Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 96 artiklit

`att <22e: atu, `attu> etn Hiiu naise kotjas peakate

b`it't <22e: biti, b`itti> infoühik. Tähis b

d`ott <22e: doti, d`otti> sõj püsitulepunkt, punker

f`ot't <22e: foti, f`otti> (süsteemiväline valgustustiheduse ühik)

h`att <22u: hata, h`atta> emane koer, lita

h`att <22e: hatu, h`attu> narmas, narmake; ka anat. Hatule kulunud, hatul käiseotsad. Rebitud pilve+hatud. Soole+hatt anat

h`et't <22e: heti, h`etti> aj. Väike-Aasia rahvas hetid

h`it't <22e: hiti, h`itti> argi löökpala, lööktükk, ülimenukas muusikapala, film vm. Kassa+hitt, moe+hitt. Hitt+film, hitt+lavastus, hitt+lugu, hitt+toode

h`üt't <22e: hüti, h`ütti> hurtsik. Sauna+hütt, maja+hütt

`it't <22e: iti, `itti> argi infotehnoloogia. Iti+mees

J, j <22: j-i, j-i>, nimi: j`ot't <22: joti, j`otti; j`ottisid> j-täht

j`et't <22e: jeti, j`etti> (veemootorispordi vahend). Jeti+sõitja

j`ot't <22: joti, j`otti> j-täht

j`utt <22i: juta, j`utta> etn härjaikke köidik

j`utt <22e: jutu, j`uttu>. Ajab, puhub juttu. Saab võõraga jutule, jutu peale. Sai, pääses ülemuse jutule, käis ülemuse jutul. Kiidu+jutt, kiusu+jutt, kuulu+jutt, petu+jutt, töö+jutt, udu+jutt, ümbernurga+jutt. Mehe+jutt, tõsi+jutt. Rahva+jutt ka folkl, muinas+jutt, põnevus+jutt, seiklus+jutt, ulme+jutt, õudus+jutt. Järje+jutt, lühi+jutt. Jutu+lisa (nt ajalehel), jutu+nurk (ajalehes), jutu+raamat, jutu+kirjanik. Jutu+aine, jutu+hoog, jutu+tuju; jutu+joru, jutu+vada = jutu+vadin. Jutu+ajamine, jutu+heietus, jutu+puhuja = jutu+vestja, jutu+kaaslane. Jutul olek = jutul+olek. Jutule võtt, pääs, soovija = jutule+võtt, jutule+pääs, jutule+soovija

j`ut't <22e: juti, j`utti; seisundivorm j`uttis ja jutis> joon, triip; hoog; sööst, vahk. Ajab asja jutti, asi on juttis v jutis (joones, korras). Ühe jutiga jutilt, ühe hooga, peatumata. Oi v oh sa (tuline) jutt! Pliiatsi+jutt, tahma+jutt, tule+jutt. Valu+jutt. Ühte+jutti argi üht(e)järge. Jutt+selg+-hiir <-hiire> zool

+j`ätt <22e: jätu, j`ättu> (ühekordne) jätmine. Hüvasti+jätt, jumalaga+jätt, maha+jätt, vahele+jätt, välja+jätt

k`att <22e: katu, k`attu> haiguse korral suuõõnes tekkiv valkjas kiht. Keel on katuga kaetud. Hamba+katt

k`et't1 <22e: keti, k`etti> ahel. Loomad pannakse ketti, on ketis v keti otsas, lastakse ketist lahti. Tee uks ketist lahti! Tehti kett moodustati (kivide, raamatute) käest kätte andjate ahel. Ankru+kett, kaela+kett, ratta+kett, uuri+kett, kaitse+kett. Hõbe+kett, kuld+kett. Rühm samale omanikule v ühte organisatsiooni kuuluvaid ettevõtteid: hotelli+kett, kaubamaja+kett, restorani+kett. tehn: keti+plokk plokk, mille soonkettast kett üle käib; kett+raudtee (veoketiga), kett+saag (hammaslülidest), kett+ülekanne. tkst: kett+kude, kett+piste (tikkimisel). Kett+kiri ahelkiri

k`et't2 <22e: keti, k`etti>. Rahvas Jenissei keskjooksul ketid

k`ett <22e: ketu, k`ettu> (koorunud) nahalible. Nahk on ketul (kestendab, ketutab), läheb ketule

k`it't <22e: kiti, k`it'ti>. Akna+kitt, pahtel+kitt

k`ott <22i: kota, k`otta> suur v kantud jalats. Lääpa tallatud kotad. Puu+kott, saapa+kott

k`ot't <22e: koti, k`otti; seisundivorm k`ottis>. Kott suhkrut = suhkru+kott. Püksid on kotti vajunud, on kottis. Kotti vajunud = kotti+vajunud püksid. Väeosa jäi kotti argi (piiramisrõngasse). Magab nagu kott (raskelt). Heidab v läheb koti peale (magama). Elab nagu kotis (eralduses, teadmatuses). Lund sajab nagu kotist (palju). Jahu+kott, raha+kott. Käe+kott, randme+kott, kaela+kott, selja+kott, kõhu+kott, vöö+kott, õla+kott. Kande+kott, magamis+kott. Kile+kott, paber+kott. ülek: patu+kott, une+kott, õeluse+kott. Loote+kott bot, pisara+kott anat. Koti+riie, koti+suu, koti+täis. Koti+mees, koti+poiss (toitu kerjav, varastav v toiduga hangeldav sissesõitnu 1940. aastate lõpus). Kott+kleit, kott+püksid mitm. Kott+vähk zool, kott+haue <-h`audme> (mesilaste haigus)

k`ut't <22e: kuti, k`utti> argi poiss, semu

k`õt't. Kõtt, kassimait!

k`ätt+pidi, k`ätt pidi. Talutab vanameest kättpidi v kätt pidi. Teretab kättpidi v kätt pidi. Jäi kättpidi v kätt pidi ukse vahele

k`üt't <22e: küti, k`ütti> jahimees; aj, sõj laskur. Karu+kütt, hülge+kütt, vaala+kütt. Hiire+kütt nalj kass. Pühapäeva+kütt, sala+kütt. Ammu+kütt ambur. ülek: seeliku+kütt = naiste+kütt, õnne+kütt, juhuse+kütt, autogrammi+kütt, korvi+kütt. aj: küti+polk, küti+väeosa. Kütt+kala zool

k`ütt <22e: kütu, k`üttu> üks kütmine; korraga köetav kütteaine. Õhtuse kütu järel valutas pea. Puid on kütu jagu

l`at't1 <22e: lati, l`atti> varem Läti rahaühik

l`at't2 <22e: lati, l`atti> ritv. Latt vorsti = vorsti+latt vorstikang. Teras+latt, vrd latt+teras. Aia+latt, katuse+latt. Hüppe+latt sport. Õnge+latt õngeritv. eh: lood+latt, riht+latt. Lati+mets (6‒12 cm jämeduste puudega). Latt+aed = latt+tara, latt+hing (uksel), latt+tungraud tehn

l`et't <22e: leti, l`etti>. Müüs leti alt (altkäe). Võtab, tõmbab letti argi pinnib, nõuab seletust. Baari+lett, turu+lett, liha+lett, külm+lett, müügi+lett, info+lett. Leti+tagune, leti+teenindaja, leti+töötaja ka paberl müüja

l`it't <22e: liti, l`itti> varem Leedu rahaühik

l`ot't1 <22e: loti, l`otti> lotu. Kaabu+lott, mütsi+lott

l`ot't2 <22e: loti, l`otti; seisundivorm l`ottis> (nt inimesel, kalkunil). Lott lõua all. Võtab, tõmbab loti täis argi joob end purju. Kalkuni lott (lokuti). Püksid vajuvad lotti. Lõug on lottis. Lõua+lott, rasva+lott. Rinna+lott (nt veisel). Lott+lõug, lott+müts <-mütsi>

l`ut't <22e: luti, l`utti>. Luti+pudel

l`utt <22e: lutu, l`uttu>, lutu+s`arv sokusarv

l`ütt vt lüsi

m`at't1 <22e: mati, m`atti> (endisaegne õõnesmõõt); mativili. Matt = mati+täis jahu. Võtab v saab matti (millelt, mille pealt, millest) ülek lõikab kasu, saab oma osa

m`at't2 <22e: mati, m`atti>. Jala+matt, laua+matt, maadlus+matt. Niin+matt, õlg+matt, kookos+matt. Mati+punuja, mati+kohtunik sport

m`at't3 <22e: mati, m`atti> (malemängus). Tegi vastasele kümne käiguga mati. Mati+rünnak, mati+seis, mati+ähvardus

m`at't4 <22e: mati, m`atti> tuhm, läiketu. Pool+matt. Matt+klaas, matt+lamp, matt+paber, matt+kollane, matt+valge. Matilt

m`att <22e: matu, m`attu> harv matmine. Hinge+matt, maha+matt

m`et't <22e: meti, m`etti> tkst kleepuv vedelik lõimelõngade immutamiseks

m`ut't1 <22e: muti, m`utti> (kalapüügiriist)

m`ut't2 <22e: muti, m`utti> (kaardimäng); ülek, argi lõpp. Mängivad, löövad, taovad mutti. Ärimisega on nüüd mutt. Asi on mutt asi on korras, jutul lõpp

m`ut't3 <22e: muti, m`utti> mer rõngas purje äärel nööri läbitõmbamiseks

m`ut't4 <22e: muti, m`utti> argi: eakas naine, eit; ema. Koja+mutt, küla+mutt, lille+mutt, naabri+mutt, turu+mutt, valvuri+mutt, vana+mutt

m`ut't5 <22e: muti, m`utti> (loom); muttader. zool: kukkur+mutt, vesi+mutt. Muti+auk, muti+käik, muti+muld, muti+mulla+hunnik, muti+nahk, muti+rauad mitm (püünis)

m`ütt <22i: müta, m`ütta> etn nui kalade võrku hirmutamiseks

n`att <22u: nata, n`atta> (vähipüügiriist). Nata+püük, nata+sööt <-sööda>

n`at't1 <22e: nati, n`atti> argi juuksesalk, -tutt; turi. Võttis poisi(l) natist kinni ja viis tuppa. Kargas teisele natti (kinni), on teise v teisel natis kinni

n`at't2 <22e: nati, n`atti> argi, halv nadikael, tatikas. Iga natt tuleb õiendama!

n`et't1 <22e: neti, n`etti> argi kena, nägus

n`et't2 <22e: neti, n`etti> argi Internet. Neti+aadress võrguaadress, neti+keel, neti+kommentaar, neti+kommentaator, neti+pulk mobiilse võrguühenduse modem, neti+sõltlane

n`ot't <22e: noti, n`otti> ront, puutomp. Võrdlustes: magab nagu nott; tuim kui nott. Palgi+nott, puu+nott

n`ut't <22e: nuti, n`utti> nupp; bot nupukujuline kobarõisik. Poisil on nutti (taipu). Ohaka+nutt, õie+nutt, saba+nutt

n`utt <22e: nutu, n`uttu>. Nägu kisub nutule, on nutul. Nutt on kurgus, nutu+maik on suus. Kiskus, tihkus nuttu. Nutu+hoog, nutu+hääl, nutu+kramp hrl mitm, nutu+naine (nt matustel), nutu+tuju, nutu+võru (suu ümber)

`ot't <22e: oti, `otti> euf karu. Karu+ott, metsa+ott

p`at't <22e: pati, p`atti> males: ühe poole võimetus käiku teha

p`att <22e: patu, p`attu>. Patt sõnas, mõttes v teos = sõna+patt, mõtte+patt, teo+patt. Patu+mõte, patu+tegu, patu+sõna. Tegi pattu patustas. Patust puhas. Oleks patt v patu+asi nuriseda. Patuga pooleks kuidagiviisi, vaevaliselt. Päris+patt relig, sala+patt, surma+patt, kuri+patt (kirumissõna). Patu+elu, patu+himu vmo lihahimu, patu+koorem = patu+register, patu+kustutus(kiri) indulgents, patu+vili. ülek: patu+juurikas = patu+kott <-koti> = patu+ori

p`et't <22e: peti, p`etti> petipiim, võipiim

p`ett <22e: petu, p`ettu> pete, petmine. Petu+kaup, petu+skeem argi pettus

p`ot't1 <22e: poti, p`otti> (nõu). Savi+pott, malm+pott. Supi+pott, keedu+pott, haude+pott, ahju+pott (ahjutoidu valmistamiseks). Lille+pott, värvi+pott, tindi+pott; öö+pott, kloseti+pott = WC-pott. Laps küsib potile. Mine, käi potile v poti+laadale halv. Poti+hark (ahjupoti tõstmiseks), poti+kild <-killu>, poti+töökoda. Pott v poti+täis kartuleid

p`ot't2 <22e: poti, p`otti> (ahjukivi). Pott+kivi = ahju+pott. Pott+ahi, pott+vooder

p`ot't3 <22e: poti, p`otti> argi poti

p`ät't1 <22e: päti, p`ätti> paadialune, hulgus, suli. Hakkas jooma ja läks pätiks (pätistus). Teeb pätti, päti+tegusid. Päti+kohv argi kruusikohv

p`ät't2 <22e: päti, p`ätti> riidest suss. Pani pätid jalga

p`üt't1 <22e: püti, p`ütti> zool (lind). Tutt+pütt

p`üt't2 <22e: püti, p`ütti> (väike puunõu). Pütt v püti+täis silku. Elame nagu silgud pütis (kitsalt hulgakesi koos). Koore+pütt, piima+pütt, või+pütt. Püti+laud, püti+piim <-piima>, püti+või

r`ot't <22e: roti, r`otti>. Elab nagu rott viljasalves elab jõukalt, puudust tundmata. zool: kodu+rott, ränd+rott; van.t: kukkur+rott opossum, piisam+rott ondatra, vesi+rott mügri. halv: kantselei+rott = kontori+rott, maa+rott, nälja+rott. Roti+auk, roti+lõks, roti+mürk, roti+tõrje

r`utt <22e: rutu, r`uttu>. Meestel oli rutt ära minna, oli minekuga rutt (taga). Ruttu pole kuhugi. Rutuga tehtud otsus. Teeb teistele ruttu kiirustab teisi tagant

r`ät't <22e: räti, r`ätti> rätik. Istus, rätt õlgadel. Pühkis tassi rätiga v rätisse v rätti. Jala+rätt, nina+rätt = tasku+rätt, nõu(de)+rätt, silma+rätt, kuivatus+rätt, sits+rätt. Räti+kuduja, räti+pea halv islamiusuline

s`et't <22e: seti, s`etti> sport mängu osa tennises ja lauatennises

s`itt <22u: sita, s`itta> vulg. On sital, läheb sitale, tuleb sitalt. Mine sitale! käi põrgu! Tema jutt või koera sitt (rumal jutt). Ei ole sita pealt riisutud ülek ei ole mingi kehv kuju. Hoia nagu sitta pilpa peal (väga õrnalt). Ära sitta puutu, hakkab haisema ülek jäta rahule, muidu tuleb asjata pahandust. Mis sa sitaga jändad (tühjaga). Ega ikka sitast saia saa ülek (kõlbmatust asjast korralikku). Sitta kah! tühja kah! Sitta(gi) sa tead sa ei tea tuhkagi. Ta on üks sitt mees ei ole suurem asi mees. Saagu või sitem (hullem). Sita+hais, sita+hunnik, sita+häda, sita+(puru)vanka (sõimusõna)

s`ot't <22e: soti, s`otti> argi: arve; selgus; sada eurot. Õiendas soti(d) maksis arve. Sai sotti sai aru. Ei saa tast (õiget) sotti. Teeme sotid selgeks klaarime asja ära. Selge sott klaar. Jüril on töömeestega sotid sees (on heades suhetes, heal jalal)

s`ut't <22e: suti, s`utti> (kala). Meri+sutt zool

s`utt vt susi

Z, z <22: z-i, z-i>, nimi: z`ett [(t)sett] <22: zeti, z`etti; z`ettisid> z-täht

t`at't <22e: tati, t`atti> argi. Pühi nina tatist puhtaks. Iga tatt ärgu tulgu õpetama (tatikas, tattnina). vulg: Kas tahad vastu v mööda tatti saada? Poisi(kese)+tatt

t`it't <22i: tite, t`itte> imik, väike laps; argi nukk. Naisel on titt tulemas, naine ootab titte naine on rase. Tite+ema, tite+lapid mähkmed, tite+puder etn (katsikutoit), tite+tegemine argi = tite+tegu argi

t`ut't <22e: tuti, t`utti>. Tutiga müts = tutt+müts <-mütsi>. Poisid kargasid teineteisele v teineteise tutti (kinni) (kallale), on teineteisel v teineteise tutis kinni. Roosa tutt juustes (lehv). Habeme+tutt, juukse+tutt, karva+tutt, rohu+tutt, sule+tutt; mütsi+tutt, saba+tutt. zool linnud: tutt+lõoke, tutt+pütt, tutt+tihane, tutt+vutt

t`õtt <22e: tõtu, t`õttu> rutt, tõttamine. Igapäevase tõtuga ununenud tunded

`utt <22i: ute, `utte> emane lammas. Ute+kari <-karja>. Utt+tall <-talle>

v`at't1 <22e: vati, v`atti> el võimsusühik. Tähis W. Kilo+vatt, mega+vatt. Vatt+meeter elektri võimsuse mõõtur. Elektrienergia ühikud: vatt+sekund, tähis Ws; vatt+tund, tähis Wh

v`at't2 <22e: vati, v`atti> etn lühike meestekuub. Aja vatid maha argi võta riidest lahti

v`at't3 <22e: vati, v`atti>. Pehme nagu vatt = vatt+pehme. Jalad on nagu vatist, nagu vatti täis. Sai vatti ülek sai nahatäie v peapesu; nägi vaeva. Haava+vatt, klaas+vatt klaasvill, mineraal+vatt mineraalvill, suhkru+vatt, õmblus+vatt. Vati+kiht, vati+kiud, vati+padjake, vati+tikk <-tiku>, vati+topp. Vateeritud: vati+kuub, vati+püksid, vati+tekk, oskuskeeles täpsemad vatt+kuub, vatt+püksid, vatt+tekk. Vatt+polster, vatt+tampoon med

v`ett pidama. Tünn ei pea vett. Su jutt ei pea vett ülek su jutt ei ole õige, ei vasta tõele. Vett+pidav kivimikiht. Vett+pidavad tõendid ülek (kindlad, arvestatavad)

v`it't <22e: vit'u, v`it'tu> vulg naise suguelund

v`ut't1 <22e: vuti, v`utti> (lind). Põld+vutt zool, vesi+vutt van.t huik. Vuti+muna

v`ut't2 <22e: vuti, v`utti> argi: jalgpall; jalgpallimäng. Vuti+mees, vuti+mäng

v`ut't3 <22e: vuti, v`utti> argi hoog. Kihutab hea vutiga edasi

v`õtt võta. Jalale võtt!

v`õtt <22e: võtu, v`õttu> võtmine. Tööle, arvele, kasutusele võtt = tööle+võtt, arvele+võtt, kasutusele+võtt. Hoo+võtt, kartuli+võtt, mõõdu+võtt, naise+võtt, osa+võtt, sõna+võtt, töö+võtt, vastu+võtt

`ät't1 <22e: äti, `ätti> väga vana mees. Vana+ätt = ätt

`ät't2 <22e: äti, `ätti> kommertsmärk, @

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur