Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 78 artiklit

i mat imaginaarühik

I 1 (Rooma number); keem jood

I, i <26: i, i-d>, nimi: `ii <26: `ii, `iid> i-täht. Ei oska i-d ega a-d v iid ega aad öelda (mitte midagi). Pani i-le punkti (peale) ülek

ib., ibid. ld ibidem (sealsamas)

ibe <16> mulla mineraalsed pisiosakesed

id. ld idem (sama)

ID identimine, identimis-. ID-kaart, parem isikutunnistus; mobiil-ID mobiilidentimine

ida <17: `itta ja idasse> (ilmakaar). Päike tõuseb idast. Laev sõitis itta, ida poole. Heinamaa on külast idas, ida pool, 2 km itta. Õpib ida keeli (idamaade). Nimedes: Kaug-Ida, Lähis-Ida. Ida+kaar = ida. Ida+osa, ida+piir, ida+piirkond, ida+naaber, ida+poolne, ida+rannik, ida+taevas, ida+tuul, ida+goodid aj, ida+poolkera geogr, ida+rinne. bot: ida+-kitsehernes, ida+-kuldtäht, ida+magun

ido <17> (tehiskeel)

idu <17: idu, idu, `ittu ja idusse; 18: `eo, idu, `ittu ja `eosse>. Seeme ajab idusid. Lootus kustus eos (vaevalt tekkinuna). Igavene idu argi (sõimuväljend). Alg+idu, haigus+idu haigus(e)tekitaja. Idu+auk (nt kartulil), idu+plasma pärilikkusaine. bot: idu+juur, idu+pung, idu+vars (idu osad)

iga <17 ja 16: iga; os iga ja igat; mitmus puudub>. Käib siin iga päev, iga reede v igal reedel, iga aasta v igal aastal. On iga minut, iga hetk tulemas tuleb kohe. Töö ei tulnud iga kord välja. Iga poiss teab seda kõik poisid teavad seda. Iga poiss ei tea seda mõni poiss ei tea seda, vrd ükski poiss ei tea seda. Võta igaks juhuks vihmavari kaasa. Tulen igal juhul (kindlasti). Igas suhtes kasulik. Iga teine puudus pooled puudusid. Keetis iga(t) sorti moose. Igal oma(d) nipid argi (igaühel). Igale poole, igal pool, igalt poolt. Iga viimane kui sõna. Aastas valmistatakse kolm paari jalatseid {iga} ühe inimese kohta. Iga+hommikune, iga+kevadine, iga+kordne, iga+nädalane, iga+puhune

iga <18: `ea, iga, `ikka ja `easse> eluaeg, eluiga; vanus. Pikka iga! Kingad on oma ea ära elanud. Ea poolest, ealt üle kolmekümne. Oma ea kohta kõbus. Küpsesse ikka jõudnud, küpses eas mees. Elu+iga, inim+iga, kasutus+iga, töö+iga. Kesk+iga, kooli+iga, lapse+iga, mehe+iga, murde+iga, pensioni+iga, täis+iga. Ea+kaaslane, ea+kohane

iga+pidi, iga pidi. Asja arutati igapidi v iga pidi. Igapidi v iga pidi tubli inimene

iga+v`iisi, iga v`iisi igati, igapidi

ige <4: igeme, iget; hrl mitm>. med: igeme+põletik, igeme+tasku (igeme ja hambakaela vahel)

igi+ igavesti, alati: igi+kestev, igi+elav, igi+noor, igi+värske; igavene: igi+jää, igi+lumi; iidne: igi+aeg, igi+aegne; väga, eriti: igi+ammu, igi+kauge, igi+muistne, igi+põline, igi+vana

igi eas. Vanu igi = vanu+igi vanas eas

iha <17>. Iha(sid) rahuldada, alla suruda. Iha vabaduse järele = vabadus+iha. Iha rännata = rännu+iha. Armu+iha, hinge+iha, sugu+iha, võimu+iha, õnne+iha

ihe1 <6: `ihke, ihet> ihkamine, soov, iha

ihe2 <6: `ihke, ihet> ihumine. Tuule+ihe geol korrasioon. Ihke+pind <-pinna>

ihe vt `ihkmed

`ihk1 <22e: ihu, `ihku> ihutud, lihvitud pind

`ihk2 <22e: ihu, `ihku> ihkamine, iha. Kauguste ihk

ihu <17: `ihhu ja ihusse> keha; liha v nahk. Tõmbab särgi ihu peale, ihule. Nõel tungis ihhu. On ihu ja hingega asja juures (jäägitult). Püüab ihust ja hingest, ihust-hingest (kõigest väest). Ema+ihu. Venna+ihu nalj sealiha. Ihu+jõud = ihu+ramm <-rammu> kehaline jõud, ihu+tervis vmo kehaline tervis, ihu+nahk, ihu+pesu, ihu+värv argi nahavärvus, ihu+kate = ihu+vari <-varju> kehakate, ihu+äri prostitutsioon. Ihu+hooldus, ihu+kreem

ihu vt `ihk1, `ihk2

`iil1 <22e: iili, `iili> tugev tuulepuhang; hoog. Tormi+iil, tuisu+iil, tuule+iil

`iil2 <22e: iili, `iili> zool lamekaan

ik isikukood

ike <6: `ikke, iket> surve, rõhumine; endisaegne vahend veolooma(de) etterakendamiseks. Rahvas langes vallutajate ikke alla v ikkesse. Koloniaal+ike, orja+ike. Härja+ike. Ikkes härg, vrd ikke+härg tööhärg. bot: ikkes+vetikad, ikkes+seened

`iks <22e: iksi, `iksi> x. Iks+jalad mitm med räsasjalad

IKT info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (täpsemini info- ja sidetehnika)

ila <17>. Suust v suu jookseb, tilgub ila. Ila+lapp (väikesel lapsel). halv: ila+lõug, ila+mokk (sõimusõnad)

`ill <22i: ille, `ille> murdes, lastek talleke

`ilm1 <22u: ilma, `ilma>. Täna on ilus ilm. Vihmased ilmad. Kui ilm lubab, kui ilma on, kui (ilusat) ilma peab, saame heina tehtud. Ilm läks pimedaks. Teevad ilma ülek annavad tooni. Sügis+ilm, talve+ilm, lennu+ilm, suusa+ilm, ranna+ilm, põua+ilm, koera+ilm. Ilma+ennustaja, ilma+ennustus, ilma+muutus, ilma+näitaja vmo baromeeter, ilma+teade <-t`eate>, ilma+tüdruk (televisiooni ilmateadustaja), ilma+väljak meteoväljak

`ilm2 <22u: ilma, `ilma> maailm (hrl vabamas v vanamoelises stiilis). Rändab laias ilmas. Terve ilm teab kõik inimesed teavad. Aega on terve ilm, maa ja ilm (väga palju). Tõi v kandis lapse ilmale (sünnitas), laps tuli ilmale (sündis). Lahkus siit ilmast, läks teise ilma suri. Saatis vaenlase teise ilma (tappis). Laps jäi ilma hooleks, ilma peale jäi hoolitsuseta v hüljati. Ei usu seda (mitte) ilma peal(gi) (mitte iialgi, mitte mingi hinna eest). All+ilm, teatri+ilm, äri+ilm. Ilma+elu, ilma+kodanik, ilma+hulgus; vmo: ilma+parandaja, ilma+ruum, ilma+sõda. Ilmale toomine, tulek = ilmale+toomine, ilmale+tulek

ilu <17> ka vmo lõbu, lust, rõõm. Lilled on aia iluks (ehteks). Pill tuleb pika ilu peale. (Vanasõna.) Silma+ilu. Ilu+janu, ilu+ideaal, ilu+nõue, ilu+vaene, ilu+viga. Ilu+ ehis-: ilu+asi = ilu+ese, ilu+köide <-k`öite>, ilu+nael, ilu+nõel, ilu+nööp, ilu+paber, ilu+puru; aiand: ilu+muru, ilu+puu, ilu+põõsas, ilu+taim; tkst: ilu+krooge, ilu+piste, ilu+õmblus

ima <17> ekstrakt

`imb <22i: imme, `imbe> luul neiu, neitsi

ime <16>. Juhtus, sündis ime. Teeb autoga seitse v kümme v sada imet, enne kui käima saab. Paneb nähtut imeks imestab nähtu üle. Üllatus: Ennäe v tohoo imet! Looduse+ime, (maa)ilma+ime, tehnika+ime. Ime+pärane = ime+taoline = ime+väärne imeline. Ime+asi = ime+vigur, ime+elukas = ime+loom <-looma> (ka asja kohta), ime+lugu, ime+peegel, ime+rohi, ime+tegija, ime+muinasjutt folkl, ime+lill bot (rohttaim). Ime+ imeliselt, väga: ime+hea, ime+ilus, ime+lihtne, ime+osav, ime+raske, ime+tore, ime+harva, ime+kähku = ime+ruttu. Ime+maa = imede+maa. Imet+tegev

IMF ingl International Monetary Fund (Rahvusvaheline Valuutafond)

imi+ imemis-, imev. zool: imi+lont (nt liblikal), imi+magu (putukail), imi+nokk (nt lutikal), imi+suised mitm, imi+uss. tehn: imi+pump, imi+toru, imi+otsak, imi+ventilaator ekshaustor, imi+voolik (nt tolmuimejal). Imi+häälik keel

imp., impr. ld imprimatur (trükitagu, võib trükkida)

imu <17> imemine. Rasva+imu

in inimene

in ingl moes, soositud, päevakorral

In keem indium

in corpore [in korpore] ld täies koosseisus

`ind <22u: inna, `inda> emaslooma sugukihu. Loom läheb innale, on innal. Inna+aeg jooksuaeg

`ind <22e: innu, `indu> vaimustus, tegutsemisiha. Töötab innuga. Mängu+ind, võistlus+ind

`inf <22e: infi, `infi> argi info

ini <17> inisev hääl. Ini+häälik keel

in memoriam [in mem´oriam] ld mälestuseks

Inn [`inn] <22e: Inni, `Inni> Doonau lisajõgi

ins insener

in spe [in sp`ee] ld lootuses, tulevikus. Minister in spe

IP info ingl Internet Protocol (standardne võrgukihi protokoll). IP-aadress

IQ psühh ingl intelligence quotient (intelligentsustegur)

Ir keem iriidium

`ird <22e: irru, `irdu> irdunud asi v osa

`ird+ irdne: ird+andmed, ird+inimene, ird+osa, ird+hing folkl, ird+jää geol, ird+kest anat (emakal), ird+muistis arheol, vastand kinnismuistis; bibl: ird+leht, ird+lisa (trükisega kokku köitmata)

Iru <17: kuhu -sse ja `Irru>

`irv <22e: irvi, `irvi; seisundivorm `irvis> irvakilolek; irvitus, pilge. Irvis hammastega koer

isa <17>. Poeg on isasse (läinud), on (oma) isa sarnane. Isade tarkus (isaisade, esivanemate, eelmiste sugupõlvede). Püha isa vaimulik, hrl paavst. Taevane isa = taeva+isa jumal. Liikumise (vaimne) isa (algataja v juht). Kasu+isa, laulu+isa, leiva+isa, pere+isa, pihi+isa, risti+isa, võõras+isa, vana+isa, vanavana+isa = vaar+isa. Linna+isad, valla+isad. Isa+kodu = isa+maja, isa+liin (põlvnemises), isa+nimi. Vt ka isa+l`ind, isa+l`oom <-looma>

ise1 omaette, eraldi, eri. Igal linnul ise laul. Igaüks teeb ise asja. Ise+asi = ise+lugu argi hoopis teine asi, ise+küsimus. Ise+külgne kolmnurk (küljepikkused on kõik erinevad). Ise+laadi = ise+laadne = ise+seltsi = ise+sorti = ise+värki omapärane, imelik

ise2 iseenesest; iseseisvalt. Uks läks ise kinni. Oskas ise kohale tulla. Ise+helendav keha füüs, ise+karastuv teras tehn, ise+laadur tehn, ise+liimuv, ise+majandamine, ise+mõtleja, ise+nakatumine = ise+nakatus, ise+süttiv, ise+tasuvus, ise+tekkeline, ise+tolmlema bot, ise+viljastumine biol autogaamia. {Ise+päevitav kreem} pruunistuskreem

ise <0: enese ja `enda, ennast ja `end, enesesse ja `endasse; mitm ise, eneste ja `en'di, `en'did, enestesse ja `en'disse>. (Sa) ise oled loll. Teda ennast tuleks karistada. Mitmusevormides on mitmuslikkus toonitatud: Meie enda v meie endi mõtted. Vt ka enese, `enda

isl islandi keeles

`ism <22e: ismi, `ismi> argi suund, vool, koolkond. Impressionism, kubism ja muud ismid

iso+ sama-, võrd-

`ist <22e: istu, `istu> tehn kahe kokkukuuluva detaili (ava ja võlli) seostatuse viis. Lõtk+ist, ping-+ist

isu <17>. Sõi isu täis. Isu prae järele = prae+isu. Isu tööd teha = töö+isu. Söögi+isu, soolase+isu, õuna+isu; elu+isu, laulu+isu. Hundi+isu ülek = suur isu. Isu+kohane, isu+puudus, isu+täitmatus med

it itaalia keeles

IT infotehnoloogia. IT-juht, IT-lahendus, IT valdkond

`itk <22e: itku, `itku> murdes nutt (nutu); folkl nutulaul. Mõrsja+itk, nekruti+itk, surnu+itk

`it's <22e: it'si, `it'si> itsitus, irv

`it't <22e: iti, `itti> argi infotehnoloogia. Iti+mees

iva <17> (vilja)tera, seeme; raas. Kana nokib ivasid. Ei ole ivagi söönud. Mitte ivagi tarkust = mitte tarkuse ivagi v tarkuse+ivagi. Herne+iva, odra+iva, sinepi+iva, umbrohu+iva. Iva+kaupa = iva kaupa

X, x <22: x-i, x-i>, nimi: `iks <22: iksi, `iksi; `iksisid> x-täht

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur