Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

eideke[ne] <12: -kese> hellitl

emake[ne] <12: -kese> hellitl: ema; eidekene

illike[ne] <12: -kese> hellitl kullake

kiisu <16> hellitl kass. Kiisu+lips argi ristlips. Kiisu-miisu

kodu+kana ka ülek. Naine ei tahtnud enam kodukana olla ja läks tööle. Kosis neiu endale kodukanaks vmo, hellitl

marjuke[ne] <12: -kese> hellitl laps. Maga, memme marjukene

meheke[ne] <12: -kese> hellitl. Sa mu kullakallis mehekene!

mehike[ne] <12: -kese> hrl halv armetu v saamatu mees; hellitl poisike. Nigel hirmunud mehike. Päkapiku+mehikesed

musi+r`ul'l hellitl laps v armastatu

naisuke[ne] <12: -kese> hellitl

narmas <7: n`arma, narmast>. Narmasteks v narmasteni kulunud v narmas (seesü) püksisääred (narmendavad). Riide+narmas, pilve+narmas. Naise+narmas hellitl naisuke. Narma+rida. Narmas+kinnas, narmas+tubakas. tkst: narmas+tehnika, narmas+vaip, narmas+ääris. bot: narmas+juur, narmas+nutt <-nuti> (seen), narmas+samblik

natuke[ne] <12: -kese>. Natuke maad. Tulen natuke hiljem. Aita natukenegi! Sellest natukesest ei jätku. Astus natukeseks (ajaks) sisse (viivuks). Ime+natuke(ne), pisi+natuke(ne). Aru+natuke(ne), jõu+natuke(ne), toidu+natuke(ne), vara+natuke(ne). hellitl: lapse+natuke(ne), mehe+natuke(ne), õe+natuke(ne). Natuke(se)+haaval vähehaaval

p`äike[ne] <12 (ja 10): p`äikese ja p`äikse, p`äikest, p`äikesesse ja p`äikesse ja p`äiksesse; p`äikeste, p`äikesi ja p`äikseid ja p`äikeseid, p`äikestesse ja p`äikseisse ja p`äikesisse ja p`äikeseisse>. Nimena Päike. Kui kaugel asub Päike Maast? Päike tõuseb, paistab, loojub v läheb looja; päike särab, lõõmab, lõõskab. Poissmeeste päike nalj kuu. Ei ole midagi uut siin päikese all (maailmas). Päikeses, päikese+paistes v päikese+kullas sädelev meri. Kass peesitab päikese käes, läks varjust päikese kätte. Võtab päikest päevitab. Esimene päikese+võtt. Päikesest pruun = päikese+pruun ihu. Päikesest soojad = päikese+soojad kivid. Sa mu päike, päikese+kiir <-kiire> hellitl. Aprilli+päike, kevad+päike, hommiku+päike, mäestiku+päike, tehis+päike, troopika+päike. Meri+päike zool (okasnahkne). ülek: elu+päike, vabadus+päike. Päikese+kera, päikese+ketas, päikese+tera; päikese+lõõsk, päikese+puna, päikese+sära, päikese+valgus. Päikese+kaitse <-k`aitse>, päikese+kiiritus med insolatsioon, päikese+prillid mitm, päikese+põletus, päikese+vann (üldkeeles) = päikese+kümblus med. Päikese+kollane, päikese+lembene, päikese+rikas, päikese+vaene. astr: päikese+aasta, päikese+aeg, päikese+kalender, päikese+konstant, päikese+seisak

r`aas <22e: raasu, r`aasu> kild, kübe, iva. Raas leiba = leiva+raas. Ei ole raasugi aru v aru raasugi v aru+raasugi (peas). See ei meeldi mulle raasugi, ei meeldi mitte üks raas. hellitl: lapse+raas, venna+raas. Raasu+kaupa = raasu kaupa = raas+haaval

raasuke[ne] <12: -kese>. Ei jõua raasukestki v raasukenegi oodata. Koogi+raasuke(ne), jõu+raasuke(ne). Naise+raasuke(ne) hellitl

rumaluke[ne] <12: -kese> hellitl. Laps rumaluke(ne) lõhkus vaasi ära

s`el'l <22e: selli, s`elli>. Meistrid, sellid ja õpipoisid. Oled mul üks nutikas sell hellitl. Sepa+sell, rätsepa+sell, kingsepa+sell, pagari+sell, poe+sell = kauba+sell. Reisi+sell = ränd+sell aj. Selli+aastad, selli+paberid, selli+töö

suksu <16> hellitl hobune

tibuke[ne] <12: -kese> tibu; hellitl kullake, neiu v lapsuke

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur