Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 31 artiklit

b`ei <26> isand, härra (idamaine tiitel)

`ei. Kas ei või jaa? Ei söö ja ei joo, parem ega joo. Ei Jüri ega Mari pidanud tõenäoliseks, et .. Kas sa torti ei taha? ‒ Miks ei taha, tahan küll. Mida ma ka ei tee, ikka ei ole hea (mida ma ka teen v ükskõik, mida ma teen). Annaks ei tea mis, et tööd saada. Ei iial mitte iial. Ei-sõna

g`ei <26> homoseksuaal (eriti mehe kohta). Gei+aktivist, gei+klubi, gei+paar

h`ei. Hei, pidage kinni!

P, p <26: p, p-d>, nimi: p`ee <26: p`ee, p`eed> p-täht

p`ai <26> paitus; hea, armas. Tee kassile pai paita kassi. Pai, pai, kiisu! Kulla+pai perenaine! Pai laps, poiss, vrd pai+laps <-lapse>, pai+poiss. Ole pai ja tule! Kuku+pai. Naeratas pailt (armsasti)

p`ea varsti, peatselt; peagu, peaaegu. Õige pea selgub kõik. Lained pillutavad paati pea siia, pea sinna (küll siia, küll sinna). Mantel ulatus pea põlvini, parem peagu põlvini

p`ea. Pea kinni! Sa ei pea sõitma. Vt pidama1, pidama2

p`ea <26i: p`ea, p`ead, p`easse ja pähe; p`eade, p`äid ja p`easid, p`eadesse ja p`äisse>. Kõrvad hoiavad pea(d) ligi, ligi pead. Palja peaga, palja päi v palja+päi. Käib, pea püsti v käib püsti päi = püsti+päi. Pea püsti! ära noruta! Tõmbas pluusi üle pea selga. Tööd kasvavad üle pea tööd on väga palju. See pole üle+pea oluline (üldse). Üle pea ja kaela v üle+pea+kaela kiiresti, räpakalt; uperkuuti. On pea kaotanud, on peatu v nagu peata kana on segaduses. Targa peaga kainena. Võttis pea täis jõi purju; magas pea+täie välja. Peaga löök = pea+löök. Peaga poiss, poisi(l) pea jagab v lõikab poiss on taibukas. Arvutab peast; peast+arvutamine. Mõtles selle oma peaga v omast peast välja (iseseisvalt). Riskis oma peaga (eluga). Jäi oma+pead v oma+päi. Rahva helgemad pead. Vili loob pead. Luust peaga = luu+peaga nuga, luust noa+pea. Kolonni pea (algusosa), tabeli+pea, kirja+pea, ajalehe+pea. Poisi+pea, siili+pea argi, puna+pea, kiilas+pea. Sea+pea (toiduna). Kuke+pea ülek tühiasi. Inimese kohta: kana+pea, oina+pea, loll+pea, jahu+pea, puu+pea, pudru+pea, põik+pea, kant+pea, kaval+pea, tuule+pea, uljas+pea uljur, hall+pea = kulu+pea. Tuulis+pea tuulekeeris. Riigi+pea, perekonna+pea. bot: vill+pea, tolm+pea, kobar+pea, tondi+pea. Rukki+pea, salati+pea, kapsa+pea, vrd pea+salat, pea+kapsas; suhkru+pea. zool: punn+pea (liblikas), madu+pea (kala). tehn: heli+pea, lõike+pea, keermestus+pea, rist+pea. Küünar+pea küünarnukk. Sule+pea; naela+pea ka ülek, nõela+pea, sae+pea, tiku+pea. Lagi+pea = pea+lagi. Pea+alune, pea+asetus (lootel), pea+auk (nt kleidil), pea+ehe <-`ehte>, pea+haav, pea+hoiak = pea+hoid, pea+kolu argi = pea+nupp, pea+nahk, pea+tugi, pea+pööritus, pea+murdmine, pea+vangutus. Vt ka p`eas, p`east, pähe, p`ead k`aotama, p`ead m`urdma, p`ead t`õstma, pähe `andma, pähe h`akkama, pähe s`aama, pähe t`orkama, pähe v`õtma, pähe `õppima

p`ea+ peamine: pea+aine, pea+esineja, pea+jõud, pea+liige keel, mat, pea+liin, pea+mast mer groot- v suurmast, pea+süüdlane, pea+tee; keskne, tsentraalne: pea+hoone, pea+jumal, pea+kangelane, pea+kirik, pea+korrus, pea+raamatukogu, pea+telg, pea+uks; pea+spetsialistid: pea+arst, pea+insener, pea+konstruktor, pea+kunstnik, pea+mehaanik, pea+raamatupidaja. Pea+ettevõtja ja allettevõtja. Pea+kauplus ja harukauplus

p`ea jagu. Mari on Jürist pea jagu lühem. Teeb su pea jagu lühemaks (lööb maha). Meie võistkond oli vastasest pea jagu v pea+jagu üle (tunduvalt parem)

p`ea p`eale. Pea peale kukkunud nõdrameelne, segane. On kõik pea peale keeranud v pööranud (segi paisanud; tõde moonutanud)

p`ee <26> argi tagumik, perse. Kukkusin pee peale. On omadega pees on kitsikuses. Mine, käi peesse!

p`eig <22e: peiu, p`eigu>, p`eig+m`ees. Mari ja Jüri on pruut ja peig(mees), pruuti-peigmeest. Peigmees+poiss nalj

p`eil <22e: peili, p`eili> mer peel (peeli)

p`eit <22e: peidu, p`eitu> peidukoht. Peidu+urgas = peidu+koht. Vt ka peidus, peidust

p`eit+ peidetud, sala-, varjatud, latentne: peit+lukk <-luku>, peit+number, peit+pea, peit+tapp <-tapi> salatapp, peit+tasku salatasku, peit+vara jur, peit+vesi põllum latentne vesi, peit+kujutis latentne kujutis, peit+soojus füüs latentne soojus

peiu <16> peigmees

peli <17> ankruvinn

peni <17> murdes koer. Metsa+peni euf hunt. Peni+rüütel halv Saksa ordurüütel

p`eo <26> pihk (pihu); peotäis linu. Raha on peos, laskis raha peost. Andis peoga komme. Lõi peoga vastu põlve. Peod on rakkus, rakud on peos. Ohjad on peres naise peos ülek peres valitseb naine. Söödab hobust peo pealt, peost. Nüüd oled mul peos (minu võimuses). Tal on peenike peos tal on puudus v häda käes. Silmad (on) peos nutab. Elab peost suhu (vaeselt). Siit paistab talu nagu peo peal(t) (selgesti). Valu on nagu peoga pühitud (kadunud). Peotäis linu, lina+peo. Kanepi+peo

p`eo vt pidu1

peri+ ümber-, lähi-: peri+artriit liigeseümbruspõletik

Peri <17: kuhu -le>

PET keem polüetüleentereftalaat

p`ii1 <26>. Tihedate piidega = tihedapiiline kamm. Kraasi+pii, soa+pii, lõpuse+pii zool. Pii+vahe <-vahe>

p`ii2 <26> kreeka täht π

p`oi1 <26> mer ujuv meremärk. Poidega, poidest piiratud ujumiskoht. Poile kinnitatud jaht. Ankru+poi, kaabli+poi, faarvaatri+poi, raadio+poi, tule+poi, vile+poi. Poi+ujumine (allveespordis)

p`oi2 <26> zool (mardikas). Salu+poi, kant+poi

pr`ei <26> hobuse jalanahapõletik

p`äi peaga. Langetatud päi. Alas+päi, oma+päi. Joobnud, norus, palja päi = joobnud+päi, norus+päi, palja+päi. Vt ka p`ea

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur