Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit

`ehk. Küsi, ehk ta teab (vahest, võib-olla). Seob samatähenduslikke sõnu ja väljendeid: tarind ehk konstruktsioon; 12 ha ehk veerand talu maadest. Nägu oli tõsine, ehk küll süda naeris (ehkki). Raamatud poissi ei huvita, ehk olgu siis seiklusjutud (või kui just)

`ihk1 <22e: ihu, `ihku> ihutud, lihvitud pind

`ihk2 <22e: ihu, `ihku> ihkamine, iha. Kauguste ihk

khk kihelkond

l`ohk <22e: lohu, l`ohku; seisundivorm l`ohkus> nõgu; lõik, tükk. Vesi koguneb lohku, lohusse. Tõmbas mind lohku ülek pettis, tüssas mind. Katus vajub lohku. Põsed on lohkus. Lõikab kapsapea lohkudeks (pooleks v neljaks). geogr: ava+lohk, sulg+lohk. Naeru+lohk, põse+lohk. Kapsa+lohk, kaalika+lohk. Lohku vajunud = lohku+vajunud diivan. Lohklik

`oh. Oh kui ilus! Oh, mis sellest!

ohe <6: `ohke, ohet> ohkamine. Kergendus+ohe, valu+ohe

ohe <6: `ohte, ohet> bot harjasetaoline moodustis kõrreliste sõkaldel. Odra ohted

ohi <24e: ohja, `ohja; `ohje ja `ohjasid; hrl mitm>. Ohjad on minu käes ka ülek olen juht ja kamandaja. Õpetaja hoiab klassi ohjas v ohjades v ohjes. Nahk+ohjad, nöör+ohjad. Jutu+ohjad, peremehe+ohjad, valitsus+ohjad. Ohja+haru, ohja+rihm, ohja+tõmme

`oht <22e: ohu, `ohtu>. Oht kukkuda = kukkumis+oht. Oht inimesele (inimene on ohus), vrd inimese oht loodusele (inimene ohustab). Sattus ohtu, on ohus, on väljaspool ohtu. Häda+oht, nakkus+oht, surma+oht, tule+oht, varisemis+oht; keskkonna+oht, tervise+oht. Ohu+rikas teekond, ohu+tunne, ohu+rühm, ohu+tegur, ohu+tuled (autol). Ohu+lill bot

OK argi okei

`ork <22e: orgi, `orki; seisundivorm `orkis ja orgis>. Lendas v läks v kukkus tehinguga orki ülek (kukkus sisse), on (omadega) orkis v orgis. Hamba+ork, hundi+ork, piibu+ork, tule+ork; puu+ork, raud+ork

osk osakond

s`ohk <22e: sohi, s`ohki> pettus; vmo, halv kokkuelu. Tegi mängus sohki. Sai sohiga viigi. Tüdruk läks sohki (raisku). Sohki läinud = sohki+läinud tüdruk. Sohi+kaup, sohi+tegemine = sohi+tegu, sohi+värk. Sohi+naine, sohi+poeg vallaspoeg, sohi+tüdruk vallasema

`uhk <22i: uha, `uhka> väljahoovav külm vesi v aur; uhkamine. geogr: uhk+allikas allikas, milles vesi alt üles uhkab, uhk+vesi

`õhk <22e: õhu, `õhku>. Läppunud, umbne õhk. Puhas õhk. Õhk on puhas ka ülek soovimatuid isikuid pole näha vms. Kerge kui õhk = õhk+kerge. Materjal laseb õhku läbi, õhku läbilaskev materjal. Materjal ei lase õhku läbi, õhku läbilaskmatu materjal. Rikub õhku ajab haisu, nt peeretab. Lähme värske õhu kätte. Etendus toimus vabas õhus, oli vaba+õhu+etendus. Vajan sind nagu õhku oled mulle väga vajalik. Sa oled mulle õhk ülek sa ei tähenda mulle midagi. Kadus nagu õhk (kiiresti, jäljetult). Haistab pahandusi lausa õhust (tunneb vaistlikult). Õhust võetud tulemused (välja mõeldud, aluseta). Elab õhust ja armastusest. Lennuk tõusis õhku, on õhus. Politseinik tulistab, laseb õhku. Ladu lasti õhku (õhiti), maja lendas õhku. Hüpotees jäi õhku rippuma ülek (jäi tõestamata, lahtiseks). Sul on hea pea, haarad kõike õhust (omandad vaevata). Haigla+õhk, hinge+õhk, hommiku+õhk, kevad+õhk, linna+õhk, maa+õhk, mäestiku+õhk, põlemis+õhk, suru+õhk, toa+õhk, välis+õhk, öö+õhk. Õhu+aken, õhu+balloon (õhuga täidetud), õhu+keeris, õhu+kiht, õhu+kitarr (kujutletav), õhu+klapp, õhu+lahing, õhu+laine, õhu+liin el, õhu+luure, õhu+lämmastik keem (õhus sisalduv), õhu+mull, õhu+suudlus, õhu+peegeldus, õhu+perspektiiv kunst, õhu+piraat, õhu+post lennupost, õhu+pump, õhu+puudus, õhu+rünnak, õhu+sammas meteo, õhu+sild, õhu+sisaldus, õhu+sõda, õhu+tee lennutee, õhu+temperatuur, õhu+toru, õhu+transport = õhu+veondus, õhu+tõmbus, õhu+tõmme, õhu+tühik, õhu+vaim folkl, õhu+varu, õhu+virvendus, õhu+vool <-voolu>. Õhu+küllane = õhu+rikas, õhu+vaene. Õhk+peen väga peen. Õhk+isolatsioon, õhk+madrats täispuhutav madrats, õhk+mört eh õhus kivistuv mört. Õhku+tõus, õhku+tõusmine

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur