Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit

d`ott <22e: doti, d`otti> sõj püsitulepunkt, punker

dz`ott <22e: dzoti, dz`otti> endisaegne puit-muldtulepunkt. Valmis dzotile viskuma ülek (ennast ohverdama)

f`ot't <22e: foti, f`otti> (süsteemiväline valgustustiheduse ühik)

gr`ot't <22e: groti, gr`otti> mittesügav looduslik v tehiskoobas. Tehis+grott orvand

J, j <22: j-i, j-i>, nimi: j`ot't <22: joti, j`otti; j`ottisid> j-täht

j`ot't <22: joti, j`otti> j-täht

k`ott <22i: kota, k`otta> suur v kantud jalats. Lääpa tallatud kotad. Puu+kott, saapa+kott

k`ot't <22e: koti, k`otti; seisundivorm k`ottis>. Kott suhkrut = suhkru+kott. Püksid on kotti vajunud, on kottis. Kotti vajunud = kotti+vajunud püksid. Väeosa jäi kotti argi (piiramisrõngasse). Magab nagu kott (raskelt). Heidab v läheb koti peale (magama). Elab nagu kotis (eralduses, teadmatuses). Lund sajab nagu kotist (palju). Jahu+kott, raha+kott. Käe+kott, randme+kott, kaela+kott, selja+kott, kõhu+kott, vöö+kott, õla+kott. Kande+kott, magamis+kott. Kile+kott, paber+kott. ülek: patu+kott, une+kott, õeluse+kott. Loote+kott bot, pisara+kott anat. Koti+riie, koti+suu, koti+täis. Koti+mees, koti+poiss (toitu kerjav, varastav v toiduga hangeldav sissesõitnu 1940. aastate lõpus). Kott+kleit, kott+püksid mitm. Kott+vähk zool, kott+haue <-h`audme> (mesilaste haigus)

l`ot't1 <22e: loti, l`otti> lotu. Kaabu+lott, mütsi+lott

l`ot't2 <22e: loti, l`otti; seisundivorm l`ottis> (nt inimesel, kalkunil). Lott lõua all. Võtab, tõmbab loti täis argi joob end purju. Kalkuni lott (lokuti). Püksid vajuvad lotti. Lõug on lottis. Lõua+lott, rasva+lott. Rinna+lott (nt veisel). Lott+lõug, lott+müts <-mütsi>

n`ot't <22e: noti, n`otti> ront, puutomp. Võrdlustes: magab nagu nott; tuim kui nott. Palgi+nott, puu+nott

`ot't <22e: oti, `otti> euf karu. Karu+ott, metsa+ott

p`ot't1 <22e: poti, p`otti> (nõu). Savi+pott, malm+pott. Supi+pott, keedu+pott, haude+pott, ahju+pott (ahjutoidu valmistamiseks). Lille+pott, värvi+pott, tindi+pott; öö+pott, kloseti+pott = WC-pott. Laps küsib potile. Mine, käi potile v poti+laadale halv. Poti+hark (ahjupoti tõstmiseks), poti+kild <-killu>, poti+töökoda. Pott v poti+täis kartuleid

p`ot't2 <22e: poti, p`otti> (ahjukivi). Pott+kivi = ahju+pott. Pott+ahi, pott+vooder

p`ot't3 <22e: poti, p`otti> argi poti

r`ot't <22e: roti, r`otti>. Elab nagu rott viljasalves elab jõukalt, puudust tundmata. zool: kodu+rott, ränd+rott; van.t: kukkur+rott opossum, piisam+rott ondatra, vesi+rott mügri. halv: kantselei+rott = kontori+rott, maa+rott, nälja+rott. Roti+auk, roti+lõks, roti+mürk, roti+tõrje

s`ot't <22e: soti, s`otti> argi: arve; selgus; sada eurot. Õiendas soti(d) maksis arve. Sai sotti sai aru. Ei saa tast (õiget) sotti. Teeme sotid selgeks klaarime asja ära. Selge sott klaar. Jüril on töömeestega sotid sees (on heades suhetes, heal jalal)

zl`ot't <22e: zloti, zl`otti> Poola rahaühik

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur