|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit
kubu <18: k`oo, kubu, k`uppu ja k`oosse; 17: kubu, kubu, k`uppu ja kubusse> suur seotud kimp v vihk. Kubu õlgi = õle+kubu. Haod seoti kubusse v kuppu v kubuks v kooks. Oksa+kubu, sasi+kubu; kaltsu+kubu ülek, kondi+kubu nalj
kurask <2e: -i> argi. Mis see, kurask, minusse puutub. Vaata kuraskit, kus ütles!
k`uu <26i>. Maa kaaslase nimena Kuu. Maanduti Kuule. Jupiteri kuud. Noore kuu v noor+kuu, vana kuu ajal. Keri v käi v mine kuu peale oma jutuga argi. On (nagu) kuu pealt kukkunud ei taipa midagi. Kolmandat kuud rase. Lükkab minekut kuust kuusse edasi. Näidud tuleb esitada iga kuu v igal kuul v igas kuus. See juhtus möödunud kuul, mai+kuus, lehe+kuus v lehe+kuul. Teenib tuhat eurot kuus, kuu+palk on tuhat eurot. Kuu aega puhkust, kuu+ajaline puhkus. Oli kuude kaupa v kuude viisi ära, vrd maksab üüri kuu+kaupa = kuu+viisi = kuu kaupa = kuu viisi. Pool+kuu, täis+kuu. Kevad+kuu, sügis+kuu, suve+kuu, talve+kuu, elu+kuu. Kuu+ketas, kuu+sirp, kuu+valgus; kuu+lend, kuu+rakett, kuu+uurija; kuu+aasta astr, kuu+kalender lunaarkalender. Kuu+kala zool, kuu+kivi (poolvääriskivi), kuu+kress bot. Kuu+aruanne, kuu+pilet, kuu+plaan, kuu+preemia, kuu+üür
l`eib <22u: leiva, l`eiba>. Võtab leiba sööb, laseb leiba luusse. Teenib endale leiba. Iga amet annab leiba (elatist, ülalpidamist). Sai kroonu leivale v kroonu+leivale läks sõjaväkke v vangi. Pandi, läks nädalaks vee ja leiva peale. Panevad leivad ühte kappi. On ühes leivas on ühisel toidul. Poeg hakkas oma leiba. Las ta olla, ega ta leiba küsi (ei sega, ei ole tülinaks). Kõike kulub, läheb nagu leiba (palju). Jätku leiba v leivale! Käär, tükk leiba = leiva+käär, leiva+tükk. Kilo leiba = leiva+kilo. Peen+leib, tera+leib, maa+leib, põranda+leib, vormi+leib, koorik+leib. Must leib = rukki+leib. Näki+leib = kuivik+leib. Armulaua+leib. Või+leib, nt kala+leib, vorsti+leib, muna+leib. Leib ja sai pagaritooted. Leiva+ahi, leiva+auto, leiva+jahu, leiva+juuretis (haputainast), leiva+kakk, leiva+kali, leiva+kastmine = leiva+sõtkumine, leiva+kauplus = leiva+pood, leiva+küpsetamine, leiva+küpsetus, leiva+labidas, leiva+lõhnaline, leiva+lõikamine, leiva+nuga, leiva+ports, leiva+puu bot, leiva+puudus, leiva+sisu, leiva+supp, leiva+tainas, leiva+taldrik, leiva+teenimine elatise teenimine, leiva+teenistus, leiva+tegemine, leiva+tegija, leiva+tehas = leiva+vabrik. Leiva+koorik = leiva+kooruke, leiva+murikas, leiva+pala = leiva+paluke, leiva+raas = leiva+raasuke, leiva+viil <-viilu> = leiva+viilak = leiva+viilukas. Leib+juust (pätsidena)
l`ohk <22e: lohu, l`ohku; seisundivorm l`ohkus> nõgu; lõik, tükk. Vesi koguneb lohku, lohusse. Tõmbas mind lohku ülek pettis, tüssas mind. Katus vajub lohku. Põsed on lohkus. Lõikab kapsapea lohkudeks (pooleks v neljaks). geogr: ava+lohk, sulg+lohk. Naeru+lohk, põse+lohk. Kapsa+lohk, kaalika+lohk. Lohku vajunud = lohku+vajunud diivan. Lohklik
lud'u <17> (millegi lodus, lidus oleva kohta). Juuksed on ludus. Tõmbub hirmust ludusse. Ludu+müts <-mütsi>
l`uu <26i>. Ainult luu ja nahk väga kõhn. Luud ja liikmed valutavad. Laseb leiba luusse. Vile käis v lõikas luust ja lihast läbi. Kõva kui luu = luu+kõva. Lõua+luu, sääre+luu, küünar+luu, rist+luu. Elevandi+luu vandel. Lina+luu. Luust nikerdus, kamm, nööp = luu+nikerdus, luu+kamm, luu+nööp. Luu+haav, luu+kild <-killu>, luu+murd, luu+õõs, luu+üdi. anat: luu+kude, luu+lamell = luu+õhik, luu+liidus, luu+ümbris. med: luu+atroofia = luu+kõhetus, luu+mõhn, luu+põletik, luu+tuberkuloos, luu+hõrenemine. Luu+karits zool (kala). Luude+vaheline ühendus
läbi ei soovita tähenduses: tõttu, kaudu, teel, abil, varal, mööda, üle. Läheb läbi vee. Piilub läbi lukuaugu. Külm tungib läbi riiete. Hingab läbi suu, parem suu kaudu. Sõidab Vilniusse läbi Riia, parem Riia kaudu. Läbi raskuste tähtede poole. Kuuleb läbi une samme. Istub päev v päeva läbi kodus. Treenib aasta läbi (aasta ringi). Pääses {läbi juhuse} → juhuse tõttu, tänu juhusele, juhuse läbi. Asjaajamine käib {läbi direktori} → direktori kaudu. Esitage taotlus {läbi interneti} → internetis v Internetis, interneti v Interneti kaudu. Teostab end {läbi luule} → luule kaudu, luules. Selgitab oma teooriat {läbi näidete} → näidete abil v varal. Läbi arutama, kriipsutama, kuluma, külmuma, mõtlema, peksma, roostetama, suruma, sõimama, torkama, ulatuma, uurima, valgustama. Raamat on läbi loetud, vrd läbi loetud = läbi+loetud raamat. Raha, puhkus on läbi. Kell on viis minutit kolm läbi (nelja peal). On omadega päris läbi on väsinud, haigusest kurnatud vms. Keskelt+läbi keskmiselt; üldiselt. Läbi ja läbi, läbi ja lõhki läbinisti, täiesti. Läbi+aastane aastaringne, läbi+kriipsutus, läbi+mõtlematus, läbi+müük, läbi+paistmatu, läbi+sõelumine, läbi+sõitja, läbi+sõitmine, läbi+torge, läbi+töötamine. Läbi+ läbinisti: läbi+märg, läbi+küps. Läbi+ täis-: läbi+linane, läbi+villane. Vt ka läbi ajama, läbi j`ooksma, läbi k`asvama, läbi k`ukkuma, läbi k`äima, läbi l`askma, läbi l`õikama, läbi l`ööma, läbi minema, läbi m`urdma, läbi nägema, läbi `ot'sima, läbi p`aistma, läbi põlema, läbi s`aama, läbi t`ungima, läbi v`aatama, läbi v`iima, läbi v`õtma
muda <17: m`utta ja mudasse>. Rattad vajuvad mutta v mudasse. Raha nagu muda (väga palju). Järve+muda, mere+muda, lubi+muda, aktiiv+muda, tervis(e)+muda = ravi+muda. Muda+auk, muda+kiht = muda+kord, muda+põhi, muda+vann (üldkeeles) = muda+kümblus med, muda+vool <-voolu>. Muda+elustik biol, muda+tarn bot. zool: muda+kala, muda+maim, muda+nepp, muda+tilder, muda+konn, muda+tigu. tehn: muda+pump, muda+väli. Muda+kook <-koogi> (šokolaadikook)
mõlema om <2; ains nim puudub>. Mõlemad mehed, mõlema mehe, mõlemat meest, mõlemasse mehesse. Nad mõlemad, nende mõlema(te), neid mõlemat v mõlemaid, neisse mõlema(i)sse. Mõlemat lehma ei jõua ületalve pidada (ühe jõuab, teist ei jõua). Ta töötas Stockholmi ja Uppsala ülikoolis, {mõlemas} → kummaski neli kuud. Mõlemat pidi = mõlemat+pidi. Mõlem+pea el magnetpea salvestuseks ja taasesituseks
nikerdama <27>. Nikerdas luust kujukese, puusse mustri. Nikerdab iga lause kallal ülek viimistleb hoolega iga lauset. Nikerdas endale vabu päevi argi (kombineeris)
nohu <17>. Laps jäi nohusse, on nohus, lapsel on nohu. Nii väike trahv on talle nohu argi (tühiasi, köömes). Heina+nohu. Nohu+salv <-salvi>, nohu+tilgad
p`ikkima2 <28: p`ikkida, pikin> kok pekkima. Pikib lihasse küüslauku, küüslauguga pikitud liha. Pikib jutusse pikantsusi ülek
p`uu <26i>. Puu juured, tüvi, võra, oksad ja latv. Istuvad põlis+puude = põlis+puie all. Saeb ja lõhub puid. Vend on hoopis teisest puust (teistsugune). Riputab pintsaku puule v puu peale. On nagu puuga pähe saanud on rabatud. Ei näe puude tagant metsa ülek ei taba olulist. Jagavad puid ja maid ülek jagelevad, klaarivad vahekordi. Tee puust (ja punaseks) ette ülek tee näitlikult ja lihtsalt selgeks. Pani vastusega puusse argi (eksis, pani mööda). Leht+puu, okas+puu, kääbus+puu, hiigel+puu, hiie+puu, ilu+puu, masti+puu. Kase+puu kask, kuuse+puu kuusk. bot: apelsini+puu, kohvi+puu, korgi+puu, türn+puu, kuker+puu, kusla+puu, sara+puu. Põik+puu, rõht+puu, tugi+puu, kardina+puu, käsi+puu, lasi+puu, tõkke+puu. Tarbe+puud, kütte+puud tarbe-, küttepuit; ahju+puud, pliidi+puud, põletus+puud. Riide+puu: püksi+puu, seeliku+puu, lipsu+puu. Mesi+puu taru. Kangas+puud mitm kangasteljed. Rööbas+puud mitm, mõõdu+puu, marga+puu, võlla+puu kaak. Sugu+puu. Inimese kohta: asja+puu, lõua+puu. Puu+jäss, puu+jändrik, puu+hiiglane. Puu+koor <-koore>, puu+leht, puu+liik <-liigi>, puu+säsi, puu+vaik, puu+õõnsus = puu+õõs. Puu+halg halg, puu+koorem, puu+kuur, puu+virn, puu+riit. Puu+ puidust: puu+hobune, puu+king, puu+lusikas, puu+nõu, puu+pulk. Puu+arhitektuur, puu+sein, puu+vahesein, oskuskeeles täpsemad puitarhitektuur, -sein, -vahesein. Vrd ka puu+maja ja puitelamu; puu+aed ja puittara. Puude+vedu = puu+vedu
p`uutuma millesse, kuhu, mida <27>. Ära puutu võõraid asju. Ta ei puutu kellessegi ta ei tülita kedagi. Jättis lõunasöögi puutumata (söömata). See ei puutu minusse. Mis puutub su välimusse, siis .. mis puudutab su välimust, siis .. Pilge puutus südant, südamesse (riivas, haavas). Puutus kokku raskustega. Vt ka s`ilma p`uutuma
r`üütama <27> riietama, rüüsse panema. Musta (kuube) rüütatud mees. Udusse v uduga rüütatud järv ülek
s`üüvima millesse <28: s`üüvida, süüvin> sügavusse tungima; süvenema. Saag süüvib puusse. Süüvisime üha sügavamale pimedusse. Endasse süüvinud = endasse+süüvinud inimene
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|