Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 39 artiklit

Ag keem hõbe

g gramm

G, g <26: g, g-d; muus 26: g, g’d, g’sse; g’de, g’sid, g’desse>, nimi: g`ee <26: g`ee, g`eed> g-täht; muus sol. Vrd G-duur Sol-mažoor ja g-moll sol-minoor; g-võti

G füüs giga- (109), nt GW (gigavatt), Gcal (giga­kalor), GB (gigabait)

Hg keem elavhõbe

i mat imaginaarühik

I 1 (Rooma number); keem jood

I, i <26: i, i-d>, nimi: `ii <26: `ii, `iid> i-täht. Ei oska i-d ega a-d v iid ega aad öelda (mitte midagi). Pani i-le punkti (peale) ülek

ib., ibid. ld ibidem (sealsamas)

id. ld idem (sama)

ID identimine, identimis-. ID-kaart, parem isikutunnistus; mobiil-ID mobiilidentimine

iga <17 ja 16: iga; os iga ja igat; mitmus puudub>. Käib siin iga päev, iga reede v igal reedel, iga aasta v igal aastal. On iga minut, iga hetk tulemas tuleb kohe. Töö ei tulnud iga kord välja. Iga poiss teab seda kõik poisid teavad seda. Iga poiss ei tea seda mõni poiss ei tea seda, vrd ükski poiss ei tea seda. Võta igaks juhuks vihmavari kaasa. Tulen igal juhul (kindlasti). Igas suhtes kasulik. Iga teine puudus pooled puudusid. Keetis iga(t) sorti moose. Igal oma(d) nipid argi (igaühel). Igale poole, igal pool, igalt poolt. Iga viimane kui sõna. Aastas valmistatakse kolm paari jalatseid {iga} ühe inimese kohta. Iga+hommikune, iga+kevadine, iga+kordne, iga+nädalane, iga+puhune

iga <18: `ea, iga, `ikka ja `easse> eluaeg, eluiga; vanus. Pikka iga! Kingad on oma ea ära elanud. Ea poolest, ealt üle kolmekümne. Oma ea kohta kõbus. Küpsesse ikka jõudnud, küpses eas mees. Elu+iga, inim+iga, kasutus+iga, töö+iga. Kesk+iga, kooli+iga, lapse+iga, mehe+iga, murde+iga, pensioni+iga, täis+iga. Ea+kaaslane, ea+kohane

iga+pidi, iga pidi. Asja arutati igapidi v iga pidi. Igapidi v iga pidi tubli inimene

iga+v`iisi, iga v`iisi igati, igapidi

ige <4: igeme, iget; hrl mitm>. med: igeme+põletik, igeme+tasku (igeme ja hambakaela vahel)

igi+ igavesti, alati: igi+kestev, igi+elav, igi+noor, igi+värske; igavene: igi+jää, igi+lumi; iidne: igi+aeg, igi+aegne; väga, eriti: igi+ammu, igi+kauge, igi+muistne, igi+põline, igi+vana

igi eas. Vanu igi = vanu+igi vanas eas

ik isikukood

in inimene

in ingl moes, soositud, päevakorral

In keem indium

in corpore [in korpore] ld täies koosseisus

in memoriam [in mem´oriam] ld mälestuseks

in spe [in sp`ee] ld lootuses, tulevikus. Minister in spe

IP info ingl Internet Protocol (standardne võrgukihi protokoll). IP-aadress

IQ psühh ingl intelligence quotient (intelligentsustegur)

Ir keem iriidium

it itaalia keeles

IT infotehnoloogia. IT-juht, IT-lahendus, IT valdkond

kg kilogramm

lg jur lõige

mg milligramm

Mg keem magneesium

Og keem oganessoon

pg (trüki)poogen

Rg keem röntgeenium

Sg keem seaborgium

`uig <22e: uiu, `uigu> etn rätik pruudi näo katmiseks pulmasõidul

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur