|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit
enese om <0: enese, ennast, enesesse; eneste, `en'did, enestesse; nim puudub>, `enda. Peseb ennast v end. Sõime ennast v end v endid liiga täis. Ostis enesele v endale maja (omale). Olen seda eneses mõelnud (endamisi). Oled enese v enda meelest kangesti tark (oma arust). Jüri peab Marit juba enese v enda omaks. Miks sa enda susse ei kanna? miks sa kannad teiste susse? Kas direktor on {enda juures} → oma toas, oma kabinetis? Läks enesest v endast välja kaotas enesevalitsuse. Ta on täitsa enesest ära, endast väljas. Enesest(ki) v endast(ki) mõista enesestmõistetavalt. Ennast täis uhke, upsakas. Mitmuse asemel on sageli parem ainsus: Lapsed leidsid endale uue mängukoha; Kulud tasuvad ennast aastaga. Enese+harimine, enese+täiendamine, enese+kehtestamine, enese+leidmine, enese+kordamine, enese+piinamine, enese+pillamine, enese+rahuldamine onanism, enese+salgamine. Enese+alandus, enese+hinnang, enese+imetlus, enese+kasvatus, enese+kiitus, enese+uhkus, enese+unustus, enese+usaldus, enese+väljendus, enese+väärikus, enese+õigustus, enese+ületus. Enese+distsipliin, enese+kontroll, enese+reklaam. Vt `enda, ise
kajastus <11: -e> kajastamine; kajastumine. Kõik ettepanekud leidsid koosoleku otsustes kajastust paberl (kõiki ettepanekuid arvestati). Töös leidub uute teooriate kajastusi. Meedia+kajastus
katke <6: k`atke, katket> katkemine; (väike) osa tervikust, fragment. Teadvuse katke. Kõnelusest olid kuulda ainult katked. Arheoloogid leidsid nõude ja luude katkeid. Jutu+katke, mõtte+katke, viisi+katke. Om-ga: katke+häälik keel, katke+tugevus tehn
kons`ervuma <27>. Arheoloogid leidsid konservunud rõivakatkeid
p`aari. Panin sokid paari. Jüri ja Mari läksid, heitsid, pandi paari v Jüri läks, heitis, pandi Mariga paari. Ei ole mind selle taluga paari pandud (igaveseks seotud). Paari+hakkamine = paari+minek, paari+panek
vari <24e: varju, v`arju; v`arje ja v`arjusid>. Astus päikese käest varju, seisis varjus, tuli varjust päikese kätte. Puu annab, heidab maapinnale varju. Kuuldused heitsid mehe heale nimele varju ülek (laimasid, kompromiteerisid). Istume puu varjus (vilus). Pimeduse varjus tehtud teod. Hein veeti varju alla. Laev tuli tormi eest varju v varjule, tuli tormi+varju, on tormi+varjus. Jätab kõik teised varju, teised jäävad varju (tagaplaanile). Endise kuulsuse vilets vari. Püüab üle oma varju hüpata ülek (teha midagi üle jõu käivat). Käib mehe kannul nagu vari, saadab meest varjuna. Ei salli teineteise varjugi, ei taha teineteise varjugi näha ülek ei salli teineteist üldse. Jala+vari argi jalats, katte+vari, lambi+vari, lange+vari, pea+vari, päeva+vari = päikese+vari, tuule+vari, vihma+vari, pool+vari; surma+vari ülek. Valgus-vari. Varju+elu varjatud elu, varju+rikas varjukas, varju+tikand tkst, varju+teater. bot: varju+lill, varju+-tähthein, varju+taim = varju+lembene taim; os-ga: varju+taluv taim. Varju+kuju = vari+kuju. Vari+kate, vari+katus, vari+pilt siluett, vari+käik aiand (väänkasvudest). Varju+jäämine (III v), varjus olek = varjus+olek, varjule minek = varjule+minek, varjul olek = varjul+olek
ühine <10: -se>. Ühine nõupidamine, tegevus, valdus ühisnõupidamine, -tegevus, -valdus. Jüri ja Mari ühised tuttavad. Ühisel jõul. Leidsid ühise keele, jõudsid ühisele seisukohale. Eesti keelel on palju ühist soome keelega. Koondas artiklid ühiste kaante vahele (ühtede). Ühiselt
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|