|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 72 artiklit
ahe <6: `ahte, ahet> etn parsile kuivama pandud vili. Ahe lasti v aeti maha. Uusi ahteid maha! Ahte+hark etn
ehe <6: `ehte, ehet>. Juuksed on naise ehe. Linn on lipu+ehtes (lippudega ehitud). Kaela+ehe, kõrva+ehe, pea+ehe, rinna+ehe. Vääris+ehe, nt hõbe+ehe, kuld+ehe; moe+ehe, nt plast+ehe. Kuuse+ehe. Ehte+asi = ehe, ehte+karp <-karbi>
ehe <2: -da> keemiliselt puhas, ühest ainest koosnev; rikkumatu. Ehe kuld. Ehedad tunded, ehe murdekeel. Ehedalt
He keem heelium
jahe <2: -da>. Ilm läks jahedamaks. ülek: jahe vastuvõtt, jahedad suhted. Jaheda+võitu. Jahedalt. Jahedus
juhe <5: j`uhtme, juhet> juhtiv ese. Poisil on pikad juhtmed ülek, argi (aeglane taip). Tal istub keegi juhtmete peal, tal jookseb juhe kokku ülek, argi ta ei taipa. Auru+juhe, elektri+juhe, gaasi+juhe, mördi+juhe, nafta+juhe, prügi+juhe, vee+juhe. Alumiinium+juhe, vask+juhe, toru+juhe, voolik+juhe. Juhtme+ots, juhtme+paar, juhtme+traat
kahe+. Kahe+astmeline, kahe+dimensiooniline = kahe+mõõtmeline, kahe+haruline, kahe+kihiline, kahe+köiteline, kahe+mastiline, kahe+rattaline, kahe+realine, kahe+rööpmeline kahe rööpapaariga, kahe+suunaline, kahe+taktiline mootor, kahe+värviline. Kahe+tunniline = kahe+tunnine. Kahe+sooline = kahe+suguline, vrd kahe+sugune. Kahe+aastane, kahe+nädalane, kahe+päevane, kahe+kilone, kahe+liitrine, kahe+meetrine, kahe+palline tuul. Kahe+häälne laul. Kahe+hobuse+tõld, kahe+inimese+tuba, kahe+koja+süsteem pol, kahe+käe+mõõk, kahe+mehe+saag, kahe+muna+kaksikud, kahe+naise+pidamine, kahe+pere+elamu, kahe+välja+süsteem, kahe+värvi+trükk. sport: kahe+kanuu, kahe+kelk. Vt ka k`aks
kahe+k`aupa, kahe k`aupa kaks korraga, kakshaaval, paariti
kahe+tuhandes, kahe tuhandes. Kahetuhandes = kahe tuhandes aasta
kohe1 viivitamata, otsemaid; läheduses, vahetult; argi (rõhu- v täitesõna). Tulen kohe. Peatus on kohe nurga taga. Asi on päris kole kohe. Mõnel inimesel kohe ei vea elus
kohe2 murdes poole. Mindi kohe merd. Heitis korraks pilgu naise kohe
kõhe <2: -da>. Poiss ei kartnud, aga tal oli siiski veidi kõhe. Tuule käes on kõhe seista (jahedavõitu). Kõheda+võitu
lahe <2: -da>. Sai lahedama korteri (avarama). Lakas on hea lahe magada (õhu- ja ruumirikas). Lahe elu (kerge, hõlbus). Lahe inimene, jutt (mõnus, lahke). Punk on lahe argi (tore, vaimustav)
Lahe <16: kuhu -sse ja L`ahte>
lihe <6: l`ihke, lihet> lihkumine. geol: maa+lihe; lihke+ala, lihke+pind <-pinna>
lõhe1 <16> pragu. Piki+lõhe, rist+lõhe, ring+lõhe; kuiva+lõhe. Huule+lõhe, kanna+lõhe, kalju+lõhe, jää+lõhe. Lõhe unistuste ja tegelikkuse vahel. Kiriku+lõhe aj, palga+lõhe
lõhe2 <16> zool (kala). Soola+lõhe, suitsu+lõhe. Lõhe+kala = lõhe, lõhe+maim, lõhe+mari <-marja>, lõhe+püük, lõhe+roosa värvus. Vt ka lõhi
lähe <6: l`ähte, lähet> lähtekoht; geogr jõelähe, jõe alguse koht; sport start. Jõudsime tagasi rännaku lähtesse. Teooria lähted. Käisime Pärnu jõe lähtel. Kohtunik annab 100 m jooksu lähte. sport: lend+lähe, madal+lähe, püsti+lähe, vale+lähe, ühis+lähe. Lähte+ alg-: lähte+aine, lähte+andmed mitm, lähte+asend ka sport, lähte+info, lähte+jaam, lähte+punkt, lähte+vorm. Lähte+järv geogr (millest saab alguse oja v jõgi), lähte+kivim geol (millest ja millel tekib muld). Lähte+joon jt sport stardijoon jt
Mähe <16: kuhu -le>
nihe <6: n`ihke, nihet> nihkumine, muutus. Ette+nihe, faasi+nihe, puna+nihe. tehn: nihke+nurk, nihke+pind <-pinna>, nihke+teim, nihke+tugevus. Nihke+register info, nihke+vool <-voolu> el
puhe <6: p`uhke, puhet> puhkamine. Talvine mets on puhkel. Puhke+ala, puhke+asend, puhke+hetk, puhke+kodu, puhke+koht, puhke+maastik geogr, puhke+maja, puhke+olek, puhke+paus, puhke+rakk <-raku> bot, puhke+ruum, puhke+seisund, puhke+õhtu
puhe <6: p`uhte, puhet> koidik, koidupuna. Uni kadus juba puhtel. Puhte+ koidu-: puhte+aeg = puhte+tund, puhte+uni, puhte+valgus, puhte+eelne, puhte+aegne
pähe. Lasi koera hundi pähe maha. Vt ka p`eas
pähe `andma argi: karmilt arvustama, läbi noomima; kedagi võitma. Ülemus andis meestele pähe. Soome hokimeeskond annab vastastele pähe. Pähe+andmine
pähe h`akkama. Viin, edu hakkas pähe. A, B, hakka pähe (jää meelde)! Pähe+hakkamine
pähe s`aama argi: karmi kriitikat v noomimist saama; lüüa saama, kaotama. Sai ülemuse käest pähe. Meie jalgpallurid said pähe. Pähe+saamine
pähe t`orkama ka ülek äkki millegi peale tulema. Valu torkas pähe. Torkas mütsi pähe. Mulle torkas pähe hea mõte
pähe v`õtma kindlalt nõuks võtma. Vend võttis endale pähe, et .. Pähe+võtmine
pähe `õppima. Pähe õpitud = pähe+õpitud tekst. Pähe+õppija, pähe+õppimine, pähe+õpitu
pühe <6: p`ühke, pühet> pühkimine; info pühkeliigutus käsuna puutetundlikul ekraanil (swiping ingl). Pühke+lapp, pühke+vahend jts, parem kui pühkimislapp, -vahend jts
rahe <16>. Sajab rahet. Tuli sõimu nagu rahet (suurel hulgal). ülek valing: kivi+rahe, noole+rahe, pilke+rahe, küsimus+rahe. Rahe+hoog, rahe+kahjustus, rahe+kord, rahe+pilv, rahe+sadu
rohe <16> luul rohelus. Rohesse uppuv silmapiir
rohe+ roheline: rohe+münt bot, rohe+kae med glaukoom; zool: rohe+kilpkonn, rohe+-kärnkonn, rohe+madu, rohe+rähn, rohe+vint; rohekas; roheline ja: rohe+kollane, rohe+must; rohe+ala, parem haljasala; rohe+majandus, rohe+töökoht, parem loodushoidlik v loodussäästlik majandus, töökoht
roheline <12: -lise>, liitsõnus ka rohe+. Rohe+roheline väga roheline. Roheline seep. Roheline laine (liikluses). Roheline koridor (tollis neile, kel ei ole midagi tollitavat). Rohelised mehikesed nalj humanoidid; eraldusmärkideta vormiriietuses sõjaväelased. Roheline vöönd, parem haljasvöönd. {Roheline sibul} → sibulapealsed, -varred. Rohelisega kaunistatud salat. pol: rohelised keskkonnakaitsjad, roheline liikumine, mõtteviis. ülek: noor ja roheline (kogenematu); kadedusest roheline väga kade; roheline tee võimalus vabalt ja eelistatult tegutseda. Hall+roheline, kollakas+roheline, sini+roheline, särav+roheline, tume+roheline, õrn+roheline. Võrdlustes: mürk+roheline, oliiv+roheline, rohi+roheline, lehe+roheline = leht+roheline, sambla+roheline = sammal+roheline, mere+roheline. Briljant+roheline farma, maitse+roheline, supi+roheline. Rohelise+laiguline, rohelise+triibuline, rohelise+müüja. Rohelisse sõit = rohelisse+sõit loodusesse sõit
ruhe <16: ruhe, ruhet>, ruhi <24i: ruhe, r`uht ja r`uhte; r`uhti ja r`uhtesid> murdes küna; etn puutüvest õõnestatud künalootsik. Ruhi+org geogr liustiku toimel tekkinud moldorg
suhe <6: s`uhte, suhet>. Suhted naabritega. Lipu laiuse ja pikkuse suhe, laiuse suhe pikkusega v pikkusesse. On sugulus+suhetes, parem suguluses. Paari+suhe, püsi+suhe, juhu+suhe, üheöö+suhe, kaug+suhe, lähi+suhe, sala+suhe, intiim+suhe. Inim+suhted, sõprus+suhted, majandus+suhted, kultuuri+suhted. Mõõdu+suhe mõõtkava, mastaap, nt 1 : 10. Suhte+sirkel (joonestusvahend). Vt ka s`uhtes
tahe <6: t`ahte, tahet> tahtmine. Tahe töötada = töö+tahe. Tegi seda vabal tahtel, vabast tahtest. Õppis vanemate tahtel muusikat. Hea tahte avaldus. Saadik esindab oma valijate tahet (tahtmisi). Elu+tahe, teo+tahe, võidu+tahe. Tahte+avaldus, tahte+vabadus, tahte+häire med
tahe <2: -da> kuiv, kuivaks tõmbunud; soolane, toekas. Maa on tahe. Tahaks suutäie tahedat (toitu). Teeme valmis ja asi tahe argi (ja asi korras)
tehe <6: t`ehte, tehet>. Matemaatika+tehe, loogika+tehe, arvutus+tehe, liitmis+tehe, pöörd+tehe. Tehte+märk <-märgi> mat, tehte+viga
tihe <2: -da>. Tiheda karvaga = tiheda+karvaline kasukas. Tihe kirjavahetus (sage). Tihe päev (tegus, kiire). Gaasi+tihe, heli+tihe, vee+tihe (ei lase gaasi, heli, vett läbi). Sisu+tihe sisult tihe, tiheda sisuga, konkurentsi+tihe, mõtte+tihe, töö+tihe. Tiheda+koeline riie, tiheda+silmaline võrk. Tihe+-ist tehn, tihe+kontroll ped, tihe+ladu trük (kitsa reavahega)
tähe vt t`äht
tühe <4: tüheme, tühet>, tühem`ik <25: -miku, -m`ikku> õõs, orv, õõnsus. Tühe, tühemik müüris = müüri+tühe, müüri+tühemik. Tühe ka põllum lohk looma kerel puusa lähedal. Karsti+tühe, seina+tühe, ukse+tühe
vahe <2: -da> terav, hästi lõikav. Ihus noa vahedaks. Vahe kriitika. Vahe nagu mõõk = mõõk+vahe. Vahedalt. Vahedus
vahe <16>. Vahe endise ja praeguse vahel = endise ja praeguse vahe. Kas teed kaksikute vahel, kaksikutel vahet? Käib toa ja köögi vahet. Kahe vahega mapp. Peab töös vahet. Arvude 10 ja 3 vahe on 7. On vaks vahet, suur vahe, kas elad linnas või maal. Oh sa pühade vahe, mis siin toimub! Pikk nagu pühade vahe väga pikk. Aja+vahe, palga+vahe, hinna+vahe, kõrgus+vahe, seisus(e)+vahe, vanuse+vahe, peatuse+vahe, jaama+vahe, rea+vahe, jalge+vahe. Liikluses: külg+vahe, piki+vahe. Küla+vahe, naha+vahe, voodri+vahe. Õhk+vahe. Vahe+aruanne, vahe+aste <-`astme>, vahe+jaam, vahe+joon, vahe+kasu vaheltkasu, vahe+kaugus, vahe+kiht, vahe+koda, vahe+käik, vahe+ladu, vahe+laius, vahe+lüli, vahe+märkus, vahe+müür, vahe+peatus, vahe+plaat, vahe+post, vahe+raha, vahe+sadam, vahe+sõrmis (kirjutil), vahe+tükk, vahe+uks, vahe+vorm, vahe+aju anat, vahe+kaart, vahe+mäng muus, vahe+tekk mer (laeval). eh: vahe+liist, vahe+made, vahe+pärlin. el: vahe+lüliti, vahe+relee. sport: vahe+finiš (jalgrattaspordis), vahe+jooks (eel- ja lõppjooksu vahel), vahe+spurt. tehn: vahe+hammasratas (vedava ja veetava ratta vahel), vahe+laager, vahe+võll
vähe <keskv vähem, üliv kõige vähem ja vähim>. Vastand palju. Vähe tööd, inimesi. Kulutab nii vähe kui võimalik, kulutab võimalikult vähe. (Nii)sama vähe. Poiss on vähe aeglane (natuke). Kõik, mis vähe paremat on, viiakse näitusele. Vähe puudus, et oleks peksa saanud. See on vähe usutav v vähe tõenäoline. Vähe sõitnud auto, vähe arenenud maa arengumaa, vähe kasutatud õmblusmasin, vähe kantud rõivad, vähe tuntud teos, vähe uuritud ala, vähe käidav koht. Vähe+aktiivne, vähe+efektiivne = vähe+tõhus, vähe+oluline, vähe+rentaabel = vähe+tasuv ettevõte, vähe+tulus, vähe+viljakas, vähe+väärtuslik. Vt ka vähe+minev, vähe+`ütlev
vähe <16>. Ühest tunnist nädalas jääb väheks (väheseks). Nii vähest ei jätku. Võta laps väheks ajaks oma sülle (vähekeseks)
õhe <2: -da, -dat> õhuke. Õhe+õhuke vorstilõik. Määrib õhedalt võid peale. Õhe+kestaline, õhe+kihiline õhukesekestaline, -kihiline
ühe <6: `ühte, ühet> ühtimine. Sugu+ühe
ühe+. Ühe+astmeline, ühe+dimensiooniline = ühe+mõõtmeline, ühe+haruline, ühe+istmeline, ühe+kihiline, ühe+köiteline, ühe+lööviline, ühe+mastiline, ühe+rattaline, ühe+realine, ühe+sooline = ühe+suguline, ühe+seemneline vili bot, ühe+rööpmeline ühe rööpapaariga, ühe+toaline. Ühe+tunniline = ühe+tunnine. Ühe+aastane, ühe+nädalane, ühe+päevane, ühe+kilo(grammi)ne, ühe+liitrine, ühe+meetrine, ühe+tolline, ühe+palline tuul (ühe+ võib sageli ära jääda). Ühe+häälne, ühe+raudne püss. Ühe+inimese+tuba, ühe+kandi+mees, ühe+koja+süsteem pol, ühe+muna+kaksikud mitm, ühe+naise+pidamine, ühe+pere+elamu, ühe+värvi+trükk, ühe+öö+suhe. sport: ühe+kelk, ühe+paat. ped individuaal-: ühe+tund, ühe+õpe. Ühe+ sama-, vastand eri-: ühe+jämedune, ühe+kangune, ühe+kehvune, ühe+kergune, ühe+kõvadune, ühe+laiune, ühe+paksune, ühe+pikkune, ühe+suurune. Vt ka `üks
ühe+k`aupa, ühe k`aupa üks korraga, ükshaaval
ühe+sõnaga, ühe sõnaga kokku võttes, lühidalt
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|