|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit
diferents`eerima <28: -s`eerida, -seerin> eristama; liigestama; mat funktsiooni tuletist v diferentsiaali leidma. Diferentseeritud õpetamine, hindamine. {Diferentseeritud arvestus} → hindeline arvestus. Palka makstakse diferentseeritult (astmeliselt)
j`ooksva <1> vmo liigesereuma. Jooksvast konksus sõrmed. Jooksva+haige, jooksva+rohi, jooksva+valu
kadri <16> kadrisant; kadripäev. Lapsed käisid kadriks, kadrit jooksmas. Mardiks tapeti hani, kadriks kana. Kadri+sant, kadri+ema, kadri+laul, kadri+laupäev, kadri+õhtu
k`eegi <0: kellegi, kedagi, kellessegi, kelleski, kellestki, kellelegi, kellelgi, kelleltki, kellekski, kellenigi, kellenagi, kelletagi, kellegagi; argi ka kellegisse, kellegis, kellegist jne>. Kedagi oodatakse (üht tulijat). Anna pakk kellelegi tulijaist (ühele tulijaist). (Mitte) kedagi ei oodata. Keegi Jüri otsis sind (rääkijale tundmatu). Keegi ei ole veel kohal (üks määratud hulgast). (Mitte) kedagi ei ole veel kohal. Ei keegi = mitte keegi, ei+keegi tühine, positsioonita inimene. Need pole kellegi kombed; jutt või kedagi halv. Pole häda kedagi argi (midagi). Ega (siis) kedagi argi mis siis ikka
kes <0: kelle, keda, kellesse, kelles, kellest, kellele, kellel ja rõhutuna kel, kellelt (ja kelt), kelleks, kelleni, kellena, kelleta, kellega; mitm kes, kelle ja kellede, keda, kellesse ja kelledesse>. Isik, kes .. Loomad, kes .. Juhatus, kes .. Ühiskond, kes v mis .. Ettevõte, kes on sõlminud lepingu. Vrd Ettevõte, mis asub Kadaka teel. Kes tahes, keda tahes, kellele tahes. Kes see tuleb? Keda oodatakse, keda ei mõnda oodatakse, mõnda mitte. Ta polegi kes teab kui tugev (mitte eriti tugev)
k`okku+lepe. Kokkulepe infovahetuse kohta, infovahetuse kokkulepe. Kõigis küsimustes ei jõutud kokkuleppele. Tasu makstakse kokkuleppel, kokkuleppe järgi v alusel v kohaselt. Kaubandus+kokkulepe, koostöö+kokkulepe. Kokkuleppe+hind, kokkuleppe+menetlus, kokkuleppe+poliitika, kokkuleppe+vedu sõidujagamine
m`ait <22u: maida, m`aita> argi laisk olend. Hoolsale makstakse hinda, maidale malka. (Vanasõna.) Kõuts on igavene mait, ei viitsi hiiri püüda. Oh sa mait, kus oli alles kärakas! Koera+mait
m`art <22e: mardi, m`arti> mardisant; mardipäev. Käidi mardiks v mardis, marti jooksmas. Käis mardist jürini koolis. Mardi+isa, mardi+laul, mardi+laupäev, mardi+õhtu, mardi+hani
pr`ots`en't <22e: -sen'di, -s`en'ti> üks sajandik tervikust. Tähis %. Õhuniiskust väljendatakse protsentides. Piima rasvasisaldus oli 3,9%, piima rasva+protsent oli 3,9. Õigesti vastas 51% õpilastest v 51% õpilasi, õigesti vastas 51%. Tulumaks on 21 protsenti palgast, tulumaksu alandati {5 protsendi+punkti} → 5 protsendi võrra. Hinda alandati 50 eurolt 40-le ehk 20 protsenti. Elab kapitali {protsentidest} → intressist. Hoiuse {protsendi+määr} → intressimäär on 0,2 protsenti, hoiuselt v hoiuse pealt makstakse intressi 0,2 protsenti aastas. Töö õnnestus sada protsenti argi (täiesti). Kao+protsent, praagi+protsent, idanemis+protsent, osalus+protsent
t`ootma <34: t`oota, toodan>. Tehases toodetakse, tehas toodab ehitusmaterjale. Tootev töö. Taas+tootma
vaba+t`ahtl`ik. Toimkonda oodatakse vabatahtlikke. Vabatahtlik abiline, annetus. Vabatahtlikult. Vabatahtlikkus
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|