Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

ema+`üsk emaihu

kamb`üüs <22e: -büüsi, -b`üüsi> laeva köök

kem`ism <22e: -mismi, -m`ismi> mingi nähtuse v protsessi keemiline olemus. Merevee, ajutalitluse kemism

k`emps <22e: kempsu, k`empsu> argi WC. Kempsu+paber, kempsu+pott

kenus uhkelt kõveras, kaardus, kenusse. Luigel on kenus kael, luige kael on kenus. Hobune tõmbab, ajab kaela kenusse. Kenus+kael ülek hobune

kese <5: k`eskme, keset> keskpunkt, keskkoht, tsenter. Tsükloni kese. Keskmest väljas (rikkena) ekstsentriline. Hoolitsuse keskmes (keskpunktis). Raskus+kese füüs

kesse argi kes see. Mine, kesse keelab! Kesse seal kobistab?

kl`üüs <22e: klüüsi, kl`üüsi> ava laeva pardas, umbreelingus v tekis otsa v keti jaoks. Ankru+klüüs

kr`üüsel <2e: kr`üüsli, kr`üüslit> zool (lind)

küpse <16> argi küps. Liha on küpse. Üks mats ja oligi küpse (surnud v võitlusvõimetu)

k(`)üpse+ küpsetatud: küpse+kaalikas, küpse+kala, küpse+kartul

küpse <6: k`üpse, küpset> harv küpsemine

k`üüs <14: küüne, k`üünt, k`üünde (ja küünesse); küünte, k`üüsi>. Küüne plaat, juur, vagu, vall, ots. Küüslaugu küüs argi (sibulake). Küüned enda poole ülek kitsi, omakasupüüdlik. Lööb rahale küüned taha v külge argi, ülek (krabab endale). Näitab küüsi ülek hakkab vastu, näitab oma kangust. Hoiab kohast kümne küünega v küünte ja hammastega kinni ülek (kõigest väest). Sõrme+küüs, varba+küüs. Kuradi+küüs bot. Küüne+hari, küüne+käärid mitm, küüne+puhastaja, küüne+viil <-viili>, küüne+lakk <-laki>. Küüne+jälg

k`üüsi vt küüsis, küüsist

m`üüser <2e: m`üüsri, m`üüsrit> metall- v portselanuhmer; aj, sõj mortiir. Müüsri+nui

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur