Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

`aasta <1>. 2018. aasta, aasta 2018. Mineval v läinud v möödunud v eelmisel aastal mullu, sel aastal tänavu, tuleval v eeloleval aastal. Vrd vana+aasta 31. XII ja vana aasta lõpus; uus+aasta 1. I ja head uut aastat! Aastail 1980‒1989, 1980. aastail. 20 aastat tööd. 20 aastat onu surmast. Nägin teda mõne aasta eest, mõned head aastad tagasi. Ma pole terve aasta, aasta otsa v aasta aega teatrisse saanud. Aasta-paari pärast. Treenib aasta ringi v läbi. Elas (pikki) aastaid, aastate viisi v kaupa välismaal. Aastate pikku v jooksul, aastatega ehitati plats maju täis. Päevast päeva, aastast aastasse. Laps on viis aastat vana, alla kuue aasta vanune, käib kuuendat aastat. Oma aastate kohta väga nooruslik (oma ea kohta). Aastate poolest alles poisike. Minu aastates (vanuses, eas). Aastates mees (elatanud, eakas, vana). Mees parimais aastais (parimas eas). Vrd pool aastat vana, aegub poole aastaga ja laekub teisel pool+aastal. Akadeemiline aasta õppeaasta kõrgkoolis. astr: troopiline aasta, tähe+aasta, valgus+aasta. Heina+aasta, raamatu+aasta, ikaldus+aasta, lisapäeva+aasta = liig+aasta, finants+aasta = eelarve+aasta maj, õppe+aasta, asutamis+aasta, kiriku+aasta relig. Tiigri+aasta, roti+aasta, valge hobuse aasta. Surma+aasta, sünni+aasta. Hrl mitm: algus+aastad = alg+aastad, rännu+aastad, sõja+aastad, rahu+aastad, õpi+aastad, noorus+aastad. Aasta+aruanne, aasta+eelarve, aasta+hinne (koolis), aasta+kasum, aasta+koosolek, aasta+käive, aasta+makse, aasta+palk <-palga>, aasta+plaan, aasta+saak, aasta+tulu, aasta+ülevaade

d`uubel <2e: d`uubli, d`uublit> argi: miski dubleeriv, dublett; stseeni kordusvõte (filmimisel). Tehti veel mõned duublid. Duubel+meeskond dubleeriv meeskond, duubel+plaat topeltplaat

l`õtk <22e: lõtku, l`õtku> liikumiseks tarvilik vaheruum; tehn võlli ja sellest suurema augu läbimõõdu vahe. Lõtkuga ühendatud palgid teevad purde vetruvaks. Ajakavasse tuleb igaks juhuks mõned lõtkud jätta. Lõtkuga ist = lõtk+ist. Kolvi+lõtk, laagri+lõtk. Vrd p`ing

mõni <20: mõne, m`õnd ja eriti lauserõhu all m`õnda, mõnesse ja m`õnda>. Mõned räägivad v mõni räägib, et .. Tulen mõni teine kord. On jäänud kõigest mõni minut. Räägi mõne sõnaga (lühidalt). Mõnda kooliõde mäletan hästi, mõnda üldse mitte. Mõne aja pärast. Mõnel määral, mõnes mõttes, mõnes tükis, mõnest kohast. Mõnigi kord, mõnedki korrad. Mõni mees või asi! Mõnesid kaupu, parem mõnda kaupa saab siit odavamalt. Mõne+aastane, mõne+nädalane, mõne+päevane, mõne+minuti(li)ne, mõne+leheküljeline, mõne+realine

m`ärkus <11 ja 9: -e> lühike kirjalik v suuline arvamusavaldus, lisandus v selgitus; nõrk noomitus, etteheide. Magistritöö kohta on mõned märkused. Võistleja sai kohtunikult märkuse. Joonealune märkus = all+märkus, järel+märkus, kõrval+märkus, vahe+märkus, ääre+märkus. Meele+märkus teadvus

nagu. Sile nagu peegel peegelsile. Kadus nagu tina tuhka. Kadus, nagu ei oleks teda olnudki. Hakkaks nagu sadama hakkab vist sadama. Nagu tellimise peale tuli buss. Nagu koitis, (nii) asuti teele. Mõned poisid, nagu (näiteks) Peeter ja Tõnu, puudusid koolist. (Sellised) poisid nagu Peeter ja Tõnu saavad kõigega hakkama. Just nagu, nii nagu, nõnda nagu. Nagu võtab kõnelt kindluse: Ma tahaks nagu teiega abielluda

organis`eerima <28: -s`eerida, -seerin> korraldama. Hästi organiseeritud töö (korraldatud). Organiseeritud kuritegevus. Organiseeri mõned õlled argi (hangi, muretse). Re+organiseerima

pisi+asi. Kamm, peegel ja mõned muud pisiasjad. Pole aega pisiasjadega jännata (tühja-tähjaga). Plaan on pisiasjus kokku lepitud (üksikasjus)

ris'tistama <27> risti tegema, ristiga märkima. Rististas mõned sõnad nimekirjas

sümboolika <1> sümboliõpetus; sümbolite kasutamine; sümboolne tähendus; ei soovita tähenduses: sümbol(id). Laulupeo {sümboolikaga} sümboli(te)ga meened. Arvu+sümboolika, hääliku+sümboolika

topka <16> argi (viina)pits. Tehti v võeti mõned topkad

tr`opp1 <22e: tropi, tr`oppi> argi naps viina. Tehti, võeti mõned tropid

õlu <24: õlle, õlut, õllesse; (`)õllede, (`)õllesid, (`)õlledesse>. Hele, tume õlu. Keedab, pruulib, teeb õlut. Õlle+tegu, õlle+joomine. Teeme paar õlut, mõned õlled (joome). Ma sulle näitan, kuidas Luukas õlut teeb v pruulib ülek (ähvardus). Linnase+õlu, nisu+õlu, laagri+õlu; kodu+õlu, poe+õlu, esindus+õlu; pudeli+õlu, purgi+õlu, vaadi+õlu; jõulu+õlu, pulma+õlu, pühade+õlu. Õlle+aur, õlle+hais, õlle+laga = õlle+lake, õlle+uim <-uima>. Õlle+nõud: õlle+aam, õlle+ankur, õlle+kann <-kannu>, õlle+kapp <-kapa>, õlle+klaas, õlle+lähker, õlle+pudel, õlle+purk, õlle+toop, õlle+vaat <-vaadi>. Õlle+baar, õlle+festival, õlle+kelder, õlle+kraan, õlle+kõrts, õlle+pood, õlle+restoran, õlle+tehas. Õlle+koda, õlle+köök, õlle+pärm, õlle+pära, õlle+virre virre, õlle+supp, õlle+suupiste (õlle juurde)

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur