Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 734 artiklit, väljastan 140.

`Aandu <1: kuhu -sse ja `Aandu>

abitu <1>. Abitu vanake, olek, liigutus (väeti, jõuetu). Abitu sõnastusega, abitult sõnastatud artikkel. Abitu vennike (kohmakas, saamatu). Jäi abituna v abitult lamama

abu <17; hrl mitm> murdes: piht, pihakoht; abaluukoht; etn liistik, naiste pihik. Suurrätik ümber abude. Pani abud selga. Abu+kasukas pihtkasukas

Abu Dhabi <16: kuhu -sse>, Abū Z̧aby ar Araabia Ühendemiraatide pealinn

adru <16> bot (pruunvetikas). Leht+adru, mari+adru, põis+adru. Adru+vall = adru+peenar merest väljauhutud adru vallina rannal

`aegu ajal; paiku. Jõulude, kevadpühade, loojangu aegu. Kella viie aegu hommikul. Enne+aegu, hilja+aegu, üht+aegu = sama+aegu

agu <18: `ao, agu, `aosse ja `akku> koidueelne hämarus; koit. Tõusis ao ajal = ao+ajal. Kaob kahkjasse akku. Aost ehani. Ao+puna koidupuna

Aheru j`ärv

Aidu <16: kuhu -sse ja `Aitu>

ainu+ ainus, ainuke, üksik: ainu+eesmärk, ainu+omanik, ainu+projekt (parem kui individuaalprojekt), ainu+pärija, ainu+toode (vastand hulgitoode); ainu+tähtis, ainu+võimalik; ainu+kehtiv, ainu+mõeldav, ainu+sündinud (hrl Kristuse kui Jumala poja kohta), ainu+tunnustatud

ainus <3 ja 5: `ainsa, `ainsat ja ainust; arhailiselt 7: `ainu, ainust; `ainuid>, liitsõnus ainu+ ainult üks, ainuke. Ainus abinõu, soov, tütar. Ainu+eesmärk, ainu+esindaja, ainu+mõeldav, ainu+määrav, ainu+sobiv. Ei lausunud ainsatki v ainustki sõna. Kolm+ainus

ajatu <1> just nagu väljaspool aega olev. Ajatu kunst, luule. Ajatus ajatu olek

aju1 <17: `ajju ja ajusse> ajamine, (tagant)kihutamine; hoog, rutt; ajujaht v -püük; ajujahil sissepiiratud ala. Tormas, sõitis hirmsa, suure, tulise ajuga. Pistis igavese ajuga jooksma. Kihutab metsikul ajul. Korraldas aju hundi tabamiseks v hundi+aju. Hunt pääses ajust välja. Paat liikus tuule, lainete ajul. Kalurid läksid ajule v aju+püügile (triivpüügile). Tuule+aju tuulest aetud ese, nt veepinnal. Aju+koer hagijas vm jahikoer. Aju+liiv <-liiva> (tuulest v veest kantud), aju+lumi (tuulest aetud)

aju2 <17: `ajju ja ajusse> anat. Kuul tungis ajju. Mõte kerkis ajju. Ajudega mees. Ajud omal kohal. Pane ajud tööle, liiguta ajusid argi mõtle. Seda sinu aju(d) ei jaga, ei võta. Ära pinguta, ära vaeva oma ajusid. Ajude (ära)vool Ameerikasse ülek (võimekate inimeste). Pea+aju, selja+aju, ees+aju, väike+aju, suur+aju, piklik aju. Inim+aju, elektron+aju. anat: aju+kolju, aju+koor <-koore>, aju+poolkera, aju+vatsake; füsiol: aju+tegevus, aju+vedelik; med: aju+kahjustus, aju+verevalum, aju+põrutus, aju+kasvaja, aju+vapustus

ajutu <1>, aju+vaba argi mõttelage, rumal. Ajutu v ajuvaba jutt. Käitub ajutult v ajuvabalt

Aktau [akt`au] <26: kuhu -sse> linn Kasahstanis

aku <16>, akumul`aator <2e: -i> energiasalvesti. Tühi, laetud aku. Plii+aku, happe+aku, leelis+aku, liitiumioon+aku, auto+aku, mobiili+aku. Aku+laadur, aku+toide, aku+pank. Aku+tööriist, nt aku+trell, aku+saag; aku+tolmuimeja

alatu <1> ebaaus, põlgusväärt, nurjatu. Alatu inimene, tegu, laim. Alatult

Al'bu <16: kuhu -sse ja `Al'pu>

Alu <17: kuhu -sse ja -le>

(`)ammu. Ammu kuuldud lugu (ammune, ammuaegne), ammu möödunud ajad (ammused). Ei kuulanud mind, ammugi siis veel sind (liiatigi). Ammu see oli, kui .. (alles, ammuks)

amm`uu. Lehm tegi ammuu

Anjou [a(n)ž`uu] <26: kuhu -sse> maa-ala Prantsusmaal

`Ardu <1: kuhu -sse ja `Ardu>

`armu h`eitma halastama. Ei heida armu oma vaenlastele v vaenlaste peale. Ortodoksi vormel: Issand, heida armu!

aru1 <17> kuiv rohumaa, arumaa. Loo+aru, nõmme+aru. Aru+niit <-niidu> = aru+heinamaa, aru+kask bot, aru+luste bot, aru+sisalik zool

aru2 <17> mõistus, taip; vmo selgus, arusaamine. Nõrga, poole, täie aruga nõrga-, poole-, täiearuline. Pane poisile aru pähe. Aru tuleb pähe, võtab aru pähe. Tal pole (selget) aru peas, on aru kaotanud, arust lage = aru+lage, arust segane v ära. Minu arust (arvates, meelest). Oma(st) arust tähtis mees. Pärib, nõuab aru. Ei saa õiget aru kätte. Rõõmul ei olnud aru ega otsa. Ajast-arust = ajast ja arust iganenud, vanamoeline. Aru+natuke(ne)

aru `andma selgitama, seletama; aruandega esinema. Andis oma tegudest aru. Annab valijaile aru. Tegutses endale aru andmata. Aru+andja

aru pidama (järele) mõtlema, kaalutlema; arutlema. Näis ettepaneku üle aru pidavat. Pidasid isekeskis aru, mida teha. Kratsis aru+pidavalt kukalt. Aru+pidamine

aru s`aama mõistma, taipama. Ei saanud naljast aru. Noogutas aru+saavalt

arutu arutult, tohutu(lt), määratu(lt). Arutu rikas vanamees

arutu <1> ilma aruta, rumal, meeletu; tohutu, määratu. Arutu tegu, inimene. Vihast arutu. Arutu hulk rahvast. Laadalisi oli tulnud arutul hulgal. Tormab arutult ringi. Arutult rikas

asu <17> püsi, rahu. Mure ei anna asu. Tal pole kuskil, ta ei leia kusagilt pikemat asu. Hinge+asu

as`uu <26> hauderoog lihast

at'u <16> argi vilets, kehv. On üks atu vend v atu

`au <26; os `au>. Kaitseb oma au. Mulle langes osaks au, sain au osaliseks. Tehke meile seda au, et .. Külaliste auks. On puhkuse auga ära teeninud (igati, igas suhtes). Laulis väimehele au ja kiitust. Klassi au ja uhkus. Kellega on mul au (rääkida)? Mehe+au, rüütli+au, mundri+au, spordi+au, neitsi+au neitsilikkus. Au+avaldus, au+eskort, au+päev, au+ring (võitja lisaring), au+võlg. Au+esimees, au+kodanik, au+külaline, au+raamat

Au keem kuld

`au `andma austama. Tõele au andes peab tunnistama, et .. Annab kätt kõrva äärde lüües au tervitab sõjaväeliselt

`Audru <1: kuhu -sse ja `Audru>

au pair [op`eer] pr korteri ja kosti eest. Au pair-+tüdruk keeleõppe eesmärgil välismaal töötav lapsehoidja v koduabiline

`autu <1>. Autu tegu. Toimis autult. Autus

ava+`õu lahtine, hoonetest ümbritsemata õu. Vastand siseõu

Bak`uu <26: kuhu -sse>, Bakı [bak`õõ] asr Aserbaidžaani pealinn

bantu <16>. Aafrika rahvas bantud

Belau [bel`au] <26: kuhu -sse>, ka Palau [pal`au] USAga assotsieerunud riik Okeaanias

Cheju [tšedžu] <16: kuhu -le> vt Jeju

Cu keem vask

Daegu [tägu] <16: kuhu -sse>, ka Taegu linn Lõuna-Koreas

deegu <16> zool (näriline)

`eatu <1> ebamäärases eas olev

edu <17> edenemine, progress; kordaminek; menu, tunnustus; eesolek, edemus. Saavutas edu põlevkivikeemias, põlevkivi uurimisel. Tööd kroonib edu. Lavastus läheb hea eduga. Lätil on Eesti ees ühepunktine edu; mängu seis on 2 : 1 lätlaste edu v eduks (kasuks). Alg+edu, eba+edu, täis+edu

edutu <1>. Vastand edukas. Edutult

`eef`eu <26>, oskuskeeles täpsem harilik luuderohi

ehku+p`eale, ehku p`eale hea õnne, kobina peale, umbropsu. Ei tee ega ütle midagi ehkupeale v ehku peale

elagu <1>. Olümpiavõitjat tervitati elaguga, elagu+hüüetega

elamu <1> elumaja, -hoone. Individuaal+elamu nõuk eramaja. Korter+elamu, rida+elamu, ühis+elamu, haagis+elamu. Elamu+ehitus, elamu+fond, elamu+majandus, elamu+õigus jur, elamu+ühistu

`ellu j`ääma elama jääma. Ellu+jäämine, #ellu+jäänu

`ellu k`utsuma asutama, looma. Laulukooride ellu+kutsumine

`ellu v`iima teoks tegema, ellu rakendama. Plaan on ellu viidud, vrd ellu viidud = ellu+viidud plaan. Ellu+viimine

elu <17: `ellu ja elusse>. Elu eest kõigest väest. Eluks ajaks, (kogu) elu+ajaks. Ei tee seda elus(ki), elu sees(ki) (iialgi). Pääses eluga randa. Tee eluga! argi tee ruttu! Inim+elu. Koera+elu argi vilets, raske elu. Argi+elu, abi+elu, era+elu, hinge+elu, hõlbu+elu. Kiriku+elu, majandus+elu. ülek: elu+kangas, elu+laev, elu+lained, elu+mahl, elu+meri, elu+raamat, elu+rada = elu+tee, elu+ratas, elu+säde, elu+torm, elu+tuli, elu+vanker. Elu+natuke. Elu+iha = elu+ihk, elu+nälg, elu+tahe <-t`ahte>, elu+tung. Elu+maitsja = elu+nautija, elu+põletaja ülek, elu+päästja. Elu+lootus, elu+mure <-mure>, elu+mõnu. Elu+käik, elu+ring, elu+saatus, elu+tegevus. Elu+hoid, elu+keskkond, elu+koht = elu+paik, elu+teadus bioteadus. Elu+kauge, elu+lähedane, elu+truu, elu+võõras. Elu+jaatav, elu+jaatus. Elus kogenud = elu+kogenud, elust tüdinud = elu+tüdinud. Ellu+astumine, ellu+äratamine

elutu <1>. Elutu pilk (klaasjas). Elutult

ematu <1> ilma emata. Ematu laps. Ematus

emu <17> zool (lennuvõimetu lind)

eramu <1> eramaja; eh villa, luksuslik üksikelamu v suvila

eru <17: `erru ja erusse> lõplik (väe)teenistusest lahkumine. Läks, jäi, lasti, saadeti erru, on erus. Minister {läks erru} lahkus ametist, astus tagasi. Eru+ohvitser, eru+kolonel, eru+(sõja)väelane. Erru+minek

Eru <17: kuhu -sse>; Eru l`aht

Eu keem euroopium

Gansu [kans`uu] <26: kuhu -sse> Hiina provints

gn`uu <26> zool (antiloop)

guru <17> õpetaja, vaimne juht Indias; ülek mingit tegevusala mõjutav isik. Moe+guru, turismi+guru

hagu <18: h`ao, hagu> maharaiutud peened puud, oksad, võsa. Raius, tegi, korjas hagu. Sületäis hagu = hao+sületäis. Hao+hunnik, hao+koorem, hao+kubu, hao+pinu, hao+virn

hagu `andma argi: õhutama, hoogu andma; valu andma, säru tegema

haiku <16> (jaapani klassikaline lühiluuletus)

haju+ hajus: haju+külv, haju+külvik, haju+valgus. Haju(s)+parv astr (täheparv)

h`ambu vt hammas

hapu <16>. Hapuks läinud õlu. Hapu nägu, ilme ülek (pahur, viril). Hapud mullad van.t happelised mullad. Hapu oblikas bot. Kibe+hapu, magus+hapu. Hapu+kirss aiand. Hapu+maitseline, hapu+võitu. Hapendatud: hapu+kurk <-kurgi>, hapu+tainas. Hapult

h`argu harali, lahku

Harju k`eskmine argi täiesti tavaline

Harju+m`aa <26i: kuhu -le> = Harju m`aak`ond

H`arku <1: kuhu -sse ja H`arku>

haru <17: h`arru ja harusse>. Raudtee jaguneb kahte harru, lahkneb kaheks haruks. Nelja haruga hang <hangu> neljaharuline hang. Kõrval+haru, külg+haru, lisa+haru, pea+haru. Vrd jõe+haru ja haru+jõgi. Püksi+haru püksisäär. Sugu+haru hõim. Kunsti+haru, teadus+haru, majandus+haru, tööstus+haru. Haru+kontor, haru+raamatukogu, haru+raudtee, haru+tee

haru+ väga, haruldaselt: haru+harv, haru+harva, haru+tihti. Haru+korral, haru+korril = haru+kordadel väga harvadel kordadel

Hatu <16: kuhu -sse ja H`attu>

Hiiu <16: kuhu -le>

Hiiu+m`aa <26i: kuhu -le> = Hiiu m`aak`ond, ka Hiiu <16: kuhu -sse ja H`iidu>

hilju luul tasa, pikkamisi. Hilju laskub videvik veele. Sala+hilju, tasa+hilju

himu <17>. Rahuldab, talitseb oma himu(sid). Himu soolase järele, soolase himu. Kange himu tööd teha. Jõi oma himu täis. Sööb himuga. Himu sai otsa. Liha+himu suguiha, sugutung. Saama+himu, silma+himu, seiklus+himu, õpi+himu

hindu <16> hinduismi pooldaja. Vrd `indialane

hobu <17> ka luul hobune. Luule+hobu, mängu+hobu, kepp+hobu. Jõe+hobu zool, meri+hobu van.t morsk. Liitsõna esiosana hobuse- lühikuju: hobu+niiduk = hobu+niidumasin, hobu+rakend, hobu+reha hobusega veetav looreha, hobu+sõiduk, hobu+transport = hobu+vedu, hobu+töö hobus(t)ega tehtav töö, hobu+veok, hobu+voor <-voori> (hobuveokitest). zool: hobu+eesel hobusetäku ja emaeesli värd, hobu+kaan püdal, hobu+makrell (kala), hobu+rästas. bot: hobu+heinik (seen), hobu+kastan

hoiu vt h`oid

huh`uu

hulgu vt h`ulk

h`ullu argi, hullult argi hullupööra, pööraselt, väga. Meil on hullu = hullult kiire

h`uu. Huu, kui külm!

hägu <18: h`äo, hägu, h`äkku ja h`äosse; 17: hägu, hägu, h`äkku ja hägusse> soga, ähm, sumu. Hägusse v häkku mattunud silmapiir

hämu <17> (udu)vine, hämarus. Põua+hämu, õhtu+hämu

härtu folkl pai, armas. Oh mu härtu härrakene

Hüüru <16: kuhu -sse>

idu <17: idu, idu, `ittu ja idusse; 18: `eo, idu, `ittu ja `eosse>. Seeme ajab idusid. Lootus kustus eos (vaevalt tekkinuna). Igavene idu argi (sõimuväljend). Alg+idu, haigus+idu haigus(e)tekitaja. Idu+auk (nt kartulil), idu+plasma pärilikkusaine. bot: idu+juur, idu+pung, idu+vars (idu osad)

iglu <16> eskimo lumeonn

ihu <17: `ihhu ja ihusse> keha; liha v nahk. Tõmbab särgi ihu peale, ihule. Nõel tungis ihhu. On ihu ja hingega asja juures (jäägitult). Püüab ihust ja hingest, ihust-hingest (kõigest väest). Ema+ihu. Venna+ihu nalj sealiha. Ihu+jõud = ihu+ramm <-rammu> kehaline jõud, ihu+tervis vmo kehaline tervis, ihu+nahk, ihu+pesu, ihu+värv argi nahavärvus, ihu+kate = ihu+vari <-varju> kehakate, ihu+äri prostitutsioon. Ihu+hooldus, ihu+kreem

ihu vt `ihk1, `ihk2

ilu <17> ka vmo lõbu, lust, rõõm. Lilled on aia iluks (ehteks). Pill tuleb pika ilu peale. (Vanasõna.) Silma+ilu. Ilu+janu, ilu+ideaal, ilu+nõue, ilu+vaene, ilu+viga. Ilu+ ehis-: ilu+asi = ilu+ese, ilu+köide <-k`öite>, ilu+nael, ilu+nõel, ilu+nööp, ilu+paber, ilu+puru; aiand: ilu+muru, ilu+puu, ilu+põõsas, ilu+taim; tkst: ilu+krooge, ilu+piste, ilu+õmblus

ilutu <1> (ilma) iluta

Imatu <1: kuhu -sse ja Imatu>

imu <17> imemine. Rasva+imu

inetu <1> ilutu, näotu, sobimatu. Inetult

`irdu irruli, eraldi, omaette. Mõtted kisuvad, on irdu

Iru <17: kuhu -sse ja `Irru>

isatu <1> ilma isata. Isatu laps. Isatus

isetu <1> ennast mittearvestav, omakasupüüdmatu. Vastand isekas. Isetult. Isetus

`istu istukile. Tõuseb istu

isu <17>. Sõi isu täis. Isu prae järele = prae+isu. Isu tööd teha = töö+isu. Söögi+isu, soolase+isu, õuna+isu; elu+isu, laulu+isu. Hundi+isu ülek = suur isu. Isu+kohane, isu+puudus, isu+täitmatus med

isutu <1> (ilma) isuta. Isutult. Isutus

jagu <18: j`ao, jagu, j`akku ja j`aosse> (jaotatud v jagatud) osa millestki, koostisosa; hulk, määr; sõj (allüksus). Ööd on suuremalt jaolt külmad. Küll sa saad oma jao (pahandada v peksa)! Pall on lapse jagu (oma). Sega kaks jagu vett ja üks jagu viina vmo (osa). Film on neljas jaos, parem kui seerias. Minna jääb ainult kilomeetri jagu. Toitu on veel nädala jagu. On teadmistelt pea jagu v pea+jagu kõigist üle (tublisti, tunduvalt). Üks+jagu = oma+jagu mõnevõrra, küllaltki. Linna+jagu, maailma+jagu. Jagu+vili bot (jaguneb valmimisel). Jao+ülem sõj

jagu s`aama millest üle v võitu saama; aru saama. Sain haigusest jagu. Vanaema ei saa poisist jagu. Ei saadud mehe jutust jagu. Jagu+saamine

jahu <17>. Rukki+jahu, sepiku+jahu, püüli+jahu, sööda+jahu, kroov+jahu. Kondi+jahu, kriidi+jahu; toomas+jahu (fosforväetis). Jahu+veski, jahu+kirst, jahu+kaste <-k`astme>, jahu+kört, jahu+puder. Jahu+kaste <-k`aste> (taimehaigus). zool: jahu+leedik, jahu+lest, jahu+mardikas

j`algu. Jäid teistele jalgu. On ajale, elule jalgu jäänud. Jalgu+jäämine. Vt ka jalus, jalust

j`algu+pidi, j`algu pidi jalgadega, jalgadest. Vajusin jalgupidi v jalgu pidi lumme. Ronis jalgupidi v jalgu pidi toolile

Jammu ja Kashmir [džammu ja kašm`iir] <16 + 22e: kuhu Jammu(sse) ja Kashmiri> India osariik

janu <17>. Janust nõrkemas. Jõin hea janu kalja. Joogi+janu. Janu hariduse järele = haridus+janu. Elu+janu, kuulsus+janu, lõbu+janu, seiklus+janu, teadmis+janu, vere+janu. Janu+kustutus jook, keelekaste, keelekarastus

Jeju [tšedžu] <16: kuhu -le>, ka Cheju Lõuna-Koreale kuuluv saar Korea väinas

jobu <17> argi tobu, tola

joru <17> jäme põrisev hääl; tüütu jutt, ühe ja sama korrutamine; argi rida, rodu. Kõik läheb vana joru (vana rada). Mitu nädalat jorus (järjest). Laulu+joru, nutu+joru, jutu+joru

ju (rõhutus- v kõhklussõna). Seda teab ju igaüks (ometi). Ju ta varsti tuleb (küllap)

jumbu <16> argi poisike, poisiohtu nooruk. Poisi+jumbu

Juuru <16: kuhu -sse ja J`uuru>

j`õudu+m`ööda, j`õudu m`ööda jõukohaselt; jõukohane. Tõmba jõudumööda = jõudu mööda. Kas see luuletus oleks sulle jõudumööda = jõudu mööda?

jän'ku <16> lastek jänes

järgu+k`aupa, järgu k`aupa järkudena, osade kaupa, järk-järgult. Elektrijaam ehitati järgukaupa v järgu kaupa. Andis köit järgukaupa v järgu kaupa järele

jäänu <6: j`äänu, jäänut>, j`äänu <1: j`äänu, j`äänut> (kes v mis on jäänud). Oli mures tegemata jäänu pärast. Alles+jäänu, ellu+jäänu, järele+jäänu, maha+jäänu, üle+jäänu

kaabu <16>. Veluur+kaabu, vilt+kaabu, õlg+kaabu. Kaabu+lodu = kaabu+lott = kaabu+lotu

kabu <17> kohiloom. Kabu+härg, kabu+värss noor kabuhärg, kabu+kukk kabun

kabu <18: k`ao, kabu> hrl rahvalaulus: kaunis neiu, naine

kadu <18: k`ao, kadu>. Kuulutati kadu viletsusele (lõppu). Kadudeta viljalõikus. Energia+kadu, kaalu+kadu, kiirgus+kadu, põlemis+kadu, tootmis+kadu, vee+kadu. el: rauas+kadu, vases+kadu. keel: lõpu+kadu, sise+kadu

kagu <17: k`akku ja kagusse> (lõuna ja ida vahel). Tuul puhub kagust. Laev liikus kagusse, kakku, kagu poole. Kagu+kaar = kagu. Kagu+tuul, kagu+poolne

kahju <16; os kahju ja kahjut>. Sai v kannatas kahju. Kauples kahju(de)ga. Riigile tekitatud kahju. Raisatud ajast on kahju Kahju küll, aga .. Tuline kahju, et ... Seis on 3 : 1 meie kahjuks. Sõja+kahju, tule+kahju, ikaldus+kahju; maine+kahju, keskkonna+kahju, liiklus+kahju. Kahju+saaja = kahju+kannataja, kahju+tegija = kahju+tekitaja. Kahju+summa, kahju+tasu, kahju+hüvitis. Kahju+tuli tulekahju. Kahju+tunne

kahu1 <17> kerge külm. Hommikuks oli maa kahus

kahu2 <17>. Kahusse hoidvad, kahus juuksed. Juukse+kahu, loki+kahu

Kaiu <16: kuhu -sse ja K`aiu>

k`aldu. Post vajus kaldu, on kaldu. Kaldu+olek. Vt ka k`aldus

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur