Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

`aspar <2e: -i> bot. Harilik aspar spargel (köögiviljana). Aspar+hernes bot (rohttaim), aspar+kapsas aiand spargelkapsas

den`aar <22e: -naari, -n`aari> aj teenar

ena ennäe. Ena mul asja

enam keskv <algv palju, üliv kõige enam ja enim>. Poisse on tüdrukutest enam v poisse on enam kui tüdrukuid (rohkem). Tööd on enam kui tarvis. Enam kui pool aastat, parem üle poole aasta. Enam ohustatud liigid, parem ohustatumad liigid. Kõige enam levinud viga v enim levinud viga kõige levinum v levinuim viga. Ära enam nuta. Kas see enam kehtib? Enam+ettur (malemängus), enam+hääl (hääletusel). Vt ka enim

enam keskv <2: -a; algv palju>. Peab end teistest enamaks (paremaks). Enamalt jaolt = enam+jaolt enamasti. Kahe- ja enama+kohalised toad

`enda om <0: `enda, `end, `endasse; `en'di, `en'did, `en'disse; nim puudub>. Enda+alalhoiutung jt enesealalhoiutung jt. Vt enese, ise

enese om <0: enese, ennast, enesesse; eneste, `en'did, enestesse; nim puudub>, `enda. Peseb ennast v end. Sõime ennast v end v endid liiga täis. Ostis enesele v endale maja (omale). Olen seda eneses mõelnud (endamisi). Oled enese v enda meelest kangesti tark (oma arust). Jüri peab Marit juba enese v enda omaks. Miks sa enda susse ei kanna? miks sa kannad teiste susse? Kas direktor on {enda juures} oma toas, oma kabinetis? Läks enesest v endast välja kaotas enesevalitsuse. Ta on täitsa enesest ära, endast väljas. Enesest(ki) v endast(ki) mõista enesestmõistetavalt. Ennast täis uhke, upsakas. Mitmuse asemel on sageli parem ainsus: Lapsed leidsid endale uue mängukoha; Kulud tasuvad ennast aastaga. Enese+harimine, enese+täiendamine, enese+kehtestamine, enese+leidmine, enese+kordamine, enese+piinamine, enese+pillamine, enese+rahuldamine onanism, enese+salgamine. Enese+alandus, enese+hinnang, enese+imetlus, enese+kasvatus, enese+kiitus, enese+uhkus, enese+unustus, enese+usaldus, enese+väljendus, enese+väärikus, enese+õigustus, enese+ületus. Enese+distsipliin, enese+kontroll, enese+reklaam. Vt `enda, ise

ennak <2: -u> edu, edumaa, ettejõudmine, ettejõutus. Ennak+areng, ennak+kasv

`invar <2e: -i> (raua ja nikli sulam)

kupar <8: k`upra, kupart> bot (vili). Eos+kupar, lina+kupar, mooni+kupar

par avion [paravj´oon] pr lennupostiga

pipar <8: p`ipra, pipart>. Kibe kui pipar = pipar+kibe <-kibeda>. Tüdruk on igavene pipar argi (pirtsakas). Pipart sulle keelele ülek ära sõnu ära. Paar tera pipart = paar pipra+tera. Jahvatatud pipar = peen+pipar, tera+pipar. Must ja valge pipar, punane pipar vürtspaprika jahu, rosee+pipar. Nelk+pipar = vürts+pipar piment. Puna+pipar, magus+pipar, kibe+pipar, tšilli+pipar, oskuskeeles täpsemad paprika, magus paprika, kibe paprika, vürtspaprika. bot: beetli+pipar, mets+pipar, vesi+pipar; pipar+rohi, pipar+riisikas, pipar+tatik. Pipra+kaun, pipra+põõsas, pipra+toos, pipra+veski, pipra+viin

õnar <2: -a>, õnarus <11: -e> lohk, konarus, süvend; soon, sisselõige, uure. Tuultest uuristatud õnarad kaljudes, kalju+õnarused. Kapi õnarad v õnarused olid tolmu täis

õnnar <8: `õndra, õnnart> anat õndraluu. Rasva+õnnar põllum (lambal). Õndra+lüli (selgroos)

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur