Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 171 artiklit, väljastan 140.

`ae. Mari, ae, kus sa oled?

ahe <6: `ahte, ahet> etn parsile kuivama pandud vili. Ahe lasti v aeti maha. Uusi ahteid maha! Ahte+hark etn

aie1 <6: `aie, aiet> aietus. Ei ühtki aiet ega oiet

aie2 <6: `aie, aiet>, aie+`ahv zool Madagaskari poolahv

aje <16> sisemine tõuge, psüühiline sund, impulss. Tegutses seletamatu aje sunnil, viha, hirmu, süütunde ajel

ale <16> etn: metsa maharaiumine ja põletamine põllumaa saamiseks; sel teel saadud põllumaa, sõõrd. Põletab, teeb alet aletab. Mets raiuti alesse. Ale andis head saaki. Ale+põllundus = ale+viljelus, ale+põletamine, ale+tegu, ale+tuli, ale+maa, ale+põld

Ape <16: kuhu -sse> Hopa lätikeelne nimi

are <2: -da> selge, selgesti eristatav, kindlapiiriline. Aredalt. Aredus

Are <16: kuhu -sse>

ase <4: aseme, aset>. Heinakuhjade asemed. Pea ase padjas. Tegi asemed üles. Tegi lehmale kuiva aseme. Haua+ase, lõkke+ase, jala+ase, istumis+ase = iste+ase, magamis+ase, elu+ase. Aseme+kott <-koti>, aseme+lina voodikott, -lina. Vt aset `andma, aset l`eidma

ase+ asendav: ase+president, ase+peaminister, ase+konsul, ase+esimees, ase+kuningas kuninga asemik, ase+admiral viitseadmiral, ase+ema aiand

ave ld ole tervitatud, tere. Katoliiklik palve Ave Maria

AÜE Araabia Ühendemiraadid

B, b <26: b, b-d; muus 26: b, b’d, b’sse; b’de, b’sid, b’desse>, nimi: b`ee <26: b`ee, b`eed> b-täht; muus si-bemoll. Vb = 5.b klass. Kuu tänav 3b. Algajatega alustati a-st ja b-st v aast ja beest (päris algusest). Ei lausunud a-d ega b-d v aad ega beed (mitte midagi)

Be keem berüllium

Ce keem tseesium

D, d <26: d, d-d; muus 26: d, d’d, d’sse; d’de, d’sid, d’desse>, nimi: d`ee <26: d`ee, d`eed> d-täht; muus re. Vrd D-duur Re-mažoor ja d-moll re-minoor. Vd = 5.d klass. Õie tänav 5d

de+ (märgib lahutamist, eemaldamist, alanemist, ositamist, lõpetust jne). De+gaseerima, de+gradeerima, de+mineerima, de+monteerima

de facto [de fakto] ld tegelikult. Uut riiki tunnustati de facto

de iure, de jure [de juure] ld õiguslikult. Riiki tunnustati de iure v de jure

e ehk

e- elektrooniline, elektron-: e-+aadress, e-+ajakiri, e-+apteek, e-+identiteet, e-+kaart, e-+kaubandus, e-+kiri, e-+kirjavahetus, e-+kursus, e-+maksuamet, e-+pangandus, e-+raamatukogu, e-+sõnastik, e-+teenindus, e-+teenus, e-+valimised, e-+valitsus, e-+õpe, e-+ülikool. Vt ka e-hääletama, e-luger, e-paber, e-p`ood', e-p`oodlemine, e-p`os't, e-raamat, e-resid`en't, e-r`iik, e-sigar`et', e-õpe

E esmaspäev; geogr, mer ida; füüs eksa- (1018)

E, e <26: e, e-d; muus 26: e, e’d, e’sse; e’de, e’sid, e’desse>, nimi: `ee <26: `ee, `eed> e-täht; muus mi. Vrd E-duur Mi-mažoor ja e-moll mi-minoor

ebe <4: ebeme, ebet> kerge kübe, helves, ude. Võilille ebemed. Lume+ebe, tolmu+ebe, tuha+ebe

ede <16> sport händikäp, edupunktide, -maa vm soodustuse etteandmine

ee eesti keeles

`ee vt esi

EE Eesti (maatähis nt postis)

ehe <6: `ehte, ehet>. Juuksed on naise ehe. Linn on lipu+ehtes (lippudega ehitud). Kaela+ehe, kõrva+ehe, pea+ehe, rinna+ehe. Vääris+ehe, nt hõbe+ehe, kuld+ehe; moe+ehe, nt plast+ehe. Kuuse+ehe. Ehte+asi = ehe, ehte+karp <-karbi>

ehe <2: -da> keemiliselt puhas, ühest ainest koosnev; rikkumatu. Ehe kuld. Ehedad tunded, ehe murdekeel. Ehedalt

ere <2: -da> väga hele, silmipimestav. Ere päike, puna. Ere, parem ilmekas v kujukas näide. Ere, parem silmapaistev isiksus. Ereda+värviline. Ere+kollane erkkollane

ese <4: eseme, eset> asi; objekt. Ilu+ese, kunsti+ese, luksus+ese, mälestus+ese, mööbli+ese, riietus+ese, tarbe+ese, vääris+ese. Kuld+ese, portselan+ese, nahk+ese. Pildistus+ese fot, vaatlus+ese pildistus-, vaatlusobjekt. Lepingu+ese jur

eve <16>. Aafrika rahvas eved

eve k`eel

Fe keem raud

f`ee <26> saatust määrav haldjatar keltidel ja romaani rahvastel

FIE füüsilisest isikust ettevõtja

G, g <26: g, g-d; muus 26: g, g’d, g’sse; g’de, g’sid, g’desse>, nimi: g`ee <26: g`ee, g`eed> g-täht; muus sol. Vrd G-duur Sol-mažoor ja g-moll sol-minoor; g-võti

Ge keem germaanium

He keem heelium

h`ee. Hee, nii kaugel sa siis omadega oledki!

ibe <16> mulla mineraalsed pisiosakesed

ige <4: igeme, iget; hrl mitm>. med: igeme+põletik, igeme+tasku (igeme ja hambakaela vahel)

ihe1 <6: `ihke, ihet> ihkamine, soov, iha

ihe2 <6: `ihke, ihet> ihumine. Tuule+ihe geol korrasioon. Ihke+pind <-pinna>

ihe vt `ihkmed

ike <6: `ikke, iket> surve, rõhumine; endisaegne vahend veolooma(de) etterakendamiseks. Rahvas langes vallutajate ikke alla v ikkesse. Koloniaal+ike, orja+ike. Härja+ike. Ikkes härg, vrd ikke+härg tööhärg. bot: ikkes+vetikad, ikkes+seened

ime <16>. Juhtus, sündis ime. Teeb autoga seitse v kümme v sada imet, enne kui käima saab. Paneb nähtut imeks imestab nähtu üle. Üllatus: Ennäe v tohoo imet! Looduse+ime, (maa)ilma+ime, tehnika+ime. Ime+pärane = ime+taoline = ime+väärne imeline. Ime+asi = ime+vigur, ime+elukas = ime+loom <-looma> (ka asja kohta), ime+lugu, ime+peegel, ime+rohi, ime+tegija, ime+muinasjutt folkl, ime+lill bot (rohttaim). Ime+ imeliselt, väga: ime+hea, ime+ilus, ime+lihtne, ime+osav, ime+raske, ime+tore, ime+harva, ime+kähku = ime+ruttu. Ime+maa = imede+maa. Imet+tegev

ise1 omaette, eraldi, eri. Igal linnul ise laul. Igaüks teeb ise asja. Ise+asi = ise+lugu argi hoopis teine asi, ise+küsimus. Ise+külgne kolmnurk (küljepikkused on kõik erinevad). Ise+laadi = ise+laadne = ise+seltsi = ise+sorti = ise+värki omapärane, imelik

ise2 iseenesest; iseseisvalt. Uks läks ise kinni. Oskas ise kohale tulla. Ise+helendav keha füüs, ise+karastuv teras tehn, ise+laadur tehn, ise+liimuv, ise+majandamine, ise+mõtleja, ise+nakatumine = ise+nakatus, ise+süttiv, ise+tasuvus, ise+tekkeline, ise+tolmlema bot, ise+viljastumine biol autogaamia. {Ise+päevitav kreem} pruunistuskreem

ise <0: enese ja `enda, ennast ja `end, enesesse ja `endasse; mitm ise, eneste ja `en'di, `en'did, enestesse ja `en'disse>. (Sa) ise oled loll. Teda ennast tuleks karistada. Mitmusevormides on mitmuslikkus toonitatud: Meie enda v meie endi mõtted. Vt ka enese, `enda

j`ae maj jaoti, väikeses koguses. Vastand hulgi. Jae+hind, jae+hinnakiri, jae+kaubandus, jae+kaup, jae+müük

jne ja nii edasi, ja nõnda edasi

k`ae murdes vaata, ennäe. Kae nalja! Ets kae, kuidas sajab!. Vt k`aema

k`ae <26> (silmahaigus). Hall kae (üldkeeles) = läätse+kae med. Kae+pime

k`ee <26> (kaelaehe); köie keere, säie; ülek millegi jätkuv rida. Kaela+kee, pärli+kee, kuld+kee

k`oe vt kude

LE liikluseeskiri

l`ee <26> etn kolle, tuhkhaud. Lee+ase, lee+auk

Le Havre [lö`aavr] <2e: Havre’i, Havre’it; kuhu Havre’isse> linn Prantsusmaal

Le Mans [lö m`aan] <22e: -i; kuhu -i> linn Prantsusmaal

l`oe <6: l`oode, l`oet> (põhja ja lääne vahel). Tuul on loodest, pöördus loodesse. Loode+kaar = loe, loode+poolne, loode+taevas, loode+tuul

l`öe vt lüsi

me vt mina <minu> (mitm)

ME munitsipaalettevõte

Mme pr madame (proua)

m`oe vt m`ood'

M`oe <26: kuhu -le>

m`oe+pärast, m`oe pärast ainult vormi täiteks, mulje jätmiseks. Ajas moepärast v moe pärast vastu

Ne keem neoon

NE geogr, mer kirre

n`õe vt nõgi

Oe füüs örsted

ohe <6: `ohke, ohet> ohkamine. Kergendus+ohe, valu+ohe

ohe <6: `ohte, ohet> bot harjasetaoline moodustis kõrreliste sõkaldel. Odra ohted

oie <6: `oige, oiet> oigamine. Valu+oie

P, p <26: p, p-d>, nimi: p`ee <26: p`ee, p`eed> p-täht

p`ee <26> argi tagumik, perse. Kukkusin pee peale. On omadega pees on kitsikuses. Mine, käi peesse!

p`oe vt p`ood'

pre+ enne, ette-, esi-, ees-, eel-, -eelne: pre+kantseroos vähieelne seisund, pre+positsioon eessõna

r`ae vt r`aad'

R`ae <26: kuhu -le>

re <26: re, re’d, re’sse; re’de, re’sid, re’desse> muus d, teise alusheli silpnimi. Vrd Re-mažoor ja re-minoor; re-diees

re+ taas-, uuesti-, tagasi-: re+eksport, re+genereerima, re+infektsioon

Re keem reenium

RE riigiettevõte

r`ee vt regi

r`oe <24e: rooja, r`ooja; r`ooje ja r`oojasid> väljaheide. Esi+roe füsiol, rasv+roe, veri+roe. Rooja+hunnik. zool: rooja+kärbes, rooja+sitikas, rooja+sööja. med: rooja+pidamatus, rooja+proov

s`ae vt s`aag; saajad

Se keem seleen

SE geogr, mer kagu

s`ee ases <0: selle, seda, sellesse ja s`esse, selles ja ses, sellest ja s`est, sellele, sellel ja sel, sellelt ja s`elt, selleks ja s`eks, selleni, sellena, selleta, sellega; mitm n`eed, nende, n`eid, nendesse ja n`eisse, nendes ja n`eis, nendest ja n`eist, nendele ja n`eile, nendel ja n`eil, nendelt ja n`eilt, nendeks ja n`eiks, nendeni, nendena, nendeta, nendega. Lühemad vormid eeskätt rõhutus asendis>. Osutab viimasena mainitule: Jaan lööb Jürit. See lööb vastu (vrd Jüri kiusab Marit. Ta on temast sisse võetud); Kaltsium ja selle ühendid (vrd Riie meenutab kalevit, ainult ta on sellest õhem). {Lapsed ‒ see on} lapsed on meie tulevik. Pesta leiges, see on kuni 40-kraadises vees. Kes see koputas? Kes need tulid? Kellel see aega on lehti lugeda. Tuba number see ja see. Võtku sind see ja teine! euf võtku sind kurat! Töö jäeti kus see ja teine v kus seda ja teist (sinnapaika). Seda ta jõlgub seal iga pühapäev (sellepärast, ah sellepärast). Seda küll muidugi. Kus nüüd seda v kus sa sellega oh ei, mine nüüd, hoopiski mitte. Seda enam, et .. Selle asemel et .. selmet .. Asi on selles, et .. Vähe sellest, et .. Sellest hoolimata, et .. Selle+aegne, selle+nimeline, selle+nädalane, selle+sisuline, selle+teemaline

s`oe vt susi

s`oe omds, nimis <24e: sooja, s`ooja; s`ooje ja s`oojasid; keskv soojem ja argi s`oem, üliv kõige soojem ja argi kõige s`oem>. Ilm on soe, läheb soojaks. Käies hakkab soojem v soem. Soe toit. Soe süda. Peast soe argi põrunud. Teeb sooja peaga lollusi (purjuspäi). Sokutas enda sooja koha peale ülek (mugavale tasuvale töökohale). Linnud lendavad soojale maale (lõunasse, lõunamaale). Kümme kraadi sooja = kümme sooja+kraadi kümme plusskraadi. Supp on soojas, pane supp sooja. Vorstid läksid soojaga hapuks. Jooksis ühe soojaga koju (ühe hooga). Mul ei ole sest sooja ega külma see ei lähe mulle korda. Lüpsi+soe, tapa+soe, toa+soe, käe+soe, une+soe; püsi+soe. Sooja+aisting psühh, sooja+laine meteo, sooja+tarve, sooja+tunne, sooja+tarbija, sooja+tootja, sooja+tootmine. Sooja+südameline, sooja+vereline, sooja+võitu

S`oe <26: kuhu -le>

s`öe vt süsi

Ž, ž <26: ž, ž-d>, nimi: ž`ee [š`ee] <26: ž`ee, ž`eed> ž-täht

T, t <26: t, t-d>, nimi: t`ee <26: t`ee, t`eed> t-täht

tae kwon do, taekwondo [täkvond`oo] korea Korea maadlus ja võitluskunst

te vt sina <sinu> (mitm)

Te keem telluur

t`ee1 <26>. Must, roheline, punane, valge, Tseiloni tee. Press+tee, nt tahvel+tee. Puru+tee, koti+tee, vrd tee+puru, tee+kott <-koti>. Mustasõstra+tee, sidruni+tee, piparmündi+tee, vaarika+tee. Ravim+tee, nt põie+tee, köha+tee, stressi+tee, külmetus+tee. Ürdi+tee, nt kummeli+tee, tammekoore+tee. Jää+tee (külm teejook). Kella+viie+tee. Tee+ekstrakt, tee+istandus, tee+joomine, tee+klaas, tee+kook <-koogi>, tee+laud, tee+maja, tee+pakk <-paki>, tee+serviis, tee+sõel, tee+tass, tee+toos, tee+tseremoonia (Jaapanis), tee+vesi, tee+õhtu. bot: tee+kummel, tee+põõsas

t`ee2 <26i>. Tee viib mäkke. Juhatas võõrale teed. Tegi endale, andis vastutulijale teed. Mis(sugust) teed (pidi) sa tulid? Sinna on kahe tunni tee. Võttis kodu+tee jalge alla = asus kodu+teele. Käib alles kooli+teed (koolis). Meenutas oma näitleja+tee algust. Teist teed ei ole (võimalust, väljapääsu). Läks kergema vastupanu teed. Sattus halvale, laiale, libedale teele ülek. Uuendustele anti roheline tee pid uuendusi soodustati igati. Tee on püsti ees ei ole ühtki võimalust. Kõik teed on lahti, valla võimalusi on palju. Kõrval+tee, pea+tee, otse+tee, põik+tee, ring+tee, umb+tee; maan+tee, raud+tee, puies+tee, küla(vahe)+tee, metsa(vahe)+tee, jää+tee, mere+tee, õhu+tee; köis+tee, ripp+tee, rööbas+tee; kruusa+tee, liiva+tee, asfalt+tee, killustik+tee, plaat+tee; tali+tee = talve+tee, jalg+tee, karja+tee, trammi+tee, uisu+tee; kõnni+tee, sõidu+tee, rände+tee, rännu+tee, taganemis+tee, tagasi+tee. anat: sapi+teed, hingamis+teed. Arengu+tee, elu+tee, haridus+tee; eksi+tee, kesk+tee. Rist+tee = tee+rist. Tee+haru, tee+juht <-juhi>, tee+kaaslane, tee+käänak, tee+lõik, tee+moon <-moona>, tee+parandus, tee+perv, tee+rada rada, tee+röövel, tee+sool <-soola>, tee+sulg <-sulu>, tee+truup, tee+töö, tee+tööline, tee+viit <-viida>. eh: tee+kate, tee+maa, tee+piire, tee+tamm <-tammi>, tee+trass. Tee+kress bot, tee+tigu zool. Teele+minek, teele+saatmine. (Auto) teel+püsivus

t`ee+, ka t(`)eede+. Tee(de)+ehitus, tee(de)+ehitaja, tee(de)+insener, tee(de)+majandus, tee(de)+masin, tee(de)+võrk

t`oe vt tugi

ude <4: udeme, udet> lühike peen karv; ebe. Udemetega, udemes v udemeis lõug. Õhus lendleb võilille udemeid. Habeme+ude, juukse+ude. Sule+ude, villa+ude. Ude+karv = karva+ude = ude. Ude+selg zool (liblikas)

uhe <6: `uhte, uhet> uhtmine; uhtumine; ka geol. Uhte+meetod, uhte+vesi

uhe vt `uhtmed

uje <2: -da> arglik, häbelik. Ujedalt. Ujedus

ute <6: `utte, utet> tehn utmine. Utte+gaas, utte+nõu, utte+produkt = utte+saadus, utte+tehas, utte+tõrv, utte+vesi

V, v <26: v, v-d>, nimi: v`ee <26: v`ee, v`eed> v-täht

v`ae vt v`aag

VE väikeettevõte

v`ee vt vesi

V`ee <26: kuhu -le>

VKE maj väike- ja keskettevõte

v`oe vt v`oos'

õde <18: `õe, õde> sõsar. Lihane õde, pool+õde, kasu+õde, piima+õde, kaksik+õde. Noorem õde ja vanem õde, vrd vanem+õde (haiglas). Isa õde sõtse, mehe+õde nadu, naise+õde käli, õe+mees, õe+lapsed: õe+poeg, õe+tütar. Õe+tirts, õe+raas = õe+raasuke, õe+natuke. Õde ja vend, õde-venda. Klassi+õde, kooli+õde, leeri+õde, ameti+õde, sugu+õde. Halastaja+õde vmo = õde, {med+õde} meditsiini+õde = õde. Dieedi+õde, hooldus+õde, kodu+õde, operatsiooni+õde, palati+õde, protseduuri+õde, röntgeni+õde, valve+õde, ülem+õde. {Õde-perenaine} pesu+õde. Õe+staaž, õe+tanu

`õe. Mari, õe, tule tuppa!

õhe <6: `õhke, õhet> (ühekordne) õhkamine

õhe <2: -da, -dat> õhuke. Õhe+õhuke vorstilõik. Määrib õhedalt võid peale. Õhe+kestaline, õhe+kihiline õhukesekestaline, -kihiline

õpe <6: `õppe, õpet> õpetamine; õppimine ja õpetamine koos. Oskuskeeles eristatakse vajaduse korral sõnu õpe : õppe ja õpp : õpi, vt õppe- ja õpi-liitsõnad, eriti -koormus, -meetod, -ülesanne jms. Kooli+õpe, kodu+õpe, rühma+õpe, üksi+õpe, kaug+õpe, õhtu+õpe, täiend(us)+õpe, pidev+õpe, keele+õpe, kutse+õpe, arvuti+õpe, välja+õpe, ümber+õpe. Õppe+aasta, õppe+aeg, õppe+film, õppe+hoone, õppe+koormus (õpetajal), õppe+köök, õppe+laager, õppe+matk, õppe+meetod, õppe+nädal, õppe+osakond, õppe+poolaasta, õppe+saade, õppe+stuudio (nt teatril), õppe+tarbed, õppe+töökoda, õppe+veerand, õppe+väli, õppe+ülesanne

`õue (majast) välja. Läksin õue. Õues on külm. Õuest tulnu

äge <2: -da>. Taat on ägeda loomuga = ägeda+loomuline. Ägedad liigutused, lahingud. Äge pidu argi (tore). Äge (akuutne), ala+äge haigus (subakuutne). Ägeda+kujuline kopsupõletik

äie <6: `äige, äiet> (ühekordne) äigamine. biol, med: äige+kiht kerge tõmbega saadud õhuke kiht, äige+preparaat

äke <6: `äkke, äket>. Kobestab äkkega mulda. Laud nagu äke (pudeleid nagu äkkepulki täis). Karu+äke etn, pakk+äke, raam+äke, võrk+äke, pulk+äke, vedru+äke, ketas+äke randaal, raud+äke, puu+äke. Äkke+pakk <-paku>, äkke+pulk

ÜE ühisettevõte

ühe <6: `ühte, ühet> ühtimine. Sugu+ühe

ühe+. Ühe+astmeline, ühe+dimensiooniline = ühe+mõõtmeline, ühe+haruline, ühe+istmeline, ühe+kihiline, ühe+köiteline, ühe+lööviline, ühe+mastiline, ühe+rattaline, ühe+realine, ühe+sooline = ühe+suguline, ühe+seemneline vili bot, ühe+rööpmeline ühe rööpapaariga, ühe+toaline. Ühe+tunniline = ühe+tunnine. Ühe+aastane, ühe+nädalane, ühe+päevane, ühe+kilo(grammi)ne, ühe+liitrine, ühe+meetrine, ühe+tolline, ühe+palline tuul (ühe+ võib sageli ära jääda). Ühe+häälne, ühe+raudne püss. Ühe+inimese+tuba, ühe+kandi+mees, ühe+koja+süsteem pol, ühe+muna+kaksikud mitm, ühe+naise+pidamine, ühe+pere+elamu, ühe+värvi+trükk, ühe+öö+suhe. sport: ühe+kelk, ühe+paat. ped individuaal-: ühe+tund, ühe+õpe. Ühe+ sama-, vastand eri-: ühe+jämedune, ühe+kangune, ühe+kehvune, ühe+kergune, ühe+kõvadune, ühe+laiune, ühe+paksune, ühe+pikkune, ühe+suurune. Vt ka `üks

ühe+k`aupa, ühe k`aupa üks korraga, ükshaaval

ühe+sõnaga, ühe sõnaga kokku võttes, lühidalt

üle. Üle tee, jõe. Tuntud üle kogu maa. Üle Atlandi lend. Sõitis {üle Riia} Riia kaudu Vilniusse. 300 m üle merepinna. Üle küla tüdruk. Üle hulga aja. Üle saja aasta vana, üle saja-aastane. Kohti on üle sajale inimesele. Kell on viis minutit {üle seitsme} seitse läbi, kaheksa peal. Üle keskmise andekas. Üle jõu käiv töö. Käisin tööl üle päeva v üle+päeviti. Ema kummardub lapse üle. Järelevalve seaduste täitmise üle. Kurtis tervise üle. Olen kingituse üle rõõmus. Vihm on üle (möödas). Üks taldrik jääb üle (on ülearu). Pingutab, koormab end tööga üle. Küsis üle kordas küsimust. Üle+karjumine, üle+minemine, üle+tulek, üle+vise. Üle kullatud = üle+kullatud ehe (kullatud). Üle+ uuesti: üle+joonistamine, üle+valgendamine. Üle+ kogu-: üle+baltiline, üle+venemaaline. Üle+ liig-, vastand ala-, vaeg-: üle+kütmine, üle+tarbimine, üle+valmimine, üle+pingutus, üle+kulutus, üle+kulu, üle+püük, üle+raie <-r`aie>, üle+hindama. Vt ka üle+aisa l`ööma, üle `andma, üle `astuma, üle elama, üle j`ooksma, üle k`andma, üle k`asvama, üle k`eema, üle k`oormama, üle k`uulama, üle kuumenema, üle k`äima, üle lugema, üle l`ööma, üle p`akkuma, üle s`aama, üle s`oolama, üle t`oitma, üle t`õmbama, üle t`öötama, üle ujutama, üle vedama, üle v`iima, üle v`oolama, üle v`õtma; üle+h`indama, üle+ilmastama, üle+ilmastuma, üle+küllastama, üle+küllastuma, üle+oletsema, üle+rahvastama

üle+aisa l`ööma, üle aisa l`ööma kergemeelselt käituma (abielumehe v -naise kohta). Üle aisa löömine = üle+aisa+löömine

üle `andma. Andis vahikorra üle teisele tüürimehele. President {andis üle} andis kätte ordenid

üle `astuma. Astus kraavist üle. On keelust üle astunud. Astub seadusest üle rikub seadust. Üle+astumine, üle+astuja

üle elama taluma, välja kannatama, vastu pidama; läbi elama, läbi tegema, kogema. Elasid raske talve üle. Ma ei ela seda üle. Majandus elab üle kriisiaega. Üle elatud = üle+elatud sõda. Üle+elamine, üle+elatu

üle+h`indama, üle h`indama liiga hindama. Vastand alahindama. Ülehindab oma võimeid, jõudu, tähtsust v hindab oma võimeid, jõudu, tähtsust üle. Üle+hindamine

üle+jala, üle jala. Viskas töö ülejala valmis (kiiruga ja hooletult). Vrd Sipelgas jooksis üle jala. Ülejala+jooks, ülejala+sõit (kiiruisutamises)

üle j`ooksma. Sõdur jooksis vaenlase poolele üle. Vihmaveetünn jookseb üle. Viljast jooksis üle tugev tuulehoog. Üle+jooksmine, üle+jooks

üle+kaela, üle kaela. Jalgrattur käis ülekaela v üle kaela (uperkuuti, ülepeakaela). Vrd Turvavöö jooksku üle õla, mitte üle kaela

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur