Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 72 artiklit

ahe <6: `ahte, ahet> etn parsile kuivama pandud vili. Ahe lasti v aeti maha. Uusi ahteid maha! Ahte+hark etn

ehe <6: `ehte, ehet>. Juuksed on naise ehe. Linn on lipu+ehtes (lippudega ehitud). Kaela+ehe, kõrva+ehe, pea+ehe, rinna+ehe. Vääris+ehe, nt hõbe+ehe, kuld+ehe; moe+ehe, nt plast+ehe. Kuuse+ehe. Ehte+asi = ehe, ehte+karp <-karbi>

ehe <2: -da> keemiliselt puhas, ühest ainest koosnev; rikkumatu. Ehe kuld. Ehedad tunded, ehe murdekeel. Ehedalt

He keem heelium

ihe1 <6: `ihke, ihet> ihkamine, soov, iha

ihe2 <6: `ihke, ihet> ihumine. Tuule+ihe geol korrasioon. Ihke+pind <-pinna>

ihe vt `ihkmed

jahe <2: -da>. Ilm läks jahedamaks. ülek: jahe vastuvõtt, jahedad suhted. Jaheda+võitu. Jahedalt. Jahedus

juhe <6: j`uhte, juhet> juhtimine. Liitsõna esiosana (eriti loodusteaduses): juhte+tee füsiol

juhe <5: j`uhtme, juhet> juhtiv ese. Poisil on pikad juhtmed ülek, argi (aeglane taip). Tal istub keegi juhtmete peal, tal jookseb juhe kokku ülek, argi ta ei taipa. Auru+juhe, elektri+juhe, gaasi+juhe, mördi+juhe, nafta+juhe, prügi+juhe, vee+juhe. Alumiinium+juhe, vask+juhe, toru+juhe, voolik+juhe. Juhtme+ots, juhtme+paar, juhtme+traat

kahe+. Kahe+astmeline, kahe+dimensiooniline = kahe+mõõtmeline, kahe+haruline, kahe+kihiline, kahe+köiteline, kahe+mastiline, kahe+rattaline, kahe+realine, kahe+rööpmeline kahe rööpapaariga, kahe+suunaline, kahe+taktiline mootor, kahe+värviline. Kahe+tunniline = kahe+tunnine. Kahe+sooline = kahe+suguline, vrd kahe+sugune. Kahe+aastane, kahe+nädalane, kahe+päevane, kahe+kilone, kahe+liitrine, kahe+meetrine, kahe+palline tuul. Kahe+häälne laul. Kahe+hobuse+tõld, kahe+inimese+tuba, kahe+koja+süsteem pol, kahe+käe+mõõk, kahe+mehe+saag, kahe+muna+kaksikud, kahe+naise+pidamine, kahe+pere+elamu, kahe+välja+süsteem, kahe+värvi+trükk. sport: kahe+kanuu, kahe+kelk. Vt ka k`aks

kahe+k`aupa, kahe k`aupa kaks korraga, kakshaaval, paariti

kahe+tuhandes, kahe tuhandes. Kahetuhandes = kahe tuhandes aasta

kohe1 viivitamata, otsemaid; läheduses, vahetult; argi (rõhu- v täitesõna). Tulen kohe. Peatus on kohe nurga taga. Asi on päris kole kohe. Mõnel inimesel kohe ei vea elus

kohe2 murdes poole. Mindi kohe merd. Heitis korraks pilgu naise kohe

kohe <2: -da> kohev. Kohedaks kerkinud tainas

kõhe <2: -da>. Poiss ei kartnud, aga tal oli siiski veidi kõhe. Tuule käes on kõhe seista (jahedavõitu). Kõheda+võitu

kähe <2: -da> kähisev. Kähe hääl. Käheda+võitu. Kähedalt

lahe <2: -da>. Sai lahedama korteri (avarama). Lakas on hea lahe magada (õhu- ja ruumirikas). Lahe elu (kerge, hõlbus). Lahe inimene, jutt (mõnus, lahke). Punk on lahe argi (tore, vaimustav)

lahe <5: l`ahkme, lahet> lahknemiskoht. Püksi+lahe. Vee+lahe (kahe jõgikonna vahel). Lahkme+koht

Lahe <16: kuhu -sse ja L`ahte>

lihe <6: l`ihke, lihet> lihkumine. geol: maa+lihe; lihke+ala, lihke+pind <-pinna>

lohe <16> lendmadu, draakon. Tuule+lohe, paber+lohe. Lohe+madu

lõhe1 <16> pragu. Piki+lõhe, rist+lõhe, ring+lõhe; kuiva+lõhe. Huule+lõhe, kanna+lõhe, kalju+lõhe, jää+lõhe. Lõhe unistuste ja tegelikkuse vahel. Kiriku+lõhe aj, palga+lõhe

lõhe2 <16> zool (kala). Soola+lõhe, suitsu+lõhe. Lõhe+kala = lõhe, lõhe+maim, lõhe+mari <-marja>, lõhe+püük, lõhe+roosa värvus. Vt ka lõhi

lähe <6: l`ähte, lähet> lähtekoht; geogr jõelähe, jõe alguse koht; sport start. Jõudsime tagasi rännaku lähtesse. Teooria lähted. Käisime Pärnu jõe lähtel. Kohtunik annab 100 m jooksu lähte. sport: lend+lähe, madal+lähe, püsti+lähe, vale+lähe, ühis+lähe. Lähte+ alg-: lähte+aine, lähte+andmed mitm, lähte+asend ka sport, lähte+info, lähte+jaam, lähte+punkt, lähte+vorm. Lähte+järv geogr (millest saab alguse oja v jõgi), lähte+kivim geol (millest ja millel tekib muld). Lähte+joon jt sport stardijoon jt

mahe <2: -da>. Maheda kõlaga = maheda+kõlaline. Mahe+kollane, mahe+magus. Mahedalt = mahedasti

muhe <2: -da> mõnus, lahe; harv kobe, kohev. Muhe huumor. Rammus muhe muld. Muhedus

mähe vt m`ähkmed

Mähe <16: kuhu -le>

nihe <6: n`ihke, nihet> nihkumine, muutus. Ette+nihe, faasi+nihe, puna+nihe. tehn: nihke+nurk, nihke+pind <-pinna>, nihke+teim, nihke+tugevus. Nihke+register info, nihke+vool <-voolu> el

nähe <6: n`ähte, nähet> argi nähtus

ohe <6: `ohke, ohet> ohkamine. Kergendus+ohe, valu+ohe

ohe <6: `ohte, ohet> bot harjasetaoline moodustis kõrreliste sõkaldel. Odra ohted

pahe <16>. Inimlikud pahed. Jooma+pahe

puhe <6: p`uhke, puhet> puhkamine. Talvine mets on puhkel. Puhke+ala, puhke+asend, puhke+hetk, puhke+kodu, puhke+koht, puhke+maastik geogr, puhke+maja, puhke+olek, puhke+paus, puhke+rakk <-raku> bot, puhke+ruum, puhke+seisund, puhke+õhtu

puhe <6: p`uhte, puhet> koidik, koidupuna. Uni kadus juba puhtel. Puhte+ koidu-: puhte+aeg = puhte+tund, puhte+uni, puhte+valgus, puhte+eelne, puhte+aegne

pähe. Lasi koera hundi pähe maha. Vt ka p`eas

pähe `andma argi: karmilt arvustama, läbi noomima; kedagi võitma. Ülemus andis meestele pähe. Soome hokimeeskond annab vastastele pähe. Pähe+andmine

pähe h`akkama. Viin, edu hakkas pähe. A, B, hakka pähe (jää meelde)! Pähe+hakkamine

pähe s`aama argi: karmi kriitikat v noomimist saama; lüüa saama, kaotama. Sai ülemuse käest pähe. Meie jalgpallurid said pähe. Pähe+saamine

pähe t`orkama ka ülek äkki millegi peale tulema. Valu torkas pähe. Torkas mütsi pähe. Mulle torkas pähe hea mõte

pähe v`õtma kindlalt nõuks võtma. Vend võttis endale pähe, et .. Pähe+võtmine

pähe `õppima. Pähe õpitud = pähe+õpitud tekst. Pähe+õppija, pähe+õppimine, pähe+õpitu

pühe <6: p`ühke, pühet> pühkimine; info pühkeliigutus käsuna puutetundlikul ekraanil (swiping ingl). Pühke+lapp, pühke+vahend jts, parem kui pühkimislapp, -vahend jts

pühe vt p`ühkmed

rahe <6: r`ahke, rahet> etn: ikkerihm; jämedam unnanöör

rahe <16>. Sajab rahet. Tuli sõimu nagu rahet (suurel hulgal). ülek valing: kivi+rahe, noole+rahe, pilke+rahe, küsimus+rahe. Rahe+hoog, rahe+kahjustus, rahe+kord, rahe+pilv, rahe+sadu

rohe <16> luul rohelus. Rohesse uppuv silmapiir

rohe+ roheline: rohe+münt bot, rohe+kae med glaukoom; zool: rohe+kilpkonn, rohe+-kärnkonn, rohe+madu, rohe+rähn, rohe+vint; rohekas; roheline ja: rohe+kollane, rohe+must; rohe+ala, parem haljasala; rohe+majandus, rohe+töökoht, parem loodushoidlik v loodussäästlik majandus, töökoht

roheline <12: -lise>, liitsõnus ka rohe+. Rohe+roheline väga roheline. Roheline seep. Roheline laine (liikluses). Roheline koridor (tollis neile, kel ei ole midagi tollitavat). Rohelised mehikesed nalj humanoidid; eraldusmärkideta vormiriietuses sõjaväelased. Roheline vöönd, parem haljasvöönd. {Roheline sibul} sibulapealsed, -varred. Rohelisega kaunistatud salat. pol: rohelised keskkonnakaitsjad, roheline liikumine, mõtteviis. ülek: noor ja roheline (kogenematu); kadedusest roheline väga kade; roheline tee võimalus vabalt ja eelistatult tegutseda. Hall+roheline, kollakas+roheline, sini+roheline, särav+roheline, tume+roheline, õrn+roheline. Võrdlustes: mürk+roheline, oliiv+roheline, rohi+roheline, lehe+roheline = leht+roheline, sambla+roheline = sammal+roheline, mere+roheline. Briljant+roheline farma, maitse+roheline, supi+roheline. Rohelise+laiguline, rohelise+triibuline, rohelise+müüja. Rohelisse sõit = rohelisse+sõit loodusesse sõit

ruhe <16: ruhe, ruhet>, ruhi <24i: ruhe, r`uht ja r`uhte; r`uhti ja r`uhtesid> murdes küna; etn puutüvest õõnestatud künalootsik. Ruhi+org geogr liustiku toimel tekkinud moldorg

suhe <6: s`uhte, suhet>. Suhted naabritega. Lipu laiuse ja pikkuse suhe, laiuse suhe pikkusega v pikkusesse. On sugulus+suhetes, parem suguluses. Paari+suhe, püsi+suhe, juhu+suhe, üheöö+suhe, kaug+suhe, lähi+suhe, sala+suhe, intiim+suhe. Inim+suhted, sõprus+suhted, majandus+suhted, kultuuri+suhted. Mõõdu+suhe mõõtkava, mastaap, nt 1 : 10. Suhte+sirkel (joonestusvahend). Vt ka s`uhtes

tahe <6: t`ahte, tahet> tahtmine. Tahe töötada = töö+tahe. Tegi seda vabal tahtel, vabast tahtest. Õppis vanemate tahtel muusikat. Hea tahte avaldus. Saadik esindab oma valijate tahet (tahtmisi). Elu+tahe, teo+tahe, võidu+tahe. Tahte+avaldus, tahte+vabadus, tahte+häire med

tahe <2: -da> kuiv, kuivaks tõmbunud; soolane, toekas. Maa on tahe. Tahaks suutäie tahedat (toitu). Teeme valmis ja asi tahe argi (ja asi korras)

tehe <6: t`ehte, tehet>. Matemaatika+tehe, loogika+tehe, arvutus+tehe, liitmis+tehe, pöörd+tehe. Tehte+märk <-märgi> mat, tehte+viga

tihe <2: -da>. Tiheda karvaga = tiheda+karvaline kasukas. Tihe kirjavahetus (sage). Tihe päev (tegus, kiire). Gaasi+tihe, heli+tihe, vee+tihe (ei lase gaasi, heli, vett läbi). Sisu+tihe sisult tihe, tiheda sisuga, konkurentsi+tihe, mõtte+tihe, töö+tihe. Tiheda+koeline riie, tiheda+silmaline võrk. Tihe+-ist tehn, tihe+kontroll ped, tihe+ladu trük (kitsa reavahega)

tohe <2: -da> murdes tõre, sõnaaher (upsakusest v pahameele tõttu). Toheda olekuga proua

tähe vt t`äht

tühe <4: tüheme, tühet>, tühem`ik <25: -miku, -m`ikku> õõs, orv, õõnsus. Tühe, tühemik müüris = müüri+tühe, müüri+tühemik. Tühe ka põllum lohk looma kerel puusa lähedal. Karsti+tühe, seina+tühe, ukse+tühe

uhe <6: `uhte, uhet> uhtmine; uhtumine; ka geol. Uhte+meetod, uhte+vesi

uhe vt `uhtmed

vahe <2: -da> terav, hästi lõikav. Ihus noa vahedaks. Vahe kriitika. Vahe nagu mõõk = mõõk+vahe. Vahedalt. Vahedus

vahe <16>. Vahe endise ja praeguse vahel = endise ja praeguse vahe. Kas teed kaksikute vahel, kaksikutel vahet? Käib toa ja köögi vahet. Kahe vahega mapp. Peab töös vahet. Arvude 10 ja 3 vahe on 7. On vaks vahet, suur vahe, kas elad linnas või maal. Oh sa pühade vahe, mis siin toimub! Pikk nagu pühade vahe väga pikk. Aja+vahe, palga+vahe, hinna+vahe, kõrgus+vahe, seisus(e)+vahe, vanuse+vahe, peatuse+vahe, jaama+vahe, rea+vahe, jalge+vahe. Liikluses: külg+vahe, piki+vahe. Küla+vahe, naha+vahe, voodri+vahe. Õhk+vahe. Vahe+aruanne, vahe+aste <-`astme>, vahe+jaam, vahe+joon, vahe+kasu vaheltkasu, vahe+kaugus, vahe+kiht, vahe+koda, vahe+käik, vahe+ladu, vahe+laius, vahe+lüli, vahe+märkus, vahe+müür, vahe+peatus, vahe+plaat, vahe+post, vahe+raha, vahe+sadam, vahe+sõrmis (kirjutil), vahe+tükk, vahe+uks, vahe+vorm, vahe+aju anat, vahe+kaart, vahe+mäng muus, vahe+tekk mer (laeval). eh: vahe+liist, vahe+made, vahe+pärlin. el: vahe+lüliti, vahe+relee. sport: vahe+finiš (jalgrattaspordis), vahe+jooks (eel- ja lõppjooksu vahel), vahe+spurt. tehn: vahe+hammasratas (vedava ja veetava ratta vahel), vahe+laager, vahe+võll

vähe <keskv vähem, üliv kõige vähem ja vähim>. Vastand palju. Vähe tööd, inimesi. Kulutab nii vähe kui võimalik, kulutab võimalikult vähe. (Nii)sama vähe. Poiss on vähe aeglane (natuke). Kõik, mis vähe paremat on, viiakse näitusele. Vähe puudus, et oleks peksa saanud. See on vähe usutav v vähe tõenäoline. Vähe sõitnud auto, vähe arenenud maa arengumaa, vähe kasutatud õmblusmasin, vähe kantud rõivad, vähe tuntud teos, vähe uuritud ala, vähe käidav koht. Vähe+aktiivne, vähe+efektiivne = vähe+tõhus, vähe+oluline, vähe+rentaabel = vähe+tasuv ettevõte, vähe+tulus, vähe+viljakas, vähe+väärtuslik. Vt ka vähe+minev, vähe+`ütlev

vähe <16>. Ühest tunnist nädalas jääb väheks (väheseks). Nii vähest ei jätku. Võta laps väheks ajaks oma sülle (vähekeseks)

õhe <6: `õhke, õhet> (ühekordne) õhkamine

õhe <2: -da, -dat> õhuke. Õhe+õhuke vorstilõik. Määrib õhedalt võid peale. Õhe+kestaline, õhe+kihiline õhukesekestaline, -kihiline

ühe <6: `ühte, ühet> ühtimine. Sugu+ühe

ühe+. Ühe+astmeline, ühe+dimensiooniline = ühe+mõõtmeline, ühe+haruline, ühe+istmeline, ühe+kihiline, ühe+köiteline, ühe+lööviline, ühe+mastiline, ühe+rattaline, ühe+realine, ühe+sooline = ühe+suguline, ühe+seemneline vili bot, ühe+rööpmeline ühe rööpapaariga, ühe+toaline. Ühe+tunniline = ühe+tunnine. Ühe+aastane, ühe+nädalane, ühe+päevane, ühe+kilo(grammi)ne, ühe+liitrine, ühe+meetrine, ühe+tolline, ühe+palline tuul (ühe+ võib sageli ära jääda). Ühe+häälne, ühe+raudne püss. Ühe+inimese+tuba, ühe+kandi+mees, ühe+koja+süsteem pol, ühe+muna+kaksikud mitm, ühe+naise+pidamine, ühe+pere+elamu, ühe+värvi+trükk, ühe+öö+suhe. sport: ühe+kelk, ühe+paat. ped individuaal-: ühe+tund, ühe+õpe. Ühe+ sama-, vastand eri-: ühe+jämedune, ühe+kangune, ühe+kehvune, ühe+kergune, ühe+kõvadune, ühe+laiune, ühe+paksune, ühe+pikkune, ühe+suurune. Vt ka `üks

ühe+k`aupa, ühe k`aupa üks korraga, ükshaaval

ühe+sõnaga, ühe sõnaga kokku võttes, lühidalt

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur