töötama, varisema, õnnistama. Harjumus on sisse juurdunud, vrd sisse juurdunud = sisse+juurdunud harjumus. Sisse+tung, sisse+tungija, sisse+tungimine. Vt ka s`ees; s`isse ajama, s`isse `astuma, s`isse ehitama, s`isse elama, s`isse h`ingama, s`isse juhatama, s`isse k`andma, s`isse k`eetma, s`isse kirjutama, s`isse k`ukkuma, s`isse l`askma, s`isse l`õikama, s`isse l`ööma, s`isse lülitama, s`isse magama, s`isse m`aksma, s`isse minema, s`isse m`urdma, s`isse n`õudma, s`isse `ostma, s`isse panema, s`isse r`ändama, s`isse s`aama, s`isse s`eadma, s`isse s`oolama, s`isse s`õitma, s`isse tegema, s`isse t`ooma, s`isse tulema, s`isse vedama, s`isse v`ehkima, s`isse v`iima, s`isse v`iskama, s`isse v`õtma

s`isse panema. Majja pandi elekter sisse. Sisse+panemine, sisse+panek

s`isse t`ooma. Tooge kapid majja sisse. Äri toob kõvasti sisse (toob tulu). Sisse toodud = sisse+toodud tooraine (sisse veetud)

t`ungima <28: t`ungida, tungin>. Röövlid tungisid majja, kallale. Suits tungib ninna, tungib praost läbi. Püüdis asja olemusse tungida. Sisse, välja tungima. Vt ka läbi t`ungima, p`eale t`ungima

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur