|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 37 artiklit
auks`iin <22e: -siini, -s`iini> bot (fütohormoon)
grus`iin <22e: -siini, -s`iini>. Kaukaasia rahvas grusiinid
kab`iin <22e: -biini, -b`iini> väike eriruum, kambrike. Auto+kabiin, lifti+kabiin, proovi+kabiin, riietus+kabiin
kase`iin <22e: -iini, -`iini> (piimavalk). Kaseiin+liim, kaseiin+värv (sideaineks on kaseiin)
kasiino <16> (kinnine) klubi, lõbustuskoht; mängupõrgu
kasin <2: -a> vähene, napp; puhas, vooruslik, karske. Kasin viljasaak. Kasinad elukombed. Sõna+kasin. Kasinalt = kasinasti. Kasinus
k`iin1 <22e: kiini, k`iini> zool (putukas); kiinijooks. Loomad jooksid v kargasid kiini (püüdes kiinide käest pääseda), olid palavaga kiinis. Kiini+jooks, kiini+muhk, kiini+muhktõbi vet
k`iin2 <22e: kiini, k`iini> terariist okste ja hagude raiumiseks, peergude kiskumiseks
kin`iin <22e: -niini, -n`iini> (malaariavastane ravim)
kit`iin <22e: -tiini, -t`iini> aine, millest koosneb lülijalgsete koorik. Kitiin+kest = kitiin+koorik
klus`iil <22e: -siili, -s`iili> sulghäälik
ks`ii <26> kreeka täht ξ
kudin <2: -a>. Lindude vidin ja kudin. Naerab kudinal (kudistades)
kugin <2: -a> kugisev, summutatud hääl. Kogeleb midagi kuginal v kuginaga
{kum`iir} → eba+jumal, `iidol
kurin <2: -a> kurisev hääl; kuljus. Naerab vaikse kurinaga v vaiksel kurinal. Saan sõitis kuljuste kurinal. Hobusel on kurinad kaelas
kurs`iiv <22e: -siivi, -s`iivi>, kurs`iiv+kiri kaldkiri
kurt`iin <22e: -tiini, -t`iini> aj, sõj kindluse bastionidevaheline vall
kusi <20: kuse, k`ust, kusesse>. Hakkab kusele, käis kusel (kusemas). Kuse+loik, kuse+eritus füsiol, kuse+häda argi = kuse+pakitsus, kuse+hais. anat: kuse+elund, kuse+juha, kuse+teed mitm. med: kuse+liiv <-liiva>, kuse+peetus, kuse+pidamatus, kuse+mürgi(s)tus = kusi+veresus. keem: kusi+aine karbamiid, kusi+hape
kusiti <1e> anat. Kusiti+nääre, kusiti+põletik
k`us'kil. Elab kuskil äärelinnas. Ei leia (mitte) kuskil asu. {Kuskil sada(kond) meest} → sadakond meest v umbes v ligikaudu sada meest v saja mehe ringis. {Kuskil kell kolm} → umbes kell kolm v kella kolme paiku v ringis. {Kuskil} → millalgi eelmisel nädalal
lup`iin <22e: -piini, -p`iini> bot (rohttaim). Lupiini+seeme
lüs`iin <22e: -siini, -s`iini> antigeene lahustav aine; (aminohape)
rub`iin <22e: -biini, -b`iini> (punane vääriskivi). Punane nagu rubiin = rubiin+punane. Rubiin+ehe <-`ehte>, rubiin+klaas rubiinpunane klaas, rubiin+sõrmus rubiiniga sõrmus, rubiin+laser füüs
rut`iin1 <22e: -tiini, -t`iini> juurdunud harjumus(ed), üksluine korduvus. Langes rutiini. Argi+rutiin. Rutiini+töö, rutiini+vaba
s`iin. Seisa siin, tule siia, otsi siit. Mis siin kahetseda. Siit moraal: tuleb .. Siin kandis, siia kanti, siit kandist. Siin ja seal = siin-seal, siia ja sinna = siia-sinna, siit ja sealt = siit-sealt. Siin+kirjutaja, siin+kirjutatu, siin+olek, siin+olija, siin+viibija. Siia+jäämine, siia+sõit, siia+tulek, siia+tulija
sup`iin <22e: -piini, -p`iini> keel ma-tegevusnimi, nt sööma, söömas, söömast, söömata, söömaks
ur`iin <22e: uriini, ur`iini> kusi. med: uriini+peetus, uriini+pidamatus
vusin <2: -a>. Gaseervee vusin
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|