Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 33 artiklit

k`aal'1 <22e: kaali, k`aali> etn linane naiste õlarätt

k`aal'2 <22e: kaali, k`aali> kaalikas

k`aal <22e: kaalu, k`aalu> (keha) raskus, oskuskeeles täpsem mass; kaalumisseade, kaalud; tähtsus, väärtus, mõju; vmo 10 puuda (linade kaaluühik). Koorma, kauba kaal. Võtab kaalus v kaalu (os) juurde, kaalust maha. Kaaluta olek kaalutus. Kaaluga, kaalu+kaubana müüdav kangas = kaalu+kangas. Paneb oma elu, saatuse kaalule (seab ohtu). Kaalul on eluõnn (otsustamisel v ohus). Sõnal on kaalu (väärtust, mõju). Keha+kaal, oskuskeeles täpsem kehamass. {Aatom+kaal, molekul+kaal} aatom-, molekulmass. sport: helves+kaal, sulg+kaal, kerge+kaal, raske+kaal. Kang+kaal(ud), osuti+kaal(ud), vedru+kaal(ud). Apteegi+kaal(ud). Tasa+kaal, vastu+kaal, üle+kaal. Kaalu+iive, kaalu+kadu, kaalu+ühik, oskuskeeles täpsemad massiiive, -kadu, -ühik. Kaalu+kang, kaalu+kauss, kaalu+keel, kaalu+maks <-maksu> = kaalu+raha, kaalu+pomm, kaalu+viht <-vihi>. Kaal+iste <-`iste> sport

k`ael <23u (ja 22u): kaela, k`aela; k`aelu ja k`aelasid>. Paneb salli kaela, sall on kaelas. Hakkas, langes lahkujale kaela. Pudeli, vaasi, viiuli kael. Poolsaare, väina kael. Tänavanimes: Vanaturu kael. Lagi on kaela kukkumas. Tal on suured võlad kaelas, ta on kaelani võlgades. Kaelani märg läbimärg. Püüab oma süüd teiste kaela ajada v määrida. Elab alles vanemate kaelas, kaela peal ülek (on koormaks). Sai süüdistuse, trahvi kaela. Sai eksami kaelast ära. Meie meeskond sai jälle kaela ülek, argi (kaotas). Käib mulle kaela peale ülek (nõuab tungivalt). Ähvardab vaenlasel kaela kahekorra keerata v käänata. Selle tööga võib kaela murda. Härja+kael, luige+kael. anat: emaka+kael, hamba+kael. Kure+kael bot. Mere+kael, maa+kael. Ihnus+kael, nadi+kael, näru+kael, säni+kael, võru+kael. Kenus+kael ülek hobune. Kaela+ehe <-`ehte>, kaela+kee, kaela+võru, kaela+rihm, kaela+rätik = kaela+rätt, kaela+side <-sideme> lips. Kaela+auk = kaela+ava (särgil, kleidil). aj karistusvahendid: kaela+puu, kaela+raud. anat: kaela+arter, kaela+veen, kaela+närv, kaela+lüli, kaela+lihas. Kael+kott <-koti> etn, kael+põll, kael+joon mat. Sisseü-ga: kaela+panek

k`ahl <22e: kahlu, k`ahlu; seisundivorm k`ahlus> salk, kimp, tuust. Kahl heinu = heina+kahl. Juuksed langevad kahludes, kahludena silmile. Juuksed on kahlus. Juukse+kahl, oksa+kahl, pilve+kahl

k`ail <22e: kailu, k`ailu> bot (taim). Soo+kail

kcal füüs kilokalor

k`eel <13: keele, k`eelt>. Hammustas keelde. Mehel on mitu keelt suus = mees oskab, valdab, räägib mitut keelt. Räägib inglise keeles = inglise keeli. Väleda, nobeda, terava, kurja keelega inimene. Kurjad keeled räägivad, et .. ülek (käivad jutud). ülek kõneraskuste kohta: keel on sõlmes; keel ei kuula sõna; keel ei paindu seda ütlema; hirm nöörib keele kinni; keel on pehme (joobnul). ülek lobisemise kohta: talitse, taltsuta oma keelt; hoia, pea keel hammaste taga; peksab, lõksutab keelt; teritab sõbra kallal keelt (nöögib). Kannab ülemusele kaaslaste peale keelt (kaebab). Vaidlejad ei leidnud ühist keelt. Toit viib keele alla ülek (on väga maitsev). Keel on kuiv v kuivab on janu, kastab keelt joob. Jookseb ringi, keel vesti peal v vestil ülek (väsinult, lõõtsutades). Ajab keelt kõrva argi, ülek lööb külge, teeb lähenemiskatseid; meelitab, üritab pehmeks rääkida. Loomulik keel, tehis+keel. Ema+keel, võõr+keel, sugulas+keel. Kirja+keel, murde+keel, luule+keel, oskus+keel. Kultuur+keel, rahvus+keel, riigi+keel. Mustlas+keel. Pudi+keel. Lähte+keel, tulem+keel. Formaal+keel, programmeerimis+keel = programmi+keel. Viipe+keel, sala+keel. ülek: hinge+keel, tunde+keel. Libe+keel meelitaja, lipitseja. Pilli+keel, reketi+keel. Tule+keeled tuleleegid. bot taimenimetustes: peni+keel, ussi+keel, õõs+keel. Keele+anne, keele+barjäär, keele+juhis = keele+reegel, keele+kasutus = keele+pruuk = keele+tarvitus, keele+oskus, keele+pädevus, keele+tunne = keele+vaist. Keele+mees, keele+tark, keele+teadlane. Keele+praktika, keele+tund, keele+õpetus, keele+õpik. Keele+arendus, keele+filosoofia, keele+geograafia, keele+poliitika, keele+statistika, keele+seadus. Keele+ala, keele+piir, keele+rühm. anat: keele+juur, keele+luu, keele+selg, keele+tipp. eh: keel+sarrus, keel+betoon keelsarrusega betoon, keel+tapp <-tapi>. Keel+uss zool (parasiit). Keelte+oskus, keelte+kool <-kooli>, keelte+hoidik muus (viiulil, kitarril)

kel kellel. Vt kes

k`ell <22i: kella, k`ella>. Kell jäi seisma, käib ette, jääb taha, on ees, on järel. Kell on pool kolm. Kell on viis minutit seitse läbi, viis minutit kaheksa peal. Kellad löökpill kellaheli matkimiseks. Lööb kella helistab kellasid; ülek kuulutab midagi kõigile. Asi läks, sattus, pandi, seoti suure kella külge ülek asi sai laialt teatavaks. Kell kukub ülek millekski ette nähtud aeg saab täis. Ta on iga kell nõus minema argi (alati, igal juhul). Tühi nagu kell täiesti tühi. Lehma+kell, kiriku+kell, kooli+kell, jalgratta+kell, ukse+kell. Kapp+kell, käe+kell, päikese+kell, kvarts+kell, käo+kell. bot: kure+kell, karu+kell. Kella+aeg, kella+helin. Kella+kara = kella+kõra, kella+nöör. Kella+mehhanism, kella+kivi, kella+vedru, kella+pendel, kella+pomm, kella+nupp, kella+kett uurikett, kella+kapp <-kapi> (seinakellal), kella+kapsel (taskukellal), kella+kägu (käokellal). Kella+tasku (pükstel). Kella+lööja, kella+mees (amet kirikus), kella+torn

Kiel [k`iil] <22e: -i; kuhu -i> linn Saksamaal

k`ihl <22u: kihla, k`ihla> pant, pantlepe; mitm: kihlus; peiu kingitused mõrsjale. Vedas vennaga pudeli veini peale kihla. Mari võttis Jüri kihlad vastu, ei võtnud kihlu, kihlasid vastu. Kihla+kaart, kihla+kink <-kingi>, kihla+sõrmus

k`iil <22e: kiili, k`iili> zool (putukas). Lehmad jooksid kiili argi (kiini). Vesi+kiil. Kiili+parv

k`iil1 <22e: kiilu, k`iilu> (tööriist); kolmnurkne vahele õmmeldud v kootud riidesiil; zool rinnaluu kõrge hari (linnul, nahkhiirel); keel kiillause. Ajas kasepakud kiiluga lõhki. Kiiludega seelik. Neem ulatub kiiluna merre. Püüdis sõprade vahele kiilu taguda v lüüa ülek (sõpru tülli ajada). Puu+kiil, teras+kiil, istutus+kiil, varruka+kiil. Kiilu+kujuline. Kiil+labidas (puutaimede istutamiseks), kiil+luu anat, kiil+rihm tehn

k`iil2 <22e: kiilu, k`iilu> mer andur (andru), emapuu, laevapõhja peamine pikitala

k`il'l. Kill! lõi lusikas vastu klaasi

kl klass; klaas, klaasitäis; kell

KL Kaitseliit; el kesklaine

kmpl komplekt

kol kolonel

k`ol'l <22e: kolli, k`olli> tont, lastehirmutis; argi kuivanud tatitükk ninas. Poisid käisid tüdrukutele kolli tegemas (tüdrukuid kollitamas, hirmutamas)

k`ool <22i: koola, k`oola> ila (loomal, haigel inimesel)

k`ool <22e: koolu, k`oolu> murdes, luul surm

k`ool' <22e: kooli, k`ooli>. Läheb kooli, käib koolis. On vana kooli(ga) põllumees. Põhi+kool, kesk+kool, üldharidus+kool, kutse+kool, kõrg+kool, üli+kool; keelte+kool, muusika+kool. Hääle+kool. Maali+kool (koolkond). Kooli+aasta õppeaasta, kooli+tund, kooli+vaheaeg. Kooli+aed, kooli+buss, kooli+kell, kooli+kott <-koti>, kooli+maja, kooli+söökla, kooli+toit, kooli+vorm, kooli+tarbed. Kooli+arst, kooli+direktor = kooli+juhataja, kooli+inspektor aj, kooli+papa nalj, kooli+tädi lastek, kooli+õpetaja õpetaja. Kooli+laps <-lapse>, kooli+noor, kooli+kaaslane, kooli+vend, kooli+õde. Kooli+aste <-`astme>, kooli+eksam, kooli+katse, kooli+praktika, kooli+põli = kooli+põlv, kooli+rahu, kooli+reform, kooli+tarkus, kooli+tunnistus, kooli+vägivald, kooli+väline tegevus. vmo: kooli+preili, kooli+raamat õpik, kooli+tuba. Sisseü-ga: kooli minek = kooli+minek. Koolis+käija. Koolide+vaheline võistlus. Kool+kodu (hooldusasutus)

kpl kauplus

k`ul'l <22e: kulli, k`ulli> (lind). Lapsed mängisid kulli, Jüri löödi kulliks. Viskab kulli ja kirja heidab mündiga liisku. Jahi+kull, raisa+kull, öö+kull; zool: kana+kull, raud+kull. Keisri kull vmo vapikotkas, kohtu+kull aj. Kulli+mäng, kulli+nokad argi torutangid. ülek: kulli+nina kongus nina, kulli+pilk terav pilk

k`uul' <22e: kuuli, k`uuli>. Klaasist kuul = klaas+kuul. Tõukab kuuli. Sai kuuli jalga. Lendas nagu kuul uksest välja (läks väga kiiresti). Keegli+kuul, piljardi+kuul. Kahuri+kuul, püstoli+kuul, kummi+kuul, leek+kuul, süüte+kuul. Kuuli+auk, kuuli+haav, kuuli+püss (erinevalt haavlipüssist), kuuli+rahe <-rahe> ülek. Kuul+desodorant, kuul+pudel, kuul+pulk. tehn: kuul+laager, kuul+veski

k`õl'l. „Kõll!“ tegi uksekell. Kill-kõll

k`õl'l <22e: kõlli, k`õlli> muusikalises vormis reklaamklipp, signatuur vm

k`õõl <22e: kõõlu, k`õõlu> mat kaht kõverjoone v -pinna punkti ühendav sirglõik

k`äil <22u: käila, k`äila> vöör, laeva v paadi nina. Käila+kuju ka ülek esindusisik, -nägu

k`üll. Küll ma tulen. Tal on aega küll (küllalt). Palgast saab mulle küll (jätkub, piisab). See kuub on sulle hea küll, käib sulle küll. Hea küll olgu pealegi

k`üll <22i: külla, k`ülla> küllus. Tööd on küllaga (rohkesti). Istub külla otsas elab jõukalt, külluses. Ega küll küllale liiga tee

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur