|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit
`Aadam <2: -a>, ka `aadam <2: -a> nalj mees. Vana aadam lihalik, patune inimloomus. Teadsin seda iidamast ja aadamast, iidamast-aadamast saadik (juba ammu). Aadama+aegne ülek igivana
`andam <2e: -i> alistajale tasutav maks; feodaalne naturaalmaks. Andami+koguja
häda <17: h`ätta ja hädasse>. Jääb hätta, on hädas. Aitab sõbra hädast välja. Põlv teeb häda. Häda vaadata, kui aeglane ta on. Häda korral ka: kui hädasti vaja. Läbi häda, hädaga, hädaga pooleks vaevaliselt, hädavaevu. Mere+häda, nälja+häda. Ihu+häda, pissi+häda, hinge+häda, surma+häda. Aja+häda, raha+häda. Häda+karje, häda+lipp <-lipu> mer, häda+olukord, häda+pidur, häda+sadam (kuhu laev avarii korral sõidab), häda+signaal, häda+valgustus. Häda+ hädaline, hädapärane: häda+abi, häda+abinõu, häda+asi, häda+vale. Häda+kaitse <-k`aitse> jur. Häda+kirjanik vilets kirjanik. Häda+ väga, hädasti: häda+tarvilik = häda+vajalik. Häda+põli = häda+põlv viletsus. Hätta+jäänu; hädas+olija
mäda <17; nimis sisseü mädasse ja m`ätta, omds sisseü mädasse>. Kõrv jookseb mäda, ajab mäda välja. Vanker vajus rummuni mädasse v mätta. Mäda koht heinamaal (pehme, tüma). Mädaks vettinud võrgud (pudedad, pehkinud). Miski on mäda Taani riigis ülek miski ei ole niisugune, nagu olema peaks. Mäda+mülgas, mäda+soo. Mäda+eritus, mäda+kogum = mäda+pesa, mäda+kolle, mäda+pisik, mäda+põletik, mäda+vill <-villi>, mäda+vistrik = mäda+punn argi. Mäda+laik <-laigu> (nt kartulil), mäda+plekk
nädal <2: -a>. Käib siin iga(l) nädal(al). Raamatu+nädal, töö+nädal, õppe+nädal, kannatus+nädal relig. Mesi+nädalad. Nädala+aruanne, nädala+hoid (lapsehoid), nädala+lõpp <-lõpu> = nädala+vahetus, nädala+palk <-palga>, nädala+tund (õppetöös), nädala+pikkune, nädala+vanune. Nädala+kaupa = nädala+viisi, nädala kaupa v viisi, nädalate kaupa v viisi
sadam <2: -a>. Jõe+sadam, mere+sadam. Paadi+sadam, jahi+sadam, kala+sadam, kauba+sadam, nafta+sadam, reisi+sadam, sõja+sadam. Abielu+sadam ülek. Sadama+hoone, sadama+kai = sadama+sild kai, sadama+kraana, sadama+kõrts, sadama+linn, sadama+muul <-muuli> muul, sadama+suu = sadama+suue. Sadama+kapten, sadama+tööline. Sadama+keeld embargo
vadak <2: -u> piimast pärast kaseiini eraldamist järelejääv vedelik. Juustu+vadak, piima+vadak. Vere+vadak van.t vereseerum. Vadaku+pulber, vadaku+sai, vadaku+või, vadaku+kohupiim
vedad mitm <17> (hindude pühakiri)
vedama <28: vedada, v`ean; v`eetakse, v`eetud>. Poiss vedas kelgu mäkke. Vedav hammasratas. Veab jooksu jookseb rühma eesotsas. Veab ninaga (õhku). Veetakse kaablit (paigaldatakse). Vea ennast kohale argi. Algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Tööl, töös, tööga on tal vedanud (hästi läinud). Veab kaaslast ninapidi ülek (tüssab). Kaasa, kokku, läbi vedama. Vt ka `alt vedama, s`isse vedama, v`iltu vedama, v`älja vedama, üle vedama
väga. {Mulle väga meeldib tantsida} → mulle meeldib väga tantsida. Ilmal pole väga viga(gi) ilm on päris kena. Tööd on vägagi palju, parem väga v üsna palju. Üli+väga
vähem keskv <algv vähe, üliv kõige vähem ja vähim>. Temast on mul kõige vähem v vähim kahju. Vähem tööd. Poisse on vähem kui tüdrukuid, poisse on tüdrukutest vähem. Vähem kui pool tundi, parem alla poole tunni. {Mitte vähem kui pool meetrit} → vähemalt pool meetrit. {Mitte vähem keerukas ülesanne} → (vähemalt) niisama keerukas ülesanne. Vähem tuntud helitöö, vähem levinud viga, vähem kortsuv riie. Vähem andekas, vähem ohtlik, vähem oluline, vähem soodne, vähem tähtis, vähem võimekas, vähem väärtuslik. Vähem+ettur (malemängus)
vähem keskv <2: -a; algv v`äike(ne)>. Võta riideid vähemaks. Ei lepi vähemaga. Ta ei tea asjast (kõige) vähematki v vähimatki, tal pole asjast (kõige) vähematki v vähimatki aimu. Vähemad lapsed. Vähemad vennad ülek (nõrgemate, kehvemate kohta). Iga vähem kui hääl kajab selgelt vastu
vähim üliv <algv vähe, keskv vähem> kõige vähem. Temast on mul vähim kahju. Vähim tuntud teos, vähim arenenud riigid
vähim üliv <2: -a; algv v`äike(ne)> kõige väiksem. Pääses vähimagi kriimuta. Tema ilmest ei saanud vähimatki välja lugeda. Vähim lastest. Vähim lubatud kaugus
v`äkram <2e: -i> murdes roheline konn
Vända <16: kuhu -sse ja V`änta> Ventspilsi saaremurdeline nimi
värat <2e: -i> murdes värav; ka anat. Songa+värat med avaus, mille kaudu väljub song. anat: põrna+värat, kopsu+värat, neeru+värat, maksa+värat; värati+veen (juhib verd maksa)
värav <2: -a>. Lõi värava, lõi palli väravasse. ülek: pall on teie väravas teie kord on tegutseda; mängivad ühte väravasse tegutsevad mitmekesi ühe vastu. Kaar+värav, latt+värav, raud+värav, sepis+värav. Aia+värav, õue+värav = hoovi+värav, linna+värav, lüüsi+värav, lume+värav, karja+värav, kodu+värav. Sõidu+värav, jalg+värav. Vesi+värav (nt veskitammil). Värav+ehitis aj. Värava+esine, värava+post, värava+võru, värava+hoone, värava+putka, värava+valvur. sport: värava+joon, värava+kohtunik (veepallimängus), värava+lipp <-lipu> (slaalomis), värava+vaht <-vahi>, värava+väljalöök (jalgpallimängus). Värava(te)+rohke mäng
v`ärdama <29: värrata, v`ärdan> ristama
ädal <2: -a> pärast niitmist v karjatamist uuesti kasvanud rohi. Ädalasse kasvanud põld. Ristiku+ädal. Ädala+kasv, ädala+lill bot. Ädal+hein
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|