Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit

ike <6: `ikke, iket> surve, rõhumine; endisaegne vahend veolooma(de) etterakendamiseks. Rahvas langes vallutajate ikke alla v ikkesse. Koloniaal+ike, orja+ike. Härja+ike. Ikkes härg, vrd ikke+härg tööhärg. bot: ikkes+vetikad, ikkes+seened

lake <6: l`akke, laket> vesine toit, vilets jook. Supi+lake, veini+lake

Lake Placid [l`eik plässid] <2e: -i; kuhu -isse> asula USAs New Yorgi osariigis

leke <6: l`ekke, leket> lekkimine. Gaasijuhtme leke. Info+leke. Lekke+kadu, lekke+vool <-voolu> el

libe <2: -da>. Kukkus libedaga, libedal teel. Libeda keelega libekeelne. Peseb libedaga argi (lehelisega, tuhaveega). Läks, sattus libedale (teele) ülek. Libeda+sõit talvesõit. Libedalt = libedasti

lige <2: -da> märg. Higist lige särk

lihe <6: l`ihke, lihet> lihkumine. geol: maa+lihe; lihke+ala, lihke+pind <-pinna>

lise <4: liseme, liset> bot (lisaosa, nt seemnel)

liue <6: l`iuge, liuet> liugumine. tehn: liuge+laager, liuge+tee. füüs: liuge+hõõrdumine, liuge+pind <-pinna>

live [l`aiv] ingl elav muusika, elav esitus

Luke <16: kuhu -le>

l`õike+ lõikamis-, lõikumis-: lõike+haav, lõike+hammas, lõike+joon ka mat, lõike+kiri = lõike+ornament (puuesemete kaunistusena), lõike+koht, lõike+kõrgus (nt kombainil), lõike+laud, lõike+leht (rätsepatöös), lõike+lill, lõike+nurk tehn, lõike+pind <-pinna>, lõike+punkt, lõike+riist, lõike+serv <-serva>, lõike+sügavus, lõike+tangid mitm, lõike+tera, lõike+töötlus nt treimine, hööveldamine, puurimine. Vt ka lõige

lõke <5: l`õkme, lõket> erivärviline ribake vormirõiva krael

lõke <6: l`õkke, lõket>. Läidab lõkke, teeb lõket. Puhub söed lõkkele. Hoiab tule lõkkel. Kired lõid lõkkele ülek. Tule+lõke = lõkke+tuli. Lõkke+ase, lõkke+plats <-platsi>, lõkke+õhtu

lüke <6: l`ükke, lüket> lükkamine; argi nõks, võte. Lööb ukse järsu lükkega riivi. Liigub tuule lükkel. Kaval lüke argi. Rööp+lüke mat

rike <6: r`ikke, riket>. Mootori+rike, telefoni+rike, liini+rike el, südame+rike, tervise+rike. Puidu+rike, nt tõugu+rike. Lennuki konstruktsiooni {rike} viga

tike <6: t`ikke, tiket> tikkimine. Tikke+lõng, tikke+masin, tikke+raam, tikke+rida, tikke+töö

`äike[ne] <12 (ja 10): `äikese ja `äikse, `äikest, `äikesesse ja `äikesse ja `äiksesse; `äikeste, `äikesi ja `äikseid ja `äikeseid, `äikestesse ja `äikseisse ja `äikesisse ja `äikeseisse>. Õhus on äikest. Olin äikese ajal, äikesega õues. Kevad+äike, troopika+äike. Äikese+hoog, äikese+ilm, äikese+torm, äikese+vihm. Äikese+eelne, äikese+järgne ilm. Äikese+rohke suvi

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur