|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 29 artiklit
`ahv+inimene antr inimese ahvitaoline eellane
asteenik <2: -u> asteeniline inimene; ka antr. Neur+asteenik
asteeniline <12: -lise> med asteeniast tingitud; antr pikk ja kõhn. Asteeniline seisund. Neur+asteeniline
atleetik <2: -u> atleetiline inimene; ka antr
atleetiline <12: -lise> antr tugevate luude ja lihastega. Atleetiline kehaehitus atleedi kehaehitus
australopit`eek <22e: -teegi, -t`eeki> antr (inimlane)
drüopit`eek <22e: -teegi, -t`eeki> antr vanim väljasurnud inimahv
europ`iid <22e: -piidi, -p`iidi> antr. Europiidid ehk europiidne rass
europ`iidne <2: -p`iidse> antr. Europiidne rass
indeks <2e: -i> suhtarv; leppenumber v -märk; ei soovita tähenduses: (aine)register, nimestik, loend. maj: börsi+indeks, hinna+indeks. antr: nina+indeks, näo+indeks, pea+indeks. {Posti+indeks} → sihtnumber. Üla+indeks, all+indeks. Entsüklopeedia {indeks} → register. {Tsiteerimis+indeks} → viiteloend
inim+: inim+asustus, inim+eksitus, inim+keel, inim+kultuur, inim+käsi, inim+liha, inim+loomus, inim+mõistus, inim+organism, inim+rööv, inim+saatus, inim+suhtlus, inim+tegevus, inim+töö, inim+võimed, inim+väärikus, inim+ühiskond. Inim+meri, inim+summ, inim+vool <-voolu>, inim+müür ülek. Inim+olend inimene, inim+ahv zool. Inim+rass antr, inim+tüüp ka psühh. Inim+päev = inim+tööpäev. Inim+pelglik, inim+sõbralik, inim+vaenulik, inim+vihkajalik
k`esk+ keskmine, keskel asetsev: kesk+ala, kesk+aste <-`astme>, kesk+koht, kesk+osa; kesk+erakond, kesk+lõik mat, sõj, kesk+lööv eh, kesk+register muus, kesk+aju anat, kesk+sugu keel neutrum, kesk+pealine antr; keskne, juhtiv, tsentraalne: kesk+arhiiv, kesk+komitee hrl nõuk, kesk+ladu, kesk+nõukogu, kesk+raamatukogu, kesk+valitsus, kesk+võim
kolju+indeks antr kolju laiuse protsent kolju pikkusest
kolju+t`eadus antr kranioloogia
lühi+ lühike: lühi+ettekanne, lühi+film, lühi+info, lühi+jutt <-jutu>, lühi+kokkuvõte, lühi+kursus, lühi+mälu, lühi+näidend, lühi+proosa, lühi+seletus, lühi+žanr kirj, lühi+teade <-t`eate>, lühi+tutvustus annotatsioon, lühi+uudis, lühi+uurimus, lühi+ühendus lühis, lühi+ülevaade; bot: lühi+ea+taim, lühi+päeva+taim; lühikese-: lühi+kasvuline, lühi+kiuline lina, lühi+jalgne, lühi+pealine antr, lühi+sõnaline napisõnaline, lakooniline
met`is's <22e: -tissi, -t`issi> antr segavereline; põllum ristand
mongol`iid <22e: -liidi, -l`iidi> antr. Mongoliidid ehk mongoliidne rass
mongol`iidne <2: -l`iidse> antr. Mongoliidne rass. Mongoliidsed põsesarnad
negr`iid <22e: -riidi, -r`iidi> antr. Negriidid ehk negriidne rass
negr`iidne <2: -r`iidse> antr. Negriidne rass
nina+indeks antr nina laiuse ja kõrguse suhe protsentides
p`ealine <12 (ja 10): -lise>. Mitme tuhande pealine kari, rahvahulk. Saja+pealine, tuhande+pealine. Kahe+pealine, kolme+pealine, mitme+pealine. antr: pika+pealine, kesk+pealine, lühi+pealine. Suure+pealine, pisi+pealine, lameda+pealine. Valge+pealine, kräsu+pealine, lokkis+pealine valge-, kräsu-, lokkispäine
+p`ealisus <11: -e>. Kahe+pealisus, kolme+pealisus, mitme+pealisus. antr: lühi+pealisus, kesk+pealisus, pika+pealisus. Suure+pealisus, pisi+pealisus, lameda+pealisus
p`ikk <22i: pika, p`ikka; keskv pikem, üliv kõige pikem ja pikim>. Jüri on pikk poiss, vrd pikk+poiss kok. Jaak on Jürist pikem, Mart on poiste hulgas, poistest kõige pikem v pikim. Mart on kaks meetrit pikk. Pikka kasvu = pika+kasvuline poiss. Pika villaga = pika+villaline lammas v pika+villa+lammas põllum. Kukkus maha, nii pikk kui lai (täies pikkuses). Pikk iga. Pikka meelt! rahu, kannatlikkust! Kohtusime üle pika aja. Elas Tartus pikka v pikemat aega. Küll on ootamine pikk! Näod venisid järjest pikemaks ülek. Pool+pikk, täis+pikk, üli+pikk. bot: pikk tarn, pikk penikeel. Pikk+höövel eh, pikk+koib ülek jänes, pikk+vanker etn. Pikk+laen maj. Pika+juukseline, pika+kiuline lina, pika+kõrvaline, pika+lehine taim bot, pika+pealine antr, pika+võitu. Vt ka pikem
pitek`oidne <2: -k`oidse> antr ahvitaoline
püknik <2: -u> antr pükniline inimene
r`as's2 <22e: rassi, r`assi> antr (inim)tõug; biol (liigisisene rühmitus). Põhi+rassid on europiidne, negriidne ja mongoliidne rass. Puuliigi geograafilised rassid. Rassi+kuuluvus, rassi+rahutused, rassi+teooria rassism, rassi+tunnus, rassi+vaen
rihva+l`õugne <2: -l`õugse> tugevalt ette ulatuva lõualuuga. Rihvalõugsus antr
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|