Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 48 artiklit

ais muus la-diees

`ais <23u (ja 22u): aisa, `aisa; `aisu ja `aisasid>. Vankri, ree aisad. Voki, kiige aisad. Pani hobuse aiste vahele. Mari mees lööb naabrinaisega üle+aisa v alt+aisa, mees on Maril üle+aisa+lööja ülek (abielurikkuja). Lohistus+aisad mitm etn (koormaveoks). Aisa+hobune (mitmikrakendis), aisa+kell, aisa+putk konkstupp aisapära otsas, aisa+rihm

alis <9: -e> objekt, millele tegevus on suunatud. Vaatlus+alis, vaidlus+alis, uurimis+alis

bis ld veel kord, korrata

cis muus do-diees

dis muus re-diees

ehis <9: -e> kaunistus, kaunistav asi. Kübara, tiitellehe ehis. Metall+ehis, nahk+ehis, kõrs+ehis. Ehis+ ilu-: ehis+nõel, ehis+nööp, ehis+pael, ehis+taldrik, ehis+täht (kirjatäht). eh: ehis+krohv, ehis+liist, ehis+viil <-viilu> (nt ukse, akna kohal). aiand: ehis+aed, ehis+muru, ehis+puu, hrl iluaed, -muru, -puu

eis muus mi-diees

emis <9: -e> emane siga. Emise+talitaja. Emis+põrsas, emis+siga

fis muus fa-diees

gis muus sol-diees

h`ais <22e: haisu, h`aisu>. Koer veab haisu (nuusutab). Ta on pulmadest haisu ninasse v ninna saanud ülek (teada saanud, kuulnud). Pole pulmadest veel haisugi ülek (midagi kuulda). Pole aru haisugi ülek. Suitsu+hais, kõrbe+hais, põlemis+hais, raipe+hais, kala+hais, sibula+hais, higi+hais, kassikuse+hais. Haisu+pomm, haisu+nääre zool

h`iis <14: hiie, h`iit, h`iide (ja hiiesse); hiite, h`iisi> muistsel ajal pühaks peetud mets. Ohvri+hiis, tamme+hiis. Hiie+kivi, hiie+mägi, hiie+puu. Hiis+sammal bot, hiis+mets mets

his muus si-diees

k`uis argi, luul kuidas. Kuis siis nii? Kuis igatsesin kevadet!

k`äis <9: k`äise> varrukas; mitm lühike naiste rahvarõivapluus. Puistab, raputab valesid nagu käisest (ohtralt ja ladusalt). Käärib käised üles ka ülek. Särgi+käis, puhv+käis. Käise+auk, käise+suu; käise+embleem, käise+kiri etn

k`öis <14: köie, k`öit, k`öide (ja köiesse); köite, k`öisi>. Paneb lamba köide v köie otsa, peab lammast köies v köie otsas. Ronib köit pidi v köit+pidi üles. Kanep+köis, džuut+köis. Ankru+köis, koorma+köis, ripp+köis, roni(mis)+köis, veo+köis. Köie+ots, köie+pundar, köie+punuja = köie+tegija. Köis+redel

m`ais <22e: maisi, m`aisi>. Pais+mais = plaksu+mais popkorn. Maisi+tõlvik, maisi+tera, maisi+helbed, maisi+jahu, maisi+pulgad, maisi+tangud, maisi+tärklis, maisi+õli. Loomasööt: maisi+kook <-koogi>, maisi+pulp, maisi+silo

mis <0: mille, mida ja mis, millesse, milles, millest, millele, millel ja mil, millelt (ja milt), milleks, milleni, millena, milleta, millega (ja m`iska); mitm mis, mille ja millede, mida, millesse ja milledesse>. Asi, mis .. Instituut, mis asub Roosikrantsi tänavas. Vrd Instituut, kes on lõpetamas suurt uurimiskava. Mis v mis asi siin kukkus? Mis mees ta on (milline)? Mis kell on (kui palju)? Mida v mis teha? Ajamääruse puhul millel-vormi ei kasutata: Aeg, mil .. Aasta, mil .. Õng on konks, miska rumalaid kalu püütakse. Mida teame, mida mitte mõnda asja teame, mõnda ei tea. Mida aasta edasi, seda raskemaks läks. Tulge mis tahes v mis+tahes päeval v mis päeval tahes. Tehke mis tahes. Mida tahes, millest tahes. Ei olnud teab mis raske (mitte eriti raske). Tõsi mis tõsi. Saagu mis saab

mis tahes, mis+tahes. Otsib mis tahes v mistahes tööd. Vaata asja mis tahes v mistahes küljest v mis küljest tahes. Tehke mis tahes. Milleks tahes. Millega tahes

m`õis <2: m`õisa, m`õisat, m`õisa ja m`õisasse; m`õisate, m`õisaid; 22u: mõisa, m`õisa, m`õisa ja mõisasse; m`õisade, m`õisu ja m`õisasid>. Mõni mõis ülek ükskõik, pole tähtis. Mõisa köis, las lohiseb. Karja+mõis, kiriku+mõis, pärus+mõis, teenis+mõis, rendi+mõis, riigi+mõis. Mõisa+arhitektuur, mõisa+hoone, mõisa+maa, mõisa+majandus, mõisa+moonakas, mõisa+park, mõisa+saks <-saksa>, mõisa+süda, mõisa+teenija, mõisa+õu. aj: mõisa+kohus <-k`ohtu>, mõisa+kool <-kooli>

n`ais+ naistest koosnev: nais+koor <-koori>, nais+komisjon, nais+rühm (nt rahvatantsus); naissoost: nais+arst, nais+juuksur, nais+järglane, nais+kirjanik, nais+kuju (nt romaanis), nais+osaline (nt lavastuses), nais+sportlane, nais+tuttav, nais+töötaja, nais+akt kunst; nais+isik, nais+olend, nais+kodanik; naiste: nais+ettevõtlus, nais+käsitöö, nais+võimlemine, nais+paarismäng, nais+üksikmäng; naise seisukohast: nais+uurimine

n`iis <14: niie, n`iit, n`iide (ja niiesse); niite, n`iisi; hrl mitm>. Kangaspuude, kudumismasina niied. Kangas pannakse niide, on niies. Niie+pakk <-paku> = niie+pink (niite sõlmimiseks), niie+pulk, niie+raam, niie+silm <-silma>. Niide+panek

n`äis näeb, eks näe. (Eks) näis, mis edasi saab

okis <9: -e> zool (okkataoline moodustis)

osis <9: -e> koostisosa, komponent. Raku, liitsõna osised. Järel+osis, kõrval+osis, põhi+osis

p`ais <22e: paisu, p`aisu> vett paisutav ehitis; paisutatud vesi; med, vet vedeliku ülemäärane kogunemine. Jutt pääses nagu paisust v paisu tagant (valla). Veski+pais. med, vet: piima+pais, vere+pais, uriini+pais; pais+turse. Paisu+silm <-silma>. Pais+järv veehoidla. Pais+ paisutatud: pais+mais popkorn, pais+riis, pais+terad, pais+kiri

p`uis+ geogr puudega: puis+niit <-niidu>, puis+raba, puis+rohtla savann; zool puu otsas tegutsev: puis+loom <-looma>, nt puis+känguru

p`õis <14: põie, p`õit, p`õide (ja põiesse); põite, p`õisi>. Tühjendas põit urineeris. anat: kuse+põis, sapi+põis; zool: kõla+põis (rohelisel konnal), mee+põis (mesilasel), uju+põis (kalal). med: põie+haigus, põie+kivi, põie+liiv <-liiva>, põie+põletik, põie+vähk, põie+peegel. Põis+pill (rahvapill), põis+hernes, oskuskeeles täpsem harilik kikerhernes. bot: põis+adru, põis+enelas, põis+jalg (sõnajalg), põis+rohi, põis+tarn. Põis+loode <-l`oote> biol blastula, põis+rooste (taimehaigus)

p`äis <9: p`äise> algusosa, pea; zool paelussi keha eesosa. Päis+liist = päis+vinjett bibl, trük (peatüki, osa jne algul), päis+kivi eh

r`eis <14: reie, r`eit, r`eide (ja reiesse); reite, r`eisi>. Reie+lihas, reie+tükk. anat: reie+arter, reie+kanal, reie+närv. Reis+iste <-`iste> sport (võimlemises). Reite+vahe <-vahe>

r`eis <22e: reisi, r`eisi>. Sõitis reisile Ameerikasse v Ameerika reisile. Ostis pileti õhtusele reisile, parem laevale, lennukile vm. Laeva+reis, mere+reis, lennu+reis = õhu+reis. Turismi+reis, puhkuse+reis, huvi+reis = lõbu+reis, töö+reis, äri+reis, võistlus+reis. Välis+reis = välismaa+reis, ring+reis, ümbermaailma+reis. Reisi+büroo, reisi+dokument, reisi+kaaslane = reisi+seltsiline, reisi+kepp, reisi+kindlustus, reisi+kiri = reisi+kirjeldus, reisi+kohver, reisi+korraldaja, reisi+moon <-moona>, reisi+muljed, reisi+palavik, reisi+riided, reisi+saatja, reisi+seiklus, reisi+tolm, reisi+tutvus, reisi+õnnetus, reisi+valmis. Reisi+jaam, reisi+laev, reisi+vagun (erinevalt kaubajaamast, -laevast, -vagunist)

r`iis1 <22e: riisi, r`iisi> (trükipaberi mõõtühik)

r`iis2 <22e: riisi, r`iisi> (teravili). Kultuur+riis. bot: mets+riis, vesi+riis. Riisi+jahu, riisi+paber riisitainaleht, riisi+puder, riisi+põld, riisi+tangud, riisi+tera, riisi+tärklis, riisi+vein sake, riisi+viin arrak

s`eis!

s`eis <22e: seisu, s`eisu>. Mis seisus su töö on? Andmed on toodud 1. novembri seisuga. Mängu seis on 6 : 5 meie meeskonna edu(ks). Tähtede seis. sport: hark+seis, käär+seis, päkk+seis, ripp+seis, toeng+seis, sulg+seis (pöiad koos), paigal+seis, kätel+seis. Perekonna+seis. Kassa+seis, lao+seis. Konto {seis} jääk, saldo. Edu+seis, kaotus+seis, katkestus+seis (nt males), viigi+seis, võidu+seis. Seisu+aeg, seisu+pilet, seisu+raha. Seisu+vesi seisev vesi. füüs: seisu+laine, seisu+mass paigalseisva keha v osakese mass. põllum: seisu+kindel lamandumiskindel, tugeva varre v kõrrega, seisu+kindlus

s`iis. See oli siis, kui vanaisa alles elas. Söö kõht täis, siis jõuad tööd teha. Kui sa hea laps oled, (siis) saad kommi. Ära hiljaks jää, {siis} muidu saad riielda. Ma siis lähen. ‒ Eks sa siis mine

teisene <10: -se>, liitsõnus t`eis+, teises+ sekundaarne, hiljem lisandunud. Teisene toore vanapaber, -metall jms. maj: teises+turg, teises+varud. Teiseselt

tsis+ siinpoolne. Vastand trans-. Tsis+alpiinne siinpool Alpe asetsev

t`äis <14: täie, t`äit, t`äide (ja täiesse); täite, t`äisi; keskv täiem, üliv kõige täiem ja täisim>. Klaas on pilgeni, triiki, ääreni vett täis. Pungil, tuubil täis sahtel. Päev täis asjatoimetusi. Läks ähmi täis. Tegi, lasi püksid täis. Teeb ennast, oma margi täis argi rikub oma maine. Aeg saab täis. Mees sai, on nelikümmend (aastat) täis. Jõi end v ennast täis (purju). Täis nagu pinal, pomm, pukk, siga, sitikas, tarakan, tatikas, templielevant, tina, tinavile argi (väga purjus). Ennast täis hoopleja. Läks täis v täie kõhuga magama. Pingutab täiest jõust, täie jõuga. Pidu on täies hoos. Tunneb suvest täit mõnu. Täiel määral õnnestunud film. Vaata kui annan sulle ühe täie argi (löön). Käik läks täie ette, oli täie eest käigust oli kasu. Kadus kogu, kõige täiega (üleni, täielikult). Täis ajama, külvama, laadima, pumpama, suitsetama, toppima, valama. Täis kiilutud v tuubitud buss = täis+kiilutud v täis+tuubitud buss. Kere+täis, koti+täis, käpu+täis, lusika+täis, nõela+täis, peo+täis, reha+täis, saali+täis, selja+täis, suu+täis, süle+täis. Täie+kaaluline, täie+mõõduline, täie+ulatuslik, täie+voliline. Täis+automaat, täis+edu, täis+haagis, täis+habe, täis+kiirus, täis+koormus, täis+kuu, täis+liige, täis+mass (sõidukil), täis+nimi, täis+norm, täis+ring, täis+siid, täis+tööpäev, täis+valgus, täis+võimsus, täis+väetis. Täis+vend, täis+õde (vastandina poolvennale ja -õele). Täis+tasuline puhkus. Täis+suitsu+vorst, täis+tera+leib. astr: täis+vari <-varju>, täis+varjutus. keel: täis+häälik vokaal, täis+minevik, täis+alus, täis+sihitis. mat: täis+osa, täis+pindala. muus: täis+noot <-noodi> tervenoot, täis+paus, täis+toon tervetoon. Täis+moone zool, täis+riim kirj, täis+vastutus jur. Vt ka t`äis k`asvama, t`äis puhuma, t`äis t`uiskama

t`äis k`asvama. Rohtu täis kasvanud kraav. Puude lehed on täis kasvamata. Lapsed kasvasid kiiresti täis

t`äis puhuma. Puhus õhupalli täis. Puhub end täis ülek uhkustab, on üleolev. Täis puhutav = täis+puhutav mänguasi, paat. Täis+puhutud käitumine

t`äis t`uiskama. Lumi tuiskab jäljed täis. Täis tuisanud = täis+tuisanud tee

v`eis <9: v`eise>. Piima+veis, liha+veis, tõu+veis, tapa+veis, nuum+veis, noor+veis, kodu+veis, uluk+veis, muskus+veis, ürg+veis tarvas. Veise+farm, veise+kari <-karja>, veise+kasvatus, veise+laut, veise+liha, veise+nahk, veise+praad, veise+rasv, veise+sõnnik, veise+tõug. zool: veise+kiin, veise+parm. bot rohttaimed: veis+hein; veiste+-südamerohi

v`iis <14: viie, v`iit, v`iide (ja viiesse); viite, v`iisi>. Kakskümmend viis. Viis tuhat. Kell on, saab viis. Pärast (kella) viit. Laud on kaetud viiele. Lehekülg (number) viis viies lehekülg. Poti viis. Sai matemaatikas viie. Viskab viis pihku argi annab kätt. Tunnen teda nagu oma viit sõrme (väga hästi). Viie+haruline, viie+klassiline, viie+kohaline, viie+liikmeline. Viie+tunniline = viie+tunnine tööpäev. Viie+aastane, viie+nädalane. Viie+kilone, viie+liitrine, viie+meetrine. Kella+viie+tee pärastlõunane koosviibimine. Viis+tahukas mat, viis+kõla muus noonakord

v`iis <22e: viisi, v`iisi> komme, mood; laad, moodus; meloodia. Käitu ometi inimese viisi, inimese viisil. Endist, vana, ühte, teist viisi = endist+viisi, vana+viisi, üht(e)+viisi, teist+viisi. Mitmel, muul viisil = mitut, muud viisi = mitut+viisi, muud+viisi. Seda+viisi sedasi. Sunni+viisi = sunni+viisil sundusega. Kuida+viisi argi kuidas, kuidagi+viisi, nii+viisi = nõnda+viisi. Mis+viisi. Elu+viis, mõtte+viis elu-, mõttelaad. Karistus+viis, rakendus+viis, talitus+viis, tegu+viis = tegutsemis+viis, liikumis+viis, uurimis+viis, ütlemis+viis. Peab viisi. Veeretab viisi v viise, võtab viisi üles. Laulab omal viisil. Viisil „Üks kindel linn ja varjupaik“. Laulu+viis, tantsu+viis, rahva+viis, kiriku+viis, leina+viis. Viisi+kannel, viisi+põimik, viisi+rikas laul

`õis <14: õie, `õit, `õide (ja õiesse); õite, `õisi>. Kirsid läksid, lõid, puhkesid õide. Õunapuu on õites, täies õies, õie+ehtes. Valge õiega v valgete õitega lill (valgeõieline). Rohkete õitega = õi(t)e+rohke = õi(t)e+rikas rohkeõieline. Liblikakujuline õis = liblik+õis = õie+liblikas. Paberist õis = paber+õis. Lapsed on elu õied. Need on alles õied ülek see on alles algus. Herne+õis, kummeli+õis, roosi+õis. bot: isas+õis, emas+õis, täidis+õis; rohttaimed: kärbes+õis; õis+luht, õis+uba. Väävli+õis keem pulberväävel, sõnajala+õis folkl. Õie+kate, õie+kroon, õie+kobar, õie+mahl, õie+nupp, õie+pung, õie+põhi, õie+raag, õie+tee, õie+tupp. ülek: õie+lumi, õie+vaht <-vahu>. Õie+kujuline muster = õis+muster, õis+motiiv, õis+ornament. Õieke(ne)

ühis+ ühine, sageli parem kui kollektiiv-: ühis+antenn mitme televiisori ühine vastuvõtuantenn, ühis+külastus, ühis+looming, ühis+majand nõuk, ühis+tellimus, ühis+vastutus. Ühis+, vastand sageli üksik-, üksi-, isiklik, isiku-: ühis+esinemine, ühis+haud, ühis+kajut, ühis+kamber = ühis+kong (mitme vangi jaoks), ühis+laul, ühis+lähe = ühis+start, ühis+näitus. Ühis+laut nõuk ühismajandi laut, ühis+saun avalik saun, ühis+transport = ühis+veondus

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur