Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

hinge+h`ind ülek ülikõrge hind. Küsib, nõuab, võtab hingehinda. Õunad maksid hingehinda

kasima <27> puhastama, korrastama, koristama; argi (ära) minema. Kasib õuest prahti. Kasimata jõmpsikas, tuba. Kasimata suuga inimene ropendaja. Kasi välja, magama

k`eksima <28: k`eksida, keksin> hüplema; hüplevalt käima; argi edvistama, uhkeldama. Keksib ühel jalal. Keksivad tantsida. Keksib oma uute asjadega

k`oksima <28: k`oksida, koksin>. Koksib mune pannile

k`onn <22i: konna, k`onna>. Hein on konnale rindu (vilets). Ujub konna, konna moodi. Sina, konn, ära tule õpetama halv. On v keksib nagu konn mätta otsas uhkeldab, on ennast täis. zool: härg+konn, rohu+konn, vee+konn, lend+konn, kärn+konn; konna+kotkas. Konna+kudu, konna+kulles, konna+poeg, konna+tiik ka ülek. Konna+kapsas, oskuskeeles täpsem varsakabi. bot: konna+osi, konna+rohi (veetaim), konna+tatar (umbrohi). Konna+ujumine (rinnuliujumine)

küsima <27>. Küsi Jürilt v Jüri käest, kui vana ta on. Kas keegi on minu järele küsinud? Küsib luba palub luba. Keda füüsikas küsiti? Mis lihakilost küsitakse? kui palju lihakilo maksab? Ei küsi vanemate keelust (ei hooli). Küsi üle, miks ta ei tule (küsi teist korda). Küsija

lapse+s`uu. Küsib lapsesuuga v lapsesui (lapselikult, lapsemeeli)

luba <18e: l`oa, luba; lube ja lubasid>. Küsib emalt õuemineku(ks) luba, saab loa õue minna. Puudub töölt ülemuse loaga v loal. Jäi joomise pärast lubadest ilma argi (juhiloast). Relva+luba, linna+luba, trüki+luba, elamis+luba, tegevus+luba, maandumis+luba

n`õu2 <26; os n`õu> nõuanne; abinõu; kavatsus; tarkus. Küsib, saab sõbra käest v sõbralt head nõu. Ükski nõu ei aita. Võtab nõuks, tal on nõu tööle minna. Minu nõu on otsas. Olen temaga ühel nõul. Eel+nõu, sõja+nõu, vande+nõu

p`ot't1 <22e: poti, p`otti> (nõu). Savi+pott, malm+pott. Supi+pott, keedu+pott, haude+pott, ahju+pott (ahjutoidu valmistamiseks). Lille+pott, värvi+pott, tindi+pott; öö+pott, kloseti+pott = WC-pott. Laps küsib potile. Mine, käi potile v poti+laadale halv. Poti+hark (ahjupoti tõstmiseks), poti+kild <-killu>, poti+töökoda. Pott v poti+täis kartuleid

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur