Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 169 artiklit, väljastan 140.

a aasta; aar; alev; füüs ato- (10−18)

a+, täishääliku ees an+ mitte-, eba-. A+sümmeetria, a+loogiline, a+normaalne, an+orgaaniline

A, a <26: a, a-d; muus 26: a, a’d, a’sse; a’de, a’sid, a’desse>, nimi: `aa <26: `aa, `aad> a-täht; muus la. Vrd A-duur La-mažoor ja a-moll la-minoor. Xa = 10.a klass. Päikese pst 7a. Hakkavad a-st ja b-st v aast ja beest pihta (päris algusest). Oma mees on talle a ja o (kõige tähtsam). Ei oska vastata i-d ega a-d v iid ega aad (mitte midagi)

A el amper

aa maj arveldusaasta

`aa. Aa, seal ta ongi!

`Aa <26: kuhu -sse>

a cappella [a kap´ella] it pillisaateta mitmehäälselt laulmine. A cappella koorilaulud, lastekoor

A Coruña [a kor´unja] <16: kuhu -sse>, hispaania keeles varem La Coruña linn Hispaanias

a. D. ld anno Domini (issanda aastal)

aga. Vastanduses: Tal on palju raha, aga vähe õnne. Ta ei olnud mitte ainult laisk, {aga ka} vaid ka andetu. Rõhutuses: Astu aga edasi! Oled sina aga naiivne! Aga sa nüüd isa käest saad! Lõhub tööd teha, nii et lase aga olla

aga <17>. Asi pole veel kaugeltki korras, siin on palju agasid

Aga [ag`aa] <26: kuhu -sse> haldusüksus (Aga Burjaadi ringkond) Venemaal Taga-Baikali krais

ala alalõpmata, alatasa. Ei tasu ala kaevelda

ala <17u: alasid ja alu> maa-ala, territoorium, paikkond; valdkond. Vallutatud alad. Oma ala meister. Töötab hariduse alal (vallas), vrd haridusala töötaja, parem haridustöötaja. Kirjandus õiguse alalt, parem õiguskirjandus. Viievõistluse alad. Metsa+ala, mägi+ala, polaar+ala. Jahi+ala, puhke+ala, naaber+ala, haljas+ala. Leviku+ala levila, areaal. Valg+ala valgla. Pind+ala, ruum+ala; katmik+ala aiand, sagedus+ala el. Ameti+ala, elu+ala, eri+ala, tootmis+ala, reaal+ala, humanitaar+ala

ala+ allpoolne, alumine, vastand üla-: ala+serv <-serva> allserv, ala+kõht allkõht, ala+nokk noka alumine pool, ala+leht bot (varre alusel), ala+rinne mets (puurindes); millegi alla kuuluv: ala+komisjon alam-, allkomisjon, ala+liik <-liigi> (vrd alamliik); vaeg-, mittetäielik, mitteküllaldane, vastand sageli üle-: ala+koormatus, ala+rõhk, ala+vorm normaalsest kehvem (sportlik) vorm, ala+talitlus füsiol; ebapiisavalt: ala+rakendama, ala+toituma, ala+täitma. fot: ala+ilmutus, ala+säritus mitteküllaldane ilmutus v säritus veana, vrd vaegilmutus, -säritus vähene ilmutus v säritus tehnilise võttena

Ala <17: kuhu -le>

a posteriori [aa posterioori] ld filos kogemuslähteselt. Vastand a priori

a priori [aa prioori] ld filos kogemuseelselt, vastand a posteriori; enne olukorraga tutvumist, ette, põhimõtteliselt

ata tehn absoluutne rõhk (tehnilistes atmosfäärides)

at'a lastek lüüa, laksu. Saad, ema annab v teeb ata v ata-ata

a tempo it muus endises tempos

aua <16> lastek koer

ava <17u: avasse ja `avva; avasid ja avu> mulk, avaus. Laskis raha mänguautomaadi avasse. Akna+ava, ukse+ava. Sõrme+ava (puupillil helikõrguse muutmiseks), kuulme+ava anat, silma+ava pupill, vaate+ava, ventilatsiooni+ava = tuulutus+ava, laske+ava, lennu+ava lennuauk (tarul, linnupuuril). Vrd võtme+ava (võtmel) ja võtmeauk (lukul)

ava+ esimene, sissejuhatav: ava+akord, ava+etendus, ava+korv (korvpallimängus), ava+loeng, ava+valss, ava+õhtu; avamis-: ava+kõne, ava+aktus, ava+pidustus; avatud, lahtine: ava+maa, ava+parkla, ava+maardla; avali, lahti, lahtisi: ava+kõrvu, ava+silmi, ava+uksi

Ba keem baarium

BA ingl Bachelor of Arts (haridus-, humanitaar- ja sotsiaalteaduse bakalaureus)

b`oa <26> zool boamadu; lahtine karusnahk- v sulgkrae. Kuning+boa, liiva+boa. Karusnahkne boa, sulg+boa

ca ld circa (umbes)

Ca keem kaltsium

da füüs deka- (101), nt dag (dekagramm), dam (dekameeter)

da capo [da kaapo] it muus algusest peale (korrata)

Đa Năng [dan`ang] <22e: -i; kuhu -i>, toonimärkidega Đà Nẵng linn Vietnamis

DNA keem, biol ingl deoxyribonucleic acid (desoksüribonukleiinhape). DNA-analüüs

DPA sks Deutsche Presse-Agentur (Saksamaa uudiste agentuur)

ea maj eelarveaasta

eba+, hrl parem kui mitte-: eba+aus, eba+diskreetne, eba+esteetiline, eba+harilik, eba+hügieeniline, eba+järjekindel, eba+kohane, eba+kompetentne = eba+pädev, eba+konkreetne, eba+korrektne, eba+kultuurne, eba+küllaldane = eba+piisav piisamatu, eba+lojaalne, eba+loogiline, eba+loomulik, eba+musikaalne, eba+naiselik, eba+oluline, eba+otstarbekas, eba+peremehelik, eba+populaarne, eba+proportsionaalne, eba+puhas, eba+reaalne, eba+reeglipärane reeglipäratu, eba+selge, eba+sobiv sobimatu, eba+stabiilne, eba+standardne, eba+sõbralik, eba+sünnis sündsusetu, eba+täpne, eba+tüüpiline, eba+usutav, eba+ökonoomne, eba+ühtlane. Väär-, võlts-, pseudo-: eba+usk väärusk, eba+haige võlts-, pseudohaige, eba+rahvalik pseudorahvalik; bot: eba+sarikas (õisik), eba+vili, parem rüüsvili; zool: eba+jalake, parem kulend, eba+röövik lehevaablase vastne; füüs: eba+fookus, eba+kujutis

ega. Ei saa edasi ega tagasi. Ta ei söönud ega joonud. Ega ta (ei) tule. Ega sa täna tööle (ei) lähe?

eha <17> õhtutaeva puna. Eha punab, kustub. Käib ehal (öösiti tüdrukute pool). Läheb ehale, tuleb ehalt. Eha+kuma, eha+taevas, eha+viir. Ehal käik, käimine = ehal+käik, ehal+käimine

e.m.a enne meie ajaarvamist

ema <17>. Tütar on emasse, ema nägu. Tite+ema. Laulu+ema folkl. Linnu+ema, looma+ema, vrd ema+lind, ema+loom. Pere+ema, risti+ema, kasu+ema, võõras+ema, vallas+ema, üksik+ema, vana+ema, vanavana+ema = vaar+ema. Ema+ettevõte maj, ema+kohus <-kohuse>, ema+liin (põlvnemises), ema+tunne

ena ennäe. Ena mul asja

era+ eraomanduses olev: era+haigla, era+kapital, era+kool <-kooli>, era+maa, era+meditsiin, era+mets, era+raamatukogu; isiklik: era+huvi, era+kõne (telefoniga, vastand ametikõnele), era+sekretär; omal käel, eraviisil tegutsev: era+arst, era+detektiiv, era+õpetaja; eraviisiline: era+kokkulepe, era+teenistus, era+visiit; eraldi, omaette: era+sissekäik, era+tund; tsiviil-: era+isik, era+riided

fa <26: fa, fa’d, fa’sse; fa’de, fa’sid, fa’desse> muus f, neljanda alusheli silpnimi. Vrd Fa-mažoor ja fa-minoor; fa-diees, fa-võti

Farg‘ona [fargon`aa] <26: kuhu -sse> usbeki vt Fergana

Ga keem gallium

Goa [g`oa] <26: kuhu -sse> India osariik

H, h <26: h, h-d; muus 26: h, h’d, h’sse; h’de, h’sid, h’desse>, nimi: h`aa <26: h`aa, h`aad> h-täht; muus si. Vrd H-duur Si-mažoor ja h-moll si-minoor

ha hektar

h`aa. Haa, tuleb meelde!

h`ea <26i: h`ea, h`ead, h`easse; h`eade, h`äid, h`eadesse ja h`äisse; keskv parem, üliv kõige parem ja parim>. Lahkumistervitused: Head päeva! Head reisi! Head aega! Tegi mulle head. Poisil on füüsikas ainult head ja väga head (hinded). Hea koht euf käimla. Hea küll olgu pealegi. Meil tuleb selle eest hea seista, et .. Heast peast niisama, põhjuseta. Võta heaks! Heaks kiitma, tegema. Meele+hea rõõm, heameel; altkäemaks. Ime+hea, üli+hea. Hea lõhnaga, maitsega = hea+lõhnaline, hea+maitseline. Hea+naaberlik, hea+naaberlikkus

h`ea+k`äe+k`äik, h`ea k`äe+k`äik. Hoolitseme metsade heakäekäigu v hea käekäigu eest

H`ea L`ootuse n`eem, Cape of Good Hope ingl, Kaap die Goeie Hoop afrikaani Aafrika lõunapoolsemaid neemi

h`ea+m`eel, h`ea m`eel. Heameel v hea meel tehtud tööst. Tundis külaliste üle heameelt v head meelt. Tegi heameelega v hea meelega kõik ise. Suurest heameelest. Mul oleks hea meel, kui .. Liturgias: .. ja maa peal rahu ja inimestest hea meel

ida <17: `itta ja idasse> (ilmakaar). Päike tõuseb idast. Laev sõitis itta, ida poole. Heinamaa on külast idas, ida pool, 2 km itta. Õpib ida keeli (idamaade). Nimedes: Kaug-Ida, Lähis-Ida. Ida+kaar = ida. Ida+osa, ida+piir, ida+piirkond, ida+naaber, ida+poolne, ida+rannik, ida+taevas, ida+tuul, ida+goodid aj, ida+poolkera geogr, ida+rinne. bot: ida+-kitsehernes, ida+-kuldtäht, ida+magun

iga <17 ja 16: iga; os iga ja igat; mitmus puudub>. Käib siin iga päev, iga reede v igal reedel, iga aasta v igal aastal. On iga minut, iga hetk tulemas tuleb kohe. Töö ei tulnud iga kord välja. Iga poiss teab seda kõik poisid teavad seda. Iga poiss ei tea seda mõni poiss ei tea seda, vrd ükski poiss ei tea seda. Võta igaks juhuks vihmavari kaasa. Tulen igal juhul (kindlasti). Igas suhtes kasulik. Iga teine puudus pooled puudusid. Keetis iga(t) sorti moose. Igal oma(d) nipid argi (igaühel). Igale poole, igal pool, igalt poolt. Iga viimane kui sõna. Aastas valmistatakse kolm paari jalatseid {iga} ühe inimese kohta. Iga+hommikune, iga+kevadine, iga+kordne, iga+nädalane, iga+puhune

iga <18: `ea, iga, `ikka ja `easse> eluaeg, eluiga; vanus. Pikka iga! Kingad on oma ea ära elanud. Ea poolest, ealt üle kolmekümne. Oma ea kohta kõbus. Küpsesse ikka jõudnud, küpses eas mees. Elu+iga, inim+iga, kasutus+iga, töö+iga. Kesk+iga, kooli+iga, lapse+iga, mehe+iga, murde+iga, pensioni+iga, täis+iga. Ea+kaaslane, ea+kohane

iga+pidi, iga pidi. Asja arutati igapidi v iga pidi. Igapidi v iga pidi tubli inimene

iga+v`iisi, iga v`iisi igati, igapidi

iha <17>. Iha(sid) rahuldada, alla suruda. Iha vabaduse järele = vabadus+iha. Iha rännata = rännu+iha. Armu+iha, hinge+iha, sugu+iha, võimu+iha, õnne+iha

ila <17>. Suust v suu jookseb, tilgub ila. Ila+lapp (väikesel lapsel). halv: ila+lõug, ila+mokk (sõimusõnad)

ima <17> ekstrakt

isa <17>. Poeg on isasse (läinud), on (oma) isa sarnane. Isade tarkus (isaisade, esivanemate, eelmiste sugupõlvede). Püha isa vaimulik, hrl paavst. Taevane isa = taeva+isa jumal. Liikumise (vaimne) isa (algataja v juht). Kasu+isa, laulu+isa, leiva+isa, pere+isa, pihi+isa, risti+isa, võõras+isa, vana+isa, vanavana+isa = vaar+isa. Linna+isad, valla+isad. Isa+kodu = isa+maja, isa+liin (põlvnemises), isa+nimi. Vt ka isa+l`ind, isa+l`oom <-looma>

iva <17> (vilja)tera, seeme; raas. Kana nokib ivasid. Ei ole ivagi söönud. Mitte ivagi tarkust = mitte tarkuse ivagi v tarkuse+ivagi. Herne+iva, odra+iva, sinepi+iva, umbrohu+iva. Iva+kaupa = iva kaupa

ja sides. Tulid mehed, naised ja lapsed. Tüdrukul ei olnud {tegu ja nägu} tegu ega nägu

j.a juures asuv

j`aa hüüds, nimis <26> jah. Ei andnud oma jaad, jaa-sõna

J`oa <26: kuhu -le>

K, k <26: k, k-d>, nimi: k`aa <26: k`aa, k`aad> k-täht

k.a kaasa arvatud; käesoleval aastal

ka. Ka sina sinagi. Lihtsad ja {ühtlasi ka} ühtlasi tõhusad vahendid. Taevas oli helesinine, {samuti ka} samuti meri

la <26: la, la’d, la’sse; la’de, la’sid, la’desse> muus a, kuuenda alusheli silpnimi. Vrd La-mažoor ja la-minoor; la-bemoll

La keem lantaan

La Habana [la avaana] <16: kuhu -sse> hisp vt Havanna

La Mancha [la mantša] <16: kuhu -sse> tasandik Hispaanias

La Manche [la m`aa(n)š] <22e: Manche’i; kuhu Manche’i>, ka `Inglise kanal Atlandi ookeani osa Suurbritannia lõunaranniku ja Prantsusmaa looderanniku vahel

La Paz [la p`ass] <22e: -i; kuhu -i> Boliivia halduspealinn

La Pérouse’i v`äin [la peruuzi], jaapanipäraselt Sōya v`äin [sooja] (Venemaa Sahhalini saare ja Jaapani Hokkaidō vahel)

La Plata1 [la plaata] <16>, La Plata l`aht Uruguay ja Paraná jõe suudmeala Lõuna-Ameerikas

La Plata2 [la plaata] <16: kuhu -sse> linn Argentinas

La Rioja [la ri´ohha] <16: kuhu -sse> autonoomne piirkond Hispaanias

LK-ala, lka looduskaitseala

m.a möödunud aastal

ma vt mina

MA ingl Master of Arts (kunstide, haridus-, humanitaar-, sotsiaal-, usu- ja õigusteaduse magister)

m`aa <26i: m`aasse ja maha>. Planeedi nimena Maa. Päikesest kolmas planeet on Maa. Jälle on rahu maa peal. Kas tuul on maalt või merelt, maa või mere poolt? Nuga kukkus maha; vesi imbub maasse. Pall on maas, võeti maast üles. Sinna on hulk, tükk, palju maad. Tükk maad kergem elu (tublisti, hulga). Kolis linnast maale, elas maal, naasis maalt linna. Ihkab näha kaugeid maid. Tuhande järve maa Soome, tõusva päikese maa Jaapan, püha maa Palestiina, külmale maale Siberisse. Käisime Rakvere mail (Rakvere kandis). Maaga ühetasa = maa+tasa. Kirus, vandus oma nõrkust maa põhja. Pidin häbi pärast maa alla vajuma. Seda ma poleks maa peal arvata osanud (mitte iialgi). Seisab kahe jalaga maa peal ülek on praktiline inimene. Kuulasin maad, kust tööd saada (hankisin infot). Peremees vandus maa ja taeva kokku. Jagavad puid ja maid ülek jagelevad, klaarivad vahekordi. Kus oli pahandust maa ja ilm (palju pahandust)! Vatrab maad ja ilmad kokku. Ei tema tea maast ega ilmast, maad ega ilma. Ilma+maa, mais+maa. Aia+maa, heina+maa, karja+maa, põllu+maa; liiva+maa, jäät+maa, raat+maa, uudis+maa. Küngas+maa, lausk+maa, mägis+maa. Songer+maa, taller+maa. Edu+maa, vahe+maa. Agraar+maa = põllumajandus+maa, industriaal+maa = tööstus+maa. Hommiku+maa vmo = ida+maa, õhtu+maa vmo = lääne+maa; lõuna+maa, põhja+maa. Asu+maa, ema+maa, isa+maa, kodu+maa, sünni+maa. Naaber+maa, liikmes+maa, välis+maa, ülemere+maa, eikellegi+maa. Maa+lahmakas, maa+tükk, maa+lapp; maa+omand, maa+valdus, maa+rent. Maa+rahvastik, maa+noor, maa+laps <-lapse>, maa+õpetaja, maa+kool <-kooli>, maa+kolgas, maa+õhk, maa+leib. jur: maa+kohus <-k`ohtu>, maa+õigus. põllum: maa+sort, maa+tõug. bot rohttaimed: maa+jalg, maa+mõõl, maa+sapp, maa+vits. zool: maa+kirp, maa+kotkas kaljukotkas, maa+krabi (vähk), maa+lutikas, maa+öölane (liblikas). aj: maa+krahv (Saksamaal), maa+marssal, maa+raha. Maade+uurija. Maad+võttev veendumus. Maale minek = maale+minek. Maata+rahvas

MBA ingl Master in Business Administration (ärijuhtimise magister)

mea culpa [mea kulpa] ld minu süü

na argi nii, nõnda (rõhutus asendis). Ilm on täna na vihmane

Na keem naatrium

n`aa. Nii ja naa. Nii või naa

`oa vt uba

oda <17>. Karu+oda, pist+oda, põue+oda, visk+oda; kuninga+oda (males). Oda+ots. zool: oda+herilane, oda+saba (lülijalgne), oda+siilik (okasnahkne)

oga <17> terav okas; teravik. Kibuvitsa, kala seljauime, okastraadi ogad. Oga+jätke anat (selgroolülil). bot: oga+putk, oga+melon, oga+õun (rohttaim). zool: oga+hai, oga+rai, oga+siilik (okasnahkne)

oja <17: `ojja ja ojasse>. Kukkus ojja. Higi voolab ojadena. Mägi+oja; pisara+oja, vere+oja. Oja+säng, oja+silm <-silmu> zool, oja+äärne luht. bot rohttaimed: oja+kapsas, oja+mailane, oja+mõõl, oja+tarn

Oka1 [ok`aa] <26>, ka Ok`aa Volga lisajõgi Kesk-Venemaal

Oka2 [ok`aa] <26>, Ahha gol burjaadi Angara lisajõgi Venemaal Siberis

oma <17i: omi ja omasid>. Ostis omale auto (enesele). Igaühel on (oma) mured (rõhutatud on mured), vrd igaühel on omad mured (rõhutatud on omad). Ajab töö ajal omi asju. Ei saa omaski kodus rahu. Iga asi omal ajal. Omal ajal oli ta kuulus (kunagi). Kutsume kõik oma sõbrad. Kas ta kannab sinu kotti või enda oma? Mari sai Jüri omaks. Töö on talle omaks saanud (tuttavaks, omaseks). Võttis süü omaks. Siin on kõik omad (inimesed) v oma+inimesed. On omadega valmis, mäel, läbi, sees. Sõita on oma viis kilomeetrit (umbes). Oma+ealine, oma+keelne, oma+laadiline = oma+laadne, oma+maine, oma+sarnane, oma+sugune = oma+taoline, oma+suurune. Oma+abi enese aitamine, oma+kohus <-k`ohtu>, oma+kandi+mees = oma+nurga+mees, oma+pinge tehn, oma+sagedus el, oma+tulu. Oma+kasvatatud kodukasvatatud, oma+kootud kodukootud, oma+tehtud kodutehtud. Süü omaks+võtmine = omaks+võtt. Vt ka omast k`äest, omast p`east

Opa <16: kuhu -sse ja `Oppa> Hopa

ora <17>. Lükib kalad ora otsa. Proovi+ora, põletus+ora, raud+ora. Ora+saag tikksaag, augusaag

osa <17i: `ossa ja osasse; osi ja osasid>. Saare läänepoolne osa v lääne+osa. Jaotas ringi kümneks osaks. Võta kaks osa piima ja kolmas osa vett (kolmandik). Osa külalisi v külalistest lahkus. Suuremal osal inimestel v inimestest. Osal inimestel, osas majades, osa teadete järgi, parem kui osadel inimestel, osades majades, osade teadete järgi. Nädala osa toitu. Kunsti osa v osa+tähtsus elus. Jäi kõrvalseisja ossa. Sai kõigest heast osa. Võttis koosolekust osa. Keha+osa, linna+osa, masina+osa, väe+osa; metall+osa, tagavara+osa = varu+osa; algus+osa, esi+osa, põhi+osa, selja+osa; pea+osa, nimi+osa, kõrval+osa, tenori+osa, filmi+osa; lõvi+osa ülek. Osa+koormus, osa+raamat teater, osa+rõhk füüs (gaasil), osa+saamine, osa+täitja, osa+vastutus. keel: osa+alus, osa+sihitis, osa+lause. loogika: osa+otsustus, osa+vastupidine subkontraarne. mat: osa+hulk <-hulga> alamhulk, osa+korrutis. Vt ka osas

osa+k`aupa, osa k`aupa. Tasus võla osakaupa v osa kaupa

osa v`õtma millest. Võtsin osa koosolekust, nõupidamisest, koolitusest. Palume teid osa võtma näituse avamisest

pa maj poolaasta

Pa keem protaktiinium; füüs paskal

p`aa lastek valus, haige. Näita, kust sa paa said, kus on paa-paa!

p`aa <26> tantsusamm

p`ea varsti, peatselt; peagu, peaaegu. Õige pea selgub kõik. Lained pillutavad paati pea siia, pea sinna (küll siia, küll sinna). Mantel ulatus pea põlvini, parem peagu põlvini

p`ea. Pea kinni! Sa ei pea sõitma. Vt pidama1, pidama2

p`ea <26i: p`ea, p`ead, p`easse ja pähe; p`eade, p`äid ja p`easid, p`eadesse ja p`äisse>. Kõrvad hoiavad pea(d) ligi, ligi pead. Palja peaga, palja päi v palja+päi. Käib, pea püsti v käib püsti päi = püsti+päi. Pea püsti! ära noruta! Tõmbas pluusi üle pea selga. Tööd kasvavad üle pea tööd on väga palju. See pole üle+pea oluline (üldse). Üle pea ja kaela v üle+pea+kaela kiiresti, räpakalt; uperkuuti. On pea kaotanud, on peatu v nagu peata kana on segaduses. Targa peaga kainena. Võttis pea täis jõi purju; magas pea+täie välja. Peaga löök = pea+löök. Peaga poiss, poisi(l) pea jagab v lõikab poiss on taibukas. Arvutab peast; peast+arvutamine. Mõtles selle oma peaga v omast peast välja (iseseisvalt). Riskis oma peaga (eluga). Jäi oma+pead v oma+päi. Rahva helgemad pead. Vili loob pead. Luust peaga = luu+peaga nuga, luust noa+pea. Kolonni pea (algusosa), tabeli+pea, kirja+pea, ajalehe+pea. Poisi+pea, siili+pea argi, puna+pea, kiilas+pea. Sea+pea (toiduna). Kuke+pea ülek tühiasi. Inimese kohta: kana+pea, oina+pea, loll+pea, jahu+pea, puu+pea, pudru+pea, põik+pea, kant+pea, kaval+pea, tuule+pea, uljas+pea uljur, hall+pea = kulu+pea. Tuulis+pea tuulekeeris. Riigi+pea, perekonna+pea. bot: vill+pea, tolm+pea, kobar+pea, tondi+pea. Rukki+pea, salati+pea, kapsa+pea, vrd pea+salat, pea+kapsas; suhkru+pea. zool: punn+pea (liblikas), madu+pea (kala). tehn: heli+pea, lõike+pea, keermestus+pea, rist+pea. Küünar+pea küünarnukk. Sule+pea; naela+pea ka ülek, nõela+pea, sae+pea, tiku+pea. Lagi+pea = pea+lagi. Pea+alune, pea+asetus (lootel), pea+auk (nt kleidil), pea+ehe <-`ehte>, pea+haav, pea+hoiak = pea+hoid, pea+kolu argi = pea+nupp, pea+nahk, pea+tugi, pea+pööritus, pea+murdmine, pea+vangutus. Vt ka p`eas, p`east, pähe, p`ead k`aotama, p`ead m`urdma, p`ead t`õstma, pähe `andma, pähe h`akkama, pähe s`aama, pähe t`orkama, pähe v`õtma, pähe `õppima

p`ea+ peamine: pea+aine, pea+esineja, pea+jõud, pea+liige keel, mat, pea+liin, pea+mast mer groot- v suurmast, pea+süüdlane, pea+tee; keskne, tsentraalne: pea+hoone, pea+jumal, pea+kangelane, pea+kirik, pea+korrus, pea+raamatukogu, pea+telg, pea+uks; pea+spetsialistid: pea+arst, pea+insener, pea+konstruktor, pea+kunstnik, pea+mehaanik, pea+raamatupidaja. Pea+ettevõtja ja allettevõtja. Pea+kauplus ja harukauplus

p`ea jagu. Mari on Jürist pea jagu lühem. Teeb su pea jagu lühemaks (lööb maha). Meie võistkond oli vastasest pea jagu v pea+jagu üle (tunduvalt parem)

p`ea p`eale. Pea peale kukkunud nõdrameelne, segane. On kõik pea peale keeranud v pööranud (segi paisanud; tõde moonutanud)

PVA keem polüvinüülatsetaat

Ra keem raadium

r`aa <26> mer keskelt masti v tengi külge kinnitatud rõhtpuu. Keisel+raa, marss+raa, praam+raa, roil+raa. Raa+puri, raa+purjekas

r`ea vt rida

RNA keem, biol ingl ribonucleic acid (ribonukleiinhape)

r`oa vt r`oog; ruga

R`öa <26: kuhu -le>

s.a sel aastal

sa vt sina

SA sihtasutus

s`oa vt suga1, suga2

Š, š <26: š, š-d>, nimi: š`aa <26: š`aa, š`aad> š-täht

ta vt tema

Ta keem tantaal

t`oa vt tuba

uba <18e: `oa, uba; ube ja ubasid>. bot: aed+uba, põld+uba, soja+uba. Hundi+uba, ripp+uba, oskuskeeles täpsemad lupiin, sinivihm. Kakao+uba kakaopuu seeme, kohvi+uba kohvipuu seeme. Tina+uba ülek püssikuul. Oa+kaun, oa+kohv, oa+leem, oa+supp, oa+tera, oa+õis. bot: uba+leht, uba+põõsas

Ufa [uf`aa] <26: kuhu -sse> vn, Öfö baškiiri linn Venemaal, Baškortostani pealinn

ula vabalt, omapead. Jättis lapsed ula, ula peale. Ulale läinud, ula peal naine (liiderlik). Elab ula+elu. Ula+laps <-lapse> tänavalaps

USA ingl United States of America (Ameerika Ühendriigid)

va argi vana, igavene (rõhutus asendis). Va ahnepäits. Võtab va kärakat

v.a välja arvatud; väga austatud

va banque [va b`ank] pr panga peale (hasartmängus); ülek kõike kaalule pannes

via [viia] ld kaudu. Lend Helsingi‒Amsterdam via Göteborg (Göteborgi kaudu)

õa õppeaasta

äka <16> lastek kaka

ära1 (eitussõna). Ära karda

ära2. Kuula ära, mis mul öelda on. Hammas tuli ära. Masin on korrast ära. Paigast ära käsi. Kilomeetrit kolm-neli tuleb sinna ära. Ära kaduma, kasutama, keelama, lõikama, müüma, põlema. Ära kulutatud = ära+kulutatud raha, ära leierdatud = ära+leierdatud lugu, ära proovitud = ära+proovitud vahend, ära tarvitatud = ära+tarvitatud kütus, ära veetud = ära+veetud prügi. Ära+hellitamine, ära+maksmine, ära+saatmine, ära+vahetamine, ära+viimine, ära+õppimine. Ära+valitu, ära+lend, ära+ränne, ära+vedu. Vt ka ära ajama, ära `andma, ära `arvama, ära `eksima, ära elama, ära h`oidma, ära j`ooksma, ära j`ätma, ära j`ääma, ära k`argama, ära k`eerama, ära k`ukkuma, ära l`angema, ära minema, ära m`uutma, ära m`ärkima, ära olema, ära `ootama, ära `ostma, ära panema, ära p`öörama, ära r`at'sima, ära tegema, ära t`undma, ära v`õtma, ära `ütlema

ära ajama. Ajas mind ära (ajas minema). Tal aeti auto ära (ärandati). Kümme eurot ajas asja ära kümnest eurost piisas. Ära aetud = ära+aetud hobune (vaevatud, kurnatud). Ära+ajamine

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur