Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1442 artiklit, väljastan 140.

a aasta; aar; alev; füüs ato- (10−18)

a+, täishääliku ees an+ mitte-, eba-. A+sümmeetria, a+loogiline, a+normaalne, an+orgaaniline

A, a <26: a, a-d; muus 26: a, a’d, a’sse; a’de, a’sid, a’desse>, nimi: `aa <26: `aa, `aad> a-täht; muus la. Vrd A-duur La-mažoor ja a-moll la-minoor. Xa = 10.a klass. Päikese pst 7a. Hakkavad a-st ja b-st v aast ja beest pihta (päris algusest). Oma mees on talle a ja o (kõige tähtsam). Ei oska vastata i-d ega a-d v iid ega aad (mitte midagi)

A el amper

aa maj arveldusaasta

`aa. Aa, seal ta ongi!

`Aa <26: kuhu -sse>

`Aabla <1: kuhu -sse ja `Aabla>

aara <16> zool (papagoi)

`aaria <1> instrumentaalsaatega vokaalsoolo ooperis, oratooriumis, kantaadis. Kontsert+aaria, ooperi+aaria

`aaria, parem `aarja indoiraani; vmo indoeuroopa; aarjalastega seostuv, aarjalaslik. Aarja keeled, rass, kultuur

`Aasia <1: kuhu -sse> maailmajagu

`aasta <1>. 2018. aasta, aasta 2018. Mineval v läinud v möödunud v eelmisel aastal mullu, sel aastal tänavu, tuleval v eeloleval aastal. Vrd vana+aasta 31. XII ja vana aasta lõpus; uus+aasta 1. I ja head uut aastat! Aastail 1980‒1989, 1980. aastail. 20 aastat tööd. 20 aastat onu surmast. Nägin teda mõne aasta eest, mõned head aastad tagasi. Ma pole terve aasta, aasta otsa v aasta aega teatrisse saanud. Aasta-paari pärast. Treenib aasta ringi v läbi. Elas (pikki) aastaid, aastate viisi v kaupa välismaal. Aastate pikku v jooksul, aastatega ehitati plats maju täis. Päevast päeva, aastast aastasse. Laps on viis aastat vana, alla kuue aasta vanune, käib kuuendat aastat. Oma aastate kohta väga nooruslik (oma ea kohta). Aastate poolest alles poisike. Minu aastates (vanuses, eas). Aastates mees (elatanud, eakas, vana). Mees parimais aastais (parimas eas). Vrd pool aastat vana, aegub poole aastaga ja laekub teisel pool+aastal. Akadeemiline aasta õppeaasta kõrgkoolis. astr: troopiline aasta, tähe+aasta, valgus+aasta. Heina+aasta, raamatu+aasta, ikaldus+aasta, lisapäeva+aasta = liig+aasta, finants+aasta = eelarve+aasta maj, õppe+aasta, asutamis+aasta, kiriku+aasta relig. Tiigri+aasta, roti+aasta, valge hobuse aasta. Surma+aasta, sünni+aasta. Hrl mitm: algus+aastad = alg+aastad, rännu+aastad, sõja+aastad, rahu+aastad, õpi+aastad, noorus+aastad. Aasta+aruanne, aasta+eelarve, aasta+hinne (koolis), aasta+kasum, aasta+koosolek, aasta+käive, aasta+makse, aasta+palk <-palga>, aasta+plaan, aasta+saak, aasta+tulu, aasta+ülevaade

Abja <16: kuhu -sse ja `Apja>

Abuja [abuudža] <16: kuhu -sse> Nigeeria pealinn

a cappella [a kap´ella] it pillisaateta mitmehäälselt laulmine. A cappella koorilaulud, lastekoor

Accra [akr`aa] <26: kuhu -sse> Ghana pealinn

A Coruña [a kor´unja] <16: kuhu -sse>, hispaania keeles varem La Coruña linn Hispaanias

a. D. ld anno Domini (issanda aastal)

ad'`aa lastek hüvasti, head aega. Adaa, emme! Tegi tädile adaa

Adila <1: kuhu -sse>

adra vt ader

aduma <27> mõistma, aru saama, taipama. Adusin, et ma pole enam üksi

`aega+n`õudev <2: -n`õudva, -n`õudvat>, `aega n`õudev. Aeganõudev v aega nõudev töö

`aega+v`iitev <2: -v`iitva, -v`iitvat>, `aega v`iitev. Aegaviitev v aega viitev toiming

`aega+v`õttev <2: -v`õtva, -v`õtvat>, `aega v`õttev. Aegavõttev v aega võttev asjaajamine

`Aegna <1: kuhu -sse ja `Aegna ja -le>

`Aespa <1: kuhu -sse ja -le>

aga. Vastanduses: Tal on palju raha, aga vähe õnne. Ta ei olnud mitte ainult laisk, {aga ka} vaid ka andetu. Rõhutuses: Astu aga edasi! Oled sina aga naiivne! Aga sa nüüd isa käest saad! Lõhub tööd teha, nii et lase aga olla

aga <17>. Asi pole veel kaugeltki korras, siin on palju agasid

Aga [ag`aa] <26: kuhu -sse> haldusüksus (Aga Burjaadi ringkond) Venemaal Taga-Baikali krais

ag`aa <26> (väepealiku, hiljem ohvitseri tiitel Osmani impeeriumis)

Agra [aagra] <16: kuhu -sse>, Āgrā hindi linn Indias

ah`aa. Ahaa, meelde tuli! Ahaa, said nüüd! Ahaa+elamus äkki tekkinud arusaamine, välktaipamine

ahh`aa ahaa

Ahja <16: kuhu -le>

`ahta vt ahas

`ahtma <34: `ahta, ahan, ahetakse, ahetud> etn vilja parsile kuivama tõstma. Ahab reht, rehi aheti partele

aid`aa argi las käia!; lastek adaa. Uued riided selga ja aidaa linna peale. Tee tädile aidaa

`Aimla <1: kuhu -sse ja `Aimla>

aina üha, muudkui, ainult; lausa, päris. Aina üks ja sama jutt. Läheb aina külmemaks. See tuleb asjale aina kasuks. Uhked keed ‒ ja kõik aina kullast

`Ainja <1: kuhu -sse ja `Ainja>

aiva aina. Ilm läheb aiva külmemaks. Aiva pidu pidu otsa

aiva <16>, oskuskeeles täpsem küdoonia

ajaja <1>. Kartulivagude ajaja. Puskari+ajaja, habeme+ajaja, asja+ajaja. Taga+ajaja, ümber+ajaja = ringi+ajaja argi kergete elukommetega inimene, luhta+ajaja, nurja+ajaja

ajama <27: ajada, ajan; `aetakse, `aetud>. Ajab poissi tööle. Tuulest aetud paat. Ajab pintsaku selga, seljast maha. Ajab end v ennast istukile. Ajas naerma, naeru peale. Ajab kõik joonde, jutti, korda; ajab nurja, nässu, mokka, untsu. Jänes ajab karva, rästik kesta. Koer ajab jälgi, lõhna. Ära aja lora, loba, jama, joba, udujuttu! Kõrvad ajavad pilli. Autod ajavad võidu. Asjad on aetud. Ajab kiusu, jonni, oma tahtmist. Aeti kartulist viina, kartulid viinaks. Ajab habet, habeme maha v ära. Alla, ette, kinni, kokku, ligi, ringi, üle ajama. Vt ka jalule ajama, laiali ajama, läbi ajama, maha ajama, p`eale ajama, s`isse ajama, taga ajama, tagasi ajama, v`älja ajama, ära ajama, üles ajama, `ümber ajama

ajuma <27> aetav olema, triivima. Pilved ajusid läänest itta. Laev ajus madalike poole. Lahes ajus jääd

ala alalõpmata, alatasa. Ei tasu ala kaevelda

ala <17u: alasid ja alu> maa-ala, territoorium, paikkond; valdkond. Vallutatud alad. Oma ala meister. Töötab hariduse alal (vallas), vrd haridusala töötaja, parem haridustöötaja. Kirjandus õiguse alalt, parem õiguskirjandus. Viievõistluse alad. Metsa+ala, mägi+ala, polaar+ala. Jahi+ala, puhke+ala, naaber+ala, haljas+ala. Leviku+ala levila, areaal. Valg+ala valgla. Pind+ala, ruum+ala; katmik+ala aiand, sagedus+ala el. Ameti+ala, elu+ala, eri+ala, tootmis+ala, reaal+ala, humanitaar+ala

ala+ allpoolne, alumine, vastand üla-: ala+serv <-serva> allserv, ala+kõht allkõht, ala+nokk noka alumine pool, ala+leht bot (varre alusel), ala+rinne mets (puurindes); millegi alla kuuluv: ala+komisjon alam-, allkomisjon, ala+liik <-liigi> (vrd alamliik); vaeg-, mittetäielik, mitteküllaldane, vastand sageli üle-: ala+koormatus, ala+rõhk, ala+vorm normaalsest kehvem (sportlik) vorm, ala+talitlus füsiol; ebapiisavalt: ala+rakendama, ala+toituma, ala+täitma. fot: ala+ilmutus, ala+säritus mitteküllaldane ilmutus v säritus veana, vrd vaegilmutus, -säritus vähene ilmutus v säritus tehnilise võttena

Ala <17: kuhu -le>

alfa <16> kreeka tähestiku esimene täht α. Alfa ja oomega tähtsaim, olulisim, a ja o, algus ja ots

alla it muus kombel, viisil

`alla. Laua alla. Kuuri alla kuurialusesse. Põld läks rukki alla. Anti kohtu alla. Jäi rongi alla. Valu lõi rinde alla. Paneb kogu raha raamatute alla ostab kogu raha eest raamatuid. Võtab söögi alla pitsi (viina). Mari sai tanu alla (mehele). Vaata midagi hamba alla (süüa). Hõõrub juhtunut nina alla. Tallab teised jalge alla. Kann maksis alla viie euro. Kast kaalub alla kahesaja kilogrammi. Tules hävis alla saja hektari metsa (kahju ei peeta eriti suureks), vrd tules hävis ligi sada hektarit metsa (kahju peetakse suureks). Keeta {mitte alla 10 minuti} vähemalt 10 minutit. Kasvult alla keskmise v alla keskmist kasvu. Alla neljakümnesed v neljakümne mehed. Seelik on alla põlve. Alla orgu. Lõi kastile põhja alla. Kolis ülalt alla. Sõitis jõge mööda alla v alla+jõge, alla+vett v alla+voolu. Järv lasti alla (kuivaks v alandati veepinda). Hinnad läksid alla (odavamaks). Tase läks alla (kehvemaks). Üles-alla. Ulu+alla (varjule). Alla+külv põllum, alla+iste <-`iste> sport, alla+kusija, alla+sõit, alla+minek, alla+ajamine, alla+kukkumine. Vt ka `all; `alla `andma, `alla h`indama, `alla j`ätma, `alla j`ääma, `alla kirjutama, `alla kriipsutama, `alla k`äima, `alla suruma, `alla v`anduma, `alla v`õtma; `alt

`alla `andma alistuma; maha, alla jääma. Vaenlane andis alla. Annab kiusatusele alla. Poeg ei anna pikkuselt v pikkuse poolest isale alla. Alla+andmine

`alla h`indama. Seismajäänud kaubad hinnati alla. Alla hinnatud = alla+hinnatud kaubad. Alla+hindamine

`alla j`ätma argi hinda alandama. Sada eurot ‒ alla ei jäta. Jätab hinda v hinnast alla. Alla+jätmine

`alla j`ääma nõrgemaks v kaotajaks osutuma. Jäi võitluses vaenlasele alla. Alla+jäänu kaotaja. Alla+jäämine kaotus

`alla kirjutama. Kirjutab avaldusele alla. Alla kirjutatud = alla+kirjutatud leping. Lepingu v lepingule alla+kirjutamine. Alla+kirjutanu

`alla kriipsutama. Kriipsutab vead alla. Kriipsutab alla koostöö tähtsust paberl (tõstab esile, rõhutab, toonitab). Alla+kriipsutus

`alla k`äima tasemelt viletsaks minema, manduma. Kunst on alla käinud. Alla käinud = alla+käinud ühiskond. Alla+käimine

`alla l`aadima teisaldama arvutist välisseadmesse, serverilt tööjaama, teisest süsteemist oma süsteemi. Dokument on alla laaditud, vrd alla laaditud = alla+laaditud dokument

`alla suruma. Surub pahameele alla (hoiab tagasi). Alla surutud = alla+surutud rahvad (allutatud). Alla+surumine

`alla v`anduma alistuma. Vannub eluraskustele alla. Alla+vandumine

`alla v`õtma. Poole maast võtab enda alla teravili. Võtab tee jalge alla (asub teele). Hinne võeti alla. Võttis kaalust alla. Alla+võtmine

alma mater [alma maater] ld pid ülikool

`Al'tja <1: kuhu -sse ja `Al'tja>

`Ambla <1: kuhu -sse ja `Ambla>

`ambra <1> farma (loomne lõhnaaine)

Anapa [an´apa] <16: kuhu -sse> linn Venemaal

`an'dja <1>. Töö+andja, laenu+andja, tunni+andja, seadus+andja. Hoiule, üürile andja = hoiule+andja, üürile+andja. Edasi+andja, kätte+andja, välja+andja, ära+andja

`andma <34: `anda, annan, `andnud>. Selle mehega annab rääkida (saab). Annaks v andku jumal, et .. Talle anti medal, doktorikraad, professorikutse. Annab kätt kätleb. Riigikogu {annab seadusi välja} annab seadusi. {Annab taotluse sisse} esitab taotluse. {Annab eksamit} teeb, sooritab, õiendab eksamit. paberl: antud isik see, kõnealune, mainitud isik, antud juhul praegusel, käesoleval juhul. Edasi antud = edasi+antud teade. Anda-võtta just nagu, võta v jäta. Vt ka `alla `andma, aru `andma, aset `andma, `au `andma, `ette `andma, hagu `andma, järele `andma, k`äiku `andma, n`õu `andma, pähe `andma, s`uud `andma, tagasi `andma, t`eada `andma, t`ooni `andma, t`uld `andma, v`älja `andma, ära `andma, üle `andma, üles `andma

`Angla <1: kuhu -sse ja `Angla>

Anija <1: kuhu -sse ja -le>

Anna <16: kuhu -sse ja `Anna>

anuma <27> tungivalt paluma. Anus minult andeksandmist. Anus mind jääma. Vaatab mind anuval pilgul v anuva pilguga v vaatab mulle anuvalt v anudes otsa

apama <27> lastek jooma

Apia <1: kuhu -sse> Samoa pealinn

`Apja <1: kuhu -sse ja -le>

a posteriori [aa posterioori] ld filos kogemuslähteselt. Vastand a priori

a priori [aa prioori] ld filos kogemuseelselt, vastand a posteriori; enne olukorraga tutvumist, ette, põhimõtteliselt

`Arkna <1: kuhu -sse ja `Arkna>

Aruba [aruuba] <16: kuhu -le ja -sse> Hollandi ülemereala Väikestes Antillides

asima <27> murdes kahmama, rabama. Asis vilja, koti sülle. Asis mehel rinnust kinni

Assa <16: kuhu -sse> Gaza nimesid piiblis

`as'tja <1> (puu)nõu. Kalja+astja, leiva+astja, liha+astja, viina+astja. Astjake(ne)

`astma <1> hingeldustõbi. Kopsu+astma = bronhiaal+astma, südame+astma = kardiaal+astma. Astma+haige, astma+hoog, astma+inhalaator, astma+ravim

asuja <1>. Tööle asuja. Maale elama asuja. Ümber+asuja

asula <1> linn, alev, alevik v küla; vmo eluase. Maa+asula, tööstus+asula, linnus+asula arheol, inim+asula = asula. Asula+koht, asula+matus arheol, asula+sisene, asula+väline

asuma <27>. Kõrts asus kiriku kõrval. Asuti lauda, laua taha v ümber. Asus uude majja, maale elama. Asume asja juurde v kallale. Vt ka `ümber asuma

`Asva <1: kuhu -sse ja `Asva ja -le>

ata tehn absoluutne rõhk (tehnilistes atmosfäärides)

at'a lastek lüüa, laksu. Saad, ema annab v teeb ata v ata-ata

a tempo it muus endises tempos

Atika <1: kuhu -sse>, Attikí kr Kreeka maakond

`Atla <1: kuhu -sse ja `Atla>

aua <16> lastek koer

`Audla <1: kuhu -sse ja `Audla>

aula <16>, `aula <1> (kõrg)kooli aktusesaal

aura <16> inimkeha ümbritsev mõjuväli (okultismis, parapsühholoogias); (langetõvehoo) eelnäht

ava <17u: avasse ja `avva; avasid ja avu> mulk, avaus. Laskis raha mänguautomaadi avasse. Akna+ava, ukse+ava. Sõrme+ava (puupillil helikõrguse muutmiseks), kuulme+ava anat, silma+ava pupill, vaate+ava, ventilatsiooni+ava = tuulutus+ava, laske+ava, lennu+ava lennuauk (tarul, linnupuuril). Vrd võtme+ava (võtmel) ja võtmeauk (lukul)

ava+ esimene, sissejuhatav: ava+akord, ava+etendus, ava+korv (korvpallimängus), ava+loeng, ava+valss, ava+õhtu; avamis-: ava+kõne, ava+aktus, ava+pidustus; avatud, lahtine: ava+maa, ava+parkla, ava+maardla; avali, lahti, lahtisi: ava+kõrvu, ava+silmi, ava+uksi

avaja <1> hrl liitsõna järelosana riist millegi avamiseks. Avajaga taskunuga. Konservi(karbi)+avaja, purgi+avaja, pudeli+avaja. fot: ise+avaja, traat+avaja

avama <27>. Avab ukse ja suleb selle taas. Avati uus kauplus, vrd kauplus on avatud, parem lahti 9‒18. Esimees avas koosoleku. Avage mõiste sisu (mõtestage lahti). Avas mulle oma südame ülek avameelitses minuga. Ei taha oma kaarte avada ülek. Avatud silmadega avasilmi. Sageli on lahtine parem kui avamistoimingule viitav avatud: lahtine köök, parem kui avatud köök v avaköök; lahtine hulk mat, parem kui avatud hulk. Kiri lebab avatult v avatuna, avamatult v avamatuna laual

Ba keem baarium

BA ingl Bachelor of Arts (haridus-, humanitaar- ja sotsiaalteaduse bakalaureus)

baaba <16> halv, argi eit; kok kõrge sai. Rummi+baaba

baika <16> (riidesort). Baika+tekk

baka <16> argi bakalaureus. Baka+töö

balsa <16> balsapuit, balsapuu puit

Banja Luka <16: kuhu -sse> linn Bosnias ja Hertsegoviinas

Basra [b`asra] <1: kuhu -sse>, Al-Başrah ar linn Iraagis

beeta <16> kreeka täht β

Bekaa [bek`aa] <26: kuhu -sse>, Bekaa org, Al-Biqā‘ [al-bik`aa] ar maa-ala Liibanonis

Bija <16> jõgi Venemaal Altais

Bila Tserkva [bila ts`erkva] <1: kuhu -sse> linn Ukrainas

Birma <16: kuhu -sse> riik Aasias vt Myanmar

birma k`eel

bissa <16> zool (kilpkonn)

b`oa <26> zool boamadu; lahtine karusnahk- v sulgkrae. Kuning+boa, liiva+boa. Karusnahkne boa, sulg+boa

bola <17> Lõuna-Ameerika indiaanlaste ja gautšode viskerelv

boora <16> tugev külm rannikutuul

bossa <16>, bossanoova <16> (tants)

buda `usk, bud`ism <22e: -dismi, -d`ismi>. Buda (usu) pühamu. Buda munk

bulla <16> metallpitseriga ürik, paavsti v keisri läkitus. Kuld+bulla kuldpitseriga bulla keskajal

burka1 <16> kaukaaslaste viltkeep

burka2 <16> keha peast jalgadeni kattev rüü islamiusulistel naistel. Vrd parandž`aa

bursa <16> kehvade üliõpilaste ühiselamu keskajal; ühiselamu vaimuliku õppeasutuse juures Tsaari-Venemaal

ca ld circa (umbes)

Ca keem kaltsium

Ceuta [seuuta] <16: kuhu -sse> Hispaania eksklaav Marokos

chia hisp vt tšiia

circa [tsirka] ld umbes, ligikaudu

Costa Rica [kosta riika] <16: kuhu -sse> riik Kesk-Ameerikas

Crna Gora [ts(õ)rna gora] <16: kuhu -sse> serbia vt Montenegro

da füüs deka- (101), nt dag (dekagramm), dam (dekameeter)

da capo [da kaapo] it muus algusest peale (korrata)

daina <16> leedu ja läti rahvalaul

Đa Năng [dan`ang] <22e: -i; kuhu -i>, toonimärkidega Đà Nẵng linn Vietnamis

deka+ mõõtühikute kordne: 101. Tähis da. Deka+gramm, deka+liiter

d`ekra <1> (lausmaterjal)

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur