|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit
`Aadam <2: -a>, ka `aadam <2: -a> nalj mees. Vana aadam lihalik, patune inimloomus. Teadsin seda iidamast ja aadamast, iidamast-aadamast saadik (juba ammu). Aadama+aegne ülek igivana
ahistus <11: -e> kitsikus, ängistus, hirm. Tundsin ahistust. Ahistus+tunne. Hinge+ahistus
alles. Raha on alles (järel, veel olemas). Jõudsin alles koju (äsja). Alles homme. Poiss on alles kaheaastane. Oled sina alles eluvõõras! Alles jäänud = alles+jäänud asjad
h`albus <11 ja 9: -e> halb olek; puudus, viga. Ehitusmaterjali halbus. Leidsin töös igasuguseid halbusi
h`ing2 <22i: hinge, h`inge; seisundivorm h`inges ja hinges>. Tolm matab hinge. Hais lõi, pani, võttis, mattis hinge kinni. Pidasin, hoidsin hinge kinni. Õlu on ankrus hinge all (õhutihedalt kinni). Pani kolm kannu õlut, kausitäie suppi hinge alla (jõi v sõi ära). Mehel on veel hing sees, mees on veel hinges (elus). Haige heitis hinge (suri). Jäta mu hing rahule! Sõnad läksid hinge. Hinge põhjas uskusin, et .. (südame põhjas). Kahetsen hinge põhjani (südamest). See patt on minu hingel, hinge peal. Räägib kõik viimseni hingelt, hinge pealt, hinge tagant ära. Tal pole sentigi hinge taga. Püüdsin ihust ja hingest, ihust-hingest (kõigest väest). Inim+hing, mees+hing, nais+hing. Orja+hing. Kaunis+hing (eluvõõras) esteeditseja. Hinge+sugulane = sugulas+hing. Hinge+ahastus, hinge+hoole, hinge+aur, hinge+õhk, hinge+elu, hinge+jõud, hinge+lähedane, hinge+rahu, hinge+valu, hinge+soojus, hinge+suurus, hinge+teadus psühholoogia
h`ingus <11 ja 9: -e> hingamine, hingeõhk; õhuhoovus; vmo puhkus, rahu. Tundsin kuklas mehe sooja hingust. Mere soolane hingus. Kevade hingus. Tuule+hingus. Vanaisa sängitati igavesele hingusele vmo. Laulukoor oli ammu hingusele läinud (tegutsemast lakanud)
kiusatus <11: -e>. Tundsin kiusatust v mul tuli kiusatus kõik sinnapaika jätta. Ära vii mind kiusatusse! Sai kiusatusest jagu. Suurlinna kiusatused
k`olm <22i: kolme, k`olme>. Kolm ja pool. Kolm neljandikku. Viiskümmend kolm. Kolm tuhat. Kell saab, on kolm, pool kolm. Saabus enne (kella) kolme, (kella) kolme ajal. Kolm kilo(grammi), poissi. Astus paar-kolm, kaks-kolm, kolm-neli sammu. Aastat kolm tagasi. Õmbles kolmed püksid. Laud on kaetud kolmele. Lehekülg kolm kolmas lehekülg. Õpib kolmedele. Ärtu kolm. Ei oska kolmegi lugeda ülek on nõutu. Enne kui jõudsin kolmegi v kolmenigi lugeda, oli teine läinud. Kolm+haaval = kolme+kaupa = kolme kaupa. Kolm+kõla muus, kolm+liige mat trinoom. Kolm+kant+luu anat (randmes), kolm+pea+lihas anat, kolm+neljandik+takt = kolm+veerand+takt muus. Vt ka kolme+
minut <2e: -i> ajaühik; hetk, viiv; mat kaare v nurga mõõtühik. Tunnis on 60 minutit. Jõudsin viimasel minutil. Juhataja peaks iga minut tulema (kohe). Oota üks minut oota natuke. Kraadis on 60 minutit. Algus+minut, lõpu+minut, mängu+minut, oote+minut. Kaare+minut, nurga+minut. geogr: laius+minut, pikkus+minut. Minuti+osuti, minuti+loendur. Minuti+liha hakklihakaste
m`itte. Polnud mitte milleski süüdi. Teadsin, mida teha ja mida mitte. Poiss ei olnud mitte ainult v üksnes laisk, vaid ka andetu. Aitan küll, miks mitte. Tuleb valida teine, kui mitte kolmas tee. Mitte ei tea, mida teha. Mitte sugugi, tuhkagi, põrmugi, mitte üks põrm. Tsüklon {liigub mitte kirdesse} → ei liigu kirdesse, vaid itta. Nooruk ei suuda {mitte kirjutada} → kirjutamata jätta. Näitus korraldatakse {mitte harvemini kui} → vähemalt kord aastas. Tasu maksta {mitte hiljem kui} → hiljemalt 15. juunil. {Mitte vähem keerukas ülesanne} → (vähemalt) niisama keerukas ülesanne
p`eensus <11 ja 9: -e> üksikasi, detail, pisiasi, finess. Teadsin seda lugu viimse peensuseni, peensusteni. Laskus peensustesse õppis põhjalikult tundma, esitas üksikasjalikult
sekund <2e: -i> aja-, nurga- ja kaaremõõdu ühik; heliredeli teine aste; vastav intervall. Minutis on 60 sekundit. Jõudsin viimasel sekundil (silmapilgul, hetkel). Kõik toimus sekundi murdosa jooksul (väga ruttu). Saade peaks iga sekund algama (iga hetk, otsekohe). Oota üks sekund oota natuke, (üks) silmapilk. Kümnendik+sekund, sajandik+sekund. Kaare+sekund, nurga+sekund. Sekundi+osuti. Sekund+akord
s`uur <13: suure, s`uurt; keskv suurem, üliv kõige suurem ja suurim>. Arv, tulu, saak on suur. Seitse ruutmeetrit suur seitsme ruutmeetri suurune. Suur valge väljas. Päike on juba suures kõrges argi (kõrgel). Jõudsin suure tee peale argi (maanteele). Tuleb suure jooksuga. Lubab suure suuga (sõnaohtralt). Sööb suure suuga (isuga, magusalt). Enne lihavõttepühi: suur neljapäev, suur reede. Ei taipa sellest suurt midagi (eriti). Ega seal suur(ema)t teha olnudki. Suure(ma)lt jaolt v osalt, suure(ma)s osas enamasti. Suure+formaadiline, suure+mustriline, suure+ruuduline, suure+teraline jämedateraline, suure+õieline, suure+ulatuslik. Suurema+palgaline. Suur+ehitus, suur+farm, suur+majand hrl nõuk, suur+mood, suur+romaan, suur+ärimees. mer: suur+mast, suur+puri grootmast, -puri. Suur+ tähtis, täht-: suur+päev, suur+saavutus, suur+sündmus, suur+teos, suur+võistlus, suur+üritus
sõna-sõnalt. Andsin teate sõna-sõnalt edasi
tervitus <11: -e>. Viipab tervituseks. Vastas tervitusele. Saatis koju tervitusi. Andsin tervitused edasi. Tervitus! argi tere! Juubeli+tervitus, pühade+tervitus, vastu+tervitus. Tervitus+kiri, tervitus+komme, tervitus+kõne, tervitus+laul, tervitus+läkitus, tervitus+marss, tervitus+pauk, tervitus+sõna
t`undma <34: t`unda, tunnen, t`undnud>. Tunneb puudutust, nälga, rõõmu. Õhus on tunda kevadet. Tundis tüdrukut vähe v halvasti, õppis teda tundma. Magamatus andis (end) tunda. Küsime temalt, ta tunneb asja. Tundsin poja pärast häbi, poja üle uhkust. Tunnen sulle kaasa. Tundma õppimine = tundma+õppimine. Tunda saamine = tunda+saamine. Vt ka ära t`undma
`õige <1>. Oled õigel teel. Kiri ei sattunud õigetesse kätesse. Mu arvestus osutus õigeks. Seadsin kella raadio järgi õigeks. Üür tuleb õigeks ajaks, õigel ajal ära maksta (tähtajaks). Ei tulnud õigeks ajaks kohale (kokkulepitud ajaks). Õigel ajal õiges kohas. See ei ole õige asi v õige lugu (midagi on lahti v halvasti). Ütle õige hind (sobiv). Pole nagu õiget tuju, tahtmist, isu. Pole endale seda õiget leidnud (elukaaslast). Õiget sõpra tunned hädas. Sel aastal õiget suve ei tulnudki. Kaubal pole õiget minekut. Mis ta õige nimi on? Näitas oma õiget nägu (olemust). Poisi õige ema elab võõrsil (pärisema). Õige küll tõsi jah. Õige mis õige, jumala õige. Ainu+õige, eba+õige, tuli+õige. Vt ka `õiget pidi, `õigeks m`õistma, `õigeks v`õtma
`õige+`aegselt, parem õigel ajal, õigeks ajaks. Õigeaegselt, parem õigel ajal alustatud ravi. Jõudsin õigeaegselt, parem õigeks ajaks rongile
ääre+p`ealt peaaegu; hädavaevu. Varas oleks äärepealt kätte saadud. Jõudsin äärepealt filmi alguseks kohale
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|