Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 37 artiklit

aju+kelme, aju+k`est. Ajukelme+põletik = ajukesta+põletik meningiit

anap`est <22e: -pesti, -p`esti> (värsijalg)

ar`es't <22e: ares'ti, ar`es'ti> (lühiajaline) vahistus; vara keelu alla panek. Huligaanile määrati kolm päeva aresti, huligaan pandi v määrati kolmeks päevaks aresti. Vara pandi aresti alla, varale pandi arest vara arestiti. Istub arestis. Kasarmu+arest, kodu+arest. Aresti+kamber, aresti+maja

asb`es't <22e: -bes'ti, -b`es'ti> mõne mineraali kiuline tulekindel erim. Asbest+papp asbestiit, asbest+tsement eterniit, asbest+riie, asbest+toru. Asbesti+kiud, asbesti+maardla

Brest [br`est] <22e: Bresti; kuhu Br`esti> linn Prantsusmaal; oblastilinn Valgevenes

`eest. Mine eest! Pluus on eest märg. Mõne päeva eest mõni päev tagasi. Ostis palga eest püksid. Kartul käib leiva eest; ema vastab lapse eest (asemel). On enese eest väljas. Läks varguse eest vangi. Kuused kaitsevad aeda põhjatuule eest. {Vabandan vigade eest} palun vigade pärast vabandust. Eest laetav = eest+laetav püss. Eest täidetav = eest+täidetav pesumasin. Vt ka `ees, `ette

EST Eesti (maatähis)

Everest [´ever`est] <22e: -resti, -r`esti> vt Džomol`ungma

hingest eales, vähegi. Oleksin ma seda hingest aimanud

ints`est <22e: -sesti, -s`esti> verepilastus

juures, juurest. On akna juures, tuleb akna juurest ära. Hea tervise, täie mõistuse juures. Sageli parem käändelõpuga: suure kiiruse juures, parem suurel kiirusel, suure kiirusega; on võimu juures, parem võimul; minu juures, parem minuga see plaan läbi ei lähe. Poliitikute juures esineb rohkesti edevust, parem poliitikud on sageli edevad. Varasemate tehingute juures, parem korral v puhul on piisanud kokkuleppest. Kogu oma lugupidamise juures sinu vastu ei .., parem hoolimata oma lugupidamisest sinu vastu ei .. Kus+juures, mis+juures, see+juures, seal+juures, siin+juures. Juures olev = juures+olev, juures+olek, juures+olu, juures+olija. Vt ka j`uurde

järjest üha, aina, ühtelugu; üksteise järel, ühtejärge. Järjest rohkem, paremini, suuremaks. Oli kolm aastat järjest merel

k`est <22i: kesta, k`esta>. Ajab kesta kestendab, kestab (III v). Vahetab kesta ülek muudab rõivaid, välimust, teguviisi. Metall+kest, padruni+kest; raku+kest biol, vilja+kest. anat: loote+kest, sarv+kest, võrk+kest, viker+kest. Maa vesi+kest hüdrosfäär. Kesta+heitja (tulirelva osa)

kõigest ainult, vaid. Kutsikad on kõigest kahenädalased. Mees on kõigest väike ametnik

k`äest vt k`äes

küljest. Tald tuli küljest lahti. Seina küljest viib nöör puu külge. Vt ka küljes, k`ül'ge

l`est <22i: lesta, l`esta> õhuke lai lehetaoline asi; lai koor, kest; ka zool, sport. Lestadega ujumine = lesta+ujumine. Tõmba lesta argi mine ära, kao minema. Kõrva+lest. Uju+lest (ujujal; veelooma jalal). zool: sügelis+lest, võrgendi+lest; meri+lest (kala). Lesta+kujuline lestjas. Lesta+kala = lest. Lesta+parv, lesta+püük, lesta+võrk. Lest+hernes, oskuskeeles täpsem suhkruhernes. Lest+huulik (puhkpillil), lest+tõbi (taimedel ja loomadel)

meelest arust. Mari on minu meelest ilus tüdruk

m`es't <22e: mes'ti, m`es'ti; seisundivorm m`es'tis> argi kamp, kild (killa); liik, sort. Lõi sulidega mesti, on sulidega mestis. Liigub siin igat mesti mehi

pod`est <22e: -desti, -d`esti> trepimade

poolest. Loomu poolest heasüdamlik (loomult, loomuldasa). Mille poolest ta teistest erineb? Vana tutvuse poolest. Minu poolest v minu(gi)+poolest minge. Millegi+poolest, sellegi+poolest siiski, mis+poolest, au+poolest argi aupärast, tõe+poolest, õigu+poolest

prot`es't <22e: -tes'ti, -t`es'ti> nõusolematus, vastuvaidlus; maj, jur akt veksli tähtajaks lunastamata jätmise kohta. Protest ülekohtu vastu. Prokuröri protest jur. Protesti+aktsioon, protesti+avaldus, protesti+hüüe, protesti+kiri, protesti+laul, protesti+marss, protesti+streik, protesti+vaim; ülek: protesti+laine, protesti+torm

r`akkes ees, rakmetes; hõivatud, koormatud, r`akke[sse], r`akkest. Paneb hobuse rakkesse v rakke, hobune on rakkes, võtab hobuse rakkest (lahti). On tööga rakkes. Rakkes olek = rakkes+olek, rakkesse panek = rakkesse+panek

r`es't1 <22e: res'ti, r`es'ti> (üle)jääk. Riide+rest

r`es't2 <22e: res'ti, r`es'ti> varbvõre; aukude v piludega plaat. Kolde+rest, kuivatus+rest, nõude(kuivatus)+rest, põranda+rest, tuha+rest, ventilatsiooni+rest. Plekk+rest, puu+rest, raud+rest, traat+rest, varb+rest. Resti+varb. Rest+kaev, rest+kolle, rest+põhi, rest+põrand, rest+riiul, rest+kuivati põllum

s`eest vt s`ees

s`est sellepärast et. Tuld ei saa teha, sest tikku ei ole

s`est sellest. Vt s`ee

ž`es't <22e: žes'ti, ž`es'ti> viibe; tahtlikult rõhutatud, tähelepanu äratamiseks mõeldud liigutus v tegu. Žesti+keel

t`es't <22e: tes'ti, t`es'ti> standardülesannete kogum psüühiliste omaduste v teadmiste ja oskuste mõõtmiseks; millegi olemasolu kindlakstegemine, kasutades indikaatorit; ei soovita tähenduses: analüüs, katse, proov, teim, uuring. Loogika+test, mälu+test, hoiaku+test. Süljeproovist tehakse indikaatori abil sülje+test v laboris süljeanalüüs; alko+test, narko+test, rasedus+test, isadus+test. Testi+võti vastuste õigsuse kontrollimise vahend. {Testi+patarei} sari+test

uju+l`est (allveeujuja vahend); zool ujunahk veelooma jalal

vahest ehk, võib-olla; argi vahel, mõnikord. Las üritavad, vahest läheb neil paremini. Tule ikka vahest mind ka vaatama argi (vahel)

v`ee+k`est anat sisemine lootekest

v`est <22e: vesti, v`esti> mer lääs. Tähis W. Nord+vest, süüd+vest

v`es't <22e: ves'ti, v`es'ti>. Jookseb ringi, keel vesti peal v vestil ülek (väsinult, lõõtsutades). Kasuk+vest, nahk+vest, kork+vest, soomus+vest = kuuli+vest, pääste+vest, ülikonna+vest. Käib vesti väel. Vesti+nööp, vesti+tasku

õues, õuest vt `õue

ääres, äärest vt `äärde

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur