Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

`alt. Laua alt. Varju alt varjualusest. Kaevati rusude alt välja. Rinde alt valutab. Hoiab käe alt kinni. Meistri käe alt on läbi käinud palju noori. Lähenes küsimusele uue v teise nurga alt. Kao mu silma alt! Müüb hõlma alt v alt+hõlma. Hüppas alt ära ülek taganes ootamatult lubadusest. Alt orust. Lõi kastil põhja alt. Võttis suusad alt. Hoia alt! Ulu+alt. Alt+pere, alt+uks alumise korruse välisuks, alt+valgustus; sport: alt+hoie, alt+võte. Vt ka `all, `alla; `alt minema, `alt t`õmbama, `alt vedama

dist`ants <22e: -tantsi, -t`antsi> vahemaa, vahekaugus. Jookseb pikki distantse, lühi+distantse. Jooksu+distants, võistlus+distants jooksu-, võistlusmaa. {Distants} rada on raskete tõusudega. Sõidukitel: Hoia {distantsi} (piki)vahet! Juhataja hoiab, peab alluvatega distantsi (on suhtlemises reserveeritud). Distants+juhtimine, distants+mõõtmine eemaltjuhtimine, -mõõtmine. {Distants+õpe} kaugõpe

hammas <7: h`amba, hammast; mitm sisseü hammastesse ja h`ambaisse ja h`ambusse ja h`ambu, seesü hammastes ja h`ambais ja h`ambus, seestü hammastest ja h`ambaist ja h`ambust>. Võtab hambu v hambusse v hammaste vahele, hoiab hambus, laseb hambust lahti. Kont on hambus. Paneme, riputame, viskame hambad varna ülek jääme nälga. Hoia, pea keel hammaste taga ülek ära lobise. Ajab hambaid v hambad külge, on hammastega küljes (kinni) ülek näägutab. Teeb midagi pika hambaga argi (vastumeelselt). Piima+hammas, jääv+hammas, puri+hammas, silma+hammas, tarkus(e)+hammas, lõike+hammas, tehis+hammas. Sae+hammas. Aja+hammas ülek. Tumma+hammas argi, nalja+hammas, irv+hammas. bot rohttaimed: hundi+hammas, nõia+hammas. Hamba+arst, hamba+auk, hamba+hari, hamba+jälg, hamba+kaart, hamba+klamber, hamba+niit <-niidi>, hamba+pasta, hamba+pesu, hamba+plomm, hamba+konts <-kontsu> = hamba+tüügas, hamba+valu. anat: hamba+juur, hamba+kael, hamba+kroon, hamba+vaap, hamba+vall, hamba+õõs. med: hamba+kaaries = hamba+sööbija, hamba+kivi, hamba+tangid mitm. Hammas+häälik keel, hammas+juur bot (rohttaim), hammas+latt tehn, hammas+liide tehn

h`oidma <34: h`oida, hoian>. Hoiab mu kätt oma käes. Laps hoiab emal käest (kinni). Ravimit hoida jahedas kuivas kohas. Hästi hoitud ülikond. Juuksed hoiavad lainesse. Mehed hoidsid omaette. Hoidke vasakule, vasakut kätt! Hoia eest! Rahvapärastes ütlustes: hoia ja keela, hoidku küll, taevas hoidku. Vt ka k`inni h`oidma, k`okku h`oidma, kõrvale h`oidma, taga h`oidma, tagasi h`oidma, ära h`oidma, `ühte h`oidma

k`eel <13: keele, k`eelt>. Hammustas keelde. Mehel on mitu keelt suus = mees oskab, valdab, räägib mitut keelt. Räägib inglise keeles = inglise keeli. Väleda, nobeda, terava, kurja keelega inimene. Kurjad keeled räägivad, et .. ülek (käivad jutud). ülek kõneraskuste kohta: keel on sõlmes; keel ei kuula sõna; keel ei paindu seda ütlema; hirm nöörib keele kinni; keel on pehme (joobnul). ülek lobisemise kohta: talitse, taltsuta oma keelt; hoia, pea keel hammaste taga; peksab, lõksutab keelt; teritab sõbra kallal keelt (nöögib). Kannab ülemusele kaaslaste peale keelt (kaebab). Vaidlejad ei leidnud ühist keelt. Toit viib keele alla ülek (on väga maitsev). Keel on kuiv v kuivab on janu, kastab keelt joob. Jookseb ringi, keel vesti peal v vestil ülek (väsinult, lõõtsutades). Ajab keelt kõrva argi, ülek lööb külge, teeb lähenemiskatseid; meelitab, üritab pehmeks rääkida. Loomulik keel, tehis+keel. Ema+keel, võõr+keel, sugulas+keel. Kirja+keel, murde+keel, luule+keel, oskus+keel. Kultuur+keel, rahvus+keel, riigi+keel. Mustlas+keel. Pudi+keel. Lähte+keel, tulem+keel. Formaal+keel, programmeerimis+keel = programmi+keel. Viipe+keel, sala+keel. ülek: hinge+keel, tunde+keel. Libe+keel meelitaja, lipitseja. Pilli+keel, reketi+keel. Tule+keeled tuleleegid. bot taimenimetustes: peni+keel, ussi+keel, õõs+keel. Keele+anne, keele+barjäär, keele+juhis = keele+reegel, keele+kasutus = keele+pruuk = keele+tarvitus, keele+oskus, keele+pädevus, keele+tunne = keele+vaist. Keele+mees, keele+tark, keele+teadlane. Keele+praktika, keele+tund, keele+õpetus, keele+õpik. Keele+arendus, keele+filosoofia, keele+geograafia, keele+poliitika, keele+statistika, keele+seadus. Keele+ala, keele+piir, keele+rühm. anat: keele+juur, keele+luu, keele+selg, keele+tipp. eh: keel+sarrus, keel+betoon keelsarrusega betoon, keel+tapp <-tapi>. Keel+uss zool (parasiit). Keelte+oskus, keelte+kool <-kooli>, keelte+hoidik muus (viiulil, kitarril)

k`el'm nimis, omds <22e: kel'mi, k`el'mi> petis, tüssaja; nalj võrukael, vigurivänt; koerust täis, kelmikas. Hoia end selle kelmi eest, selle kelmi inimese eest. Kelm naeratus. Kelmi+nägu halv = kelm. Kelmilt

k`inni h`oidma. Hoiab (käega) käsipuust kinni. Hoia oma koera kinni! Hoiab hinge kinni peab hinge kinni, ei hinga. Hoiab vanadest seisukohtadest kramplikult kinni (ei loobu)

k`õrv <22u: kõrva, k`õrva; k`õrvadesse ja kõrvusse ja k`õrvu>. Sise+kõrv, välis+kõrv, kesk+kõrv. Pikk+kõrv ülek jänes; eesel. zool nahkhiired: lai+kõrv, suur+kõrv. Tassi kõrv. Mütsi kõrvad. Seintel on kõrvad ülek keegi kuulab salaja pealt. Jutukõmin kostab kõrvu (III v). Kuulab kikkis+kõrvu = kikkis kõrvu (II v), kõrv kikkis (teraselt). Kuulab poole kõrvaga (möödaminnes, muuseas). Laseb kõrvust mööda v ühest kõrvast sisse ja teisest välja jätab tähelepanuta. Hoia silmad ja kõrvad lahti ole tähelepanelik. Pane v kirjuta see endale kõrva taha ülek (jäta meelde). Pani kõrvad pea alla argi suri. Võttis kõrvad pihku ülek nahutas. Mul kõrvad liiguvad ülek olen meelitatud. Kõrvuni võlgades (üleni, lootusetult). Kõrva+auk, kõrva+leht = kõrva+lest, kõrva+nibu. Kõrva+arst, kõrva+peegel med, kõrva+põletik, kõrva+termomeeter, kõrva+tilgad. Kõrva+kuulmine, kõrva+pete kuulmisillusioon. Kõrva+rõngas. Kõrva+kiil <-kiilu> = kõrva+lops. Kõrva+hark zool (putukas). Kõrvu+pidi = kõrvu pidi

l`õug <22u: lõua, l`õuga>. Ajab lõua õieli. Annab tülinorijale vastu lõugu. Sattus metsalise lõugu, on lõugus (arhailiselt lõuus), pääses lõugust. Naerab laia lõuaga. Lõksutab, laotab, laiutab lõugu argi pruugib ülemäära suud. Ei oska lõugu pidada (suud pidada, vaikida). Pea lõuad, hoia oma lõuad koomal! argi ole vait! Ala+lõug, üla+lõug, lott+lõug. halv inimese kohta: ila+lõug, plära+lõug. Lõvi+lõug bot. Lõua+haak (poksis), lõua+habe, lõua+kramp med, lõua+lott, lõua+luu, lõua+lõksutamine, lõua+rihm (nt valjastel, kiivril); lõua+geel, lõua+palsam, lõua+vesi. Lõug+purusti tehn

n`ahk <22u: naha, n`ahka; seisundivorm n`ahkas ja nahas>. Nahast ese = nahk+ese. Nahka köidetud v nahk+köites raamat. Pani v pistis toidu nahka, toit on nahkas v nahas. Päev läks toimetuste nahka, on toimetuste nahkas v nahas. Sain seda omal nahal tunda. Päästis oma naha, pääses terve nahaga. Ei taha nahka turule viia ülek (riskida, end ohtu seada). Paksu nahaga inimene ülek (kriitika, solvangute jms vastu tundetu). Sai teiselt naha peale (peksa), andis teisele naha peale, küttis teisel naha kuumaks. Sellest ei tule v ei saa head v õiget nahka (ei saa asja). Mehelt taheti seitse nahka võtta, mitut nahka koorida ülek (nõuti ülemäära palju). Ähvardus: Hoia oma nahk! Tõmbas ostjal naha üle kõrvade tüssas ostjat. Ajas mulle hirmu nahka v naha vahele, mul on hirm nahas v naha vahel. Ei tahaks tema nahas olla (tema olukorras). Poeb (kas või) nahast välja on ülipüüdlik. Naha ja karvadega ülek kõige täiega. On alles nahk halv (inimese kohta). Mis nahka mees ta on (missugune)? Alus+nahk, marrask+nahk, päris+nahk, näo+nahk. Inim+nahk, kala+nahk, naaritsa+nahk. Juht+nahk, karus+nahk, park+nahk, pastla+nahk, seemis+nahk, tehis+nahk, toor+nahk. Piima+nahk, vorsti+nahk. Neitsi+nahk anat. Kuri+nahk, saatana+nahk, sindri+nahk (kirumissõnad). Ahvi+nahk, kuradi+nahk, tondi+nahk (riidesordid). Naha+kiht, naha+kurd <-kurru>, naha+käärid mitm (maniküürivahend), naha+poor, naha+salv <-salvi>, naha+sügelus, naha+vigastus. Naha+kaup, naha+nuga (nt kingsepal), naha+parkal = naha+parkija parkal, naha+toode, naha+töö, naha+tööline, naha+tööstus, naha+vabrik. Naha+aisting psühh, naha+hooldus, naha+lõige <-l`õike> kunst, naha+parasiit. anat: naha+näsa, naha+pigment. füsiol: naha+hingamine, naha+rasu rasunäärmete eritis, naha+refleks. med: naha+lööve, naha+mädanik, naha+põletik, naha+seentõbi. Nahk+galanterii = nahk+pudu, nahk+jalatsid, nahk+jope, nahk+mööbel, nahk+selg (raamatul), nahk+tald, nahk+tihend. zool: nahk+kilpkonn, nahk+korall (õisloom). Nahka+panek

p`eal. Laua peal. Oma käe peal iseseisvalt. Jalutame linna peal (linnas). Mere peal on torm (merel). Töötab kõrge koha peal (kõrgel ametikohal). On (hea) järje peale saanud. On vee ja leiva peal. Kell on viis minutit kolme peal (viis minutit kaks läbi). Olin just mineku v minemise peal, kui .. (minemas). On käima peal on rase. Olen temaga sina peal. Mees on viiekümne peal (viiekümnene). Autol on koorem peal. Kiirus on peal. Hoia poisil silm peal. Koha+peal, vahe+peal. Peal+olek. Vt ka p`eale, p`ealt, p`eal k`äima

p`iip <22e: piibu, p`iipu>. Topib piipu. Paneb piibu põske. Paneb piibu põlema, paneb v seab piibule tuld. Kisub, pahvib, popsib, tossutab, veab piipu. Hoia piip ja prillid! ülek hoia alt! Suru, vajuta piip põhja argi vajuta gaas põhja, sõida kiiremini. Savi+piip, vesi+piip, oopiumi+piip, tubaka+piip, klaasi+piip = puhumis+piip tehn (klaasipuhumiseks), rahu+piip. Piibu+kaha, piibu+nosu = piibu+tobi tobi, piibu+nõel = piibu+ork, piibu+pigi, piibu+suits, piibu+tubakas, piibu+vars. Piibu+jutt <-jutu>, piibu+mees. Piip+hein bot

piki+vahe <-vahe> kahe samas sõidureas teineteise järel liikuva sõiduki vahemaa. Hoia pikivahet!

pr`il'l <22e: prilli, pr`illi; hrl mitm>. Miinus- ja plussklaasidega prillid = miinus+prillid ja pluss+prillid = kaug+prillid ja lähi+prillid. Pani prillid ette, tal on prillid ees, võttis prillid eest (ära). Loeb prillidega. Vaatab elu v elule läbi roosade prillide ülek (optimistlikult), läbi mustade prillide ülek (pessimistlikult). Hoia (oma) piip ja prillid! ülek hoia alt! Päikese+prillid, tolmu+prillid, lume+prillid, autojuhi+prillid, kaitse+prillid, lugemis+prillid, näpits+prillid. Nina+prill ülek ninanips. Prilli+kandja, prilli+papa nalj, prilli+karp <-karbi> = prilli+toos, prilli+klaas, prilli+raamid mitm, prilli+sang, prilli+pood optikakauplus. argi: prilli+film, prilli+kino 3D-film, 3D-kino (ruumiline). zool: prill+karu, prill+vaeras

s`itt <22u: sita, s`itta> vulg. On sital, läheb sitale, tuleb sitalt. Mine sitale! käi põrgu! Tema jutt või koera sitt (rumal jutt). Ei ole sita pealt riisutud ülek ei ole mingi kehv kuju. Hoia nagu sitta pilpa peal (väga õrnalt). Ära sitta puutu, hakkab haisema ülek jäta rahule, muidu tuleb asjata pahandust. Mis sa sitaga jändad (tühjaga). Ega ikka sitast saia saa ülek (kõlbmatust asjast korralikku). Sitta kah! tühja kah! Sitta(gi) sa tead sa ei tea tuhkagi. Ta on üks sitt mees ei ole suurem asi mees. Saagu või sitem (hullem). Sita+hais, sita+hunnik, sita+häda, sita+(puru)vanka (sõimusõna)

v`alla lahti. Hoia silmad valla! Tuli pääses valla. Valla+päästmine

v`aos h`oidma talitsema, ohjeldama. Hoia end vaos. Vaos+hoidmine

vägi <21: v`äe, väge, v`äkke ja v`äesse>. Mees on väge täis. Ükski vägi ei hoia poissi seal kinni (mitte miski). .. sinu päralt on riik ja vägi ja au .. (Meieisapalve.) Oh s(in)a issa(nda) v taeva(ne) v püha(de) vägi! Vanasõnades: Kel vägi, sel võimus, kel kukkur, sel kohus; Hea sõna võidab võõra väe; Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest. Vene väed v Vene (sõja+)vägi. Maa+vägi, mere+vägi, lennu+vägi, jala+vägi; rahva+vägi rahvaarmee, kaitse+vägi; laskur+vägi, reserv+vägi. Eel+vägi, abi+vägi. Poiste+vägi, töö+vägi töörahvas, sõra+vägi nalj kariloomad, põrgu+vägi, vaenu+vägi. Ime+vägi, nõia+vägi ülek; humala+vägi ülek õlleuim. Väe+salk <-salga>. Väkke+kutse

ülal üleval, kõrgemal, pealpool; varem v eespool. Püksid ei seisa ülal. Käib juba ülal (püsti). Hoidis vestlust ülal. See teema on endiselt ülal (päevakohane). Hoia tuld ülal (põlemas). Hoiab ülal seltsi au. Siin raamatus seisab ülal, et .. (kirjas). Kas poiss on juba ülal (ärkvel)? Mehel pole ülal kõik korras (peas). Ülal esitatud, loetletud, mainitud, nimetatud, toodud = ülal+esitatud, ülal+loetletud, ülal+mainitud, ülal+nimetatud, ülal+toodud asjaolud. Ülal+kirjeldatu, ülal+öeldu. Vt ka ülal pidama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur