[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013

`ai. Ai kui valus! Ai sa kurinahk! Ai-ai-ai, kes siis niimoodi teeb! Ai kui vahva!

`ai <22u: aia, `aia; `aiu ja `aiasid> etn seeliku äärispael

bi+ kaksik-: bi+konkaavne ja bi+konveksne füüs kaksikkumer ja -nõgus; kahe-: bi+manuaalne kahe käega tehtav, bi+plaan; argi biseksuaalne: bi+mees, bi+naine

Bi keem vismut

Brazzaville [brazav`ill] <22e: -ville’i; kuhu -ville’i> Kongo Vabariigi pealinn; Brazzaville’i Kongo vt Kongo2

Cayenne’i pipar [kaj´enni] kibe paprika maitseainena

Ci füüs kürii

di+ kaksik-: di+loogia kaksikteos; kahe-: di+kromaatiline kahevärviline

`ei. Kas ei või jaa? Ei söö {ja ei, ning ei} → ega joo. Ei Jüri ega Mari pidanud tõenäoliseks, et .. Kas sa torti ei taha? – Miks ei taha, tahan küll. {Mida ma ka ei tee} → mida ma ka teen v ükskõik, mida ma teen, ikka ei ole hea. Annaks ei tea mis, et tööd saada. Ei iial mitte iial. Ei-sõna

Ellice’i saared [ellissi] Tuvalu varasem nimi

h`õi. Hõi, tule välja!

i mat imaginaarühik

I, i <26: i, i-d>, nimi: `ii <26: `ii, `iid> i-täht. Ei oska i-d ega a-d v iid ega aad öelda (mitte midagi). Pani i-le punkti (peale) ülek

I 1 (Rooma number); keem jood

Li keem liitium

mi <26: mi, mi’d, mi’sse; mi’de, mi’sid, mi’desse> muus e, kolmanda alusheli silpnimi. Vrd Mi-mažoor ja mi-minoor; mi-bemoll

Ni keem nikkel

`oi. Oi kui vahva! Oi, mis nüüd saab?

si <26: si, si’d, si’sse; si’de, si’sid, si’desse> muus h, seitsmenda alusheli silpnimi. Vrd Si-mažoor ja si-minoor; si-bemoll

Si keem räni

SI pr Système International (d’Unités) (rahvusvaheline mõõtühikute süsteem)

Ti keem titaan

TI keem tallium

`ui. Ui, mis nüüd saab!

`ui <26> piirits

v`õi sides. Ei tea, kas nutta või naerda. Pesta käsitsi või masinaga. Eitavas lauses hrl ega: Telerit ei tohi asetada kütteseadme juurde {või} → ega sektsioonkappi. Parandavas täh-s ka samamõisteliste vahel: Ta kõneles ühel koosolekul või (õigema sõnaga) miitingul. (Vrd metall roostetab ehk korrodeerub.) Asi sai korda või? argi kas asi sai korda? Või sina oledki see poiss? Või sa ise parem oled ega sa ise parem (ei) ole. Jäta (kas) või minemata. Tule kohe, või (muidu) ma lähen ära. Ära mulle torti pane, või kui (just), siis õige natuke (ehk olgu siis)

v`õi <26> (toiduaine). Lööb võid (kokku), teeb võid. Söön võid-leiba, vrd söön või+leiba. {Koore+või} → või, täpsemini hapukoore+või v rõõsakoore+või. Vadaku+või, püti+või, paki+või, laua+või, talu+või, soola+või, muna+või, heeringa+või, sula+või. Kookos+või kookosõli, -rasv. Või+masin, või+nuga, või+toos; või+löömine = või+tegemine, või+meister, või+kilo; või+kreem, või+küpsis, või+margariin, või+pirn aiand, või+sai; zool: või+kala, või+liblikas

õ õhtul

Õ, õ <26: õ, õ-d>, nimi: `õõ <26: `õõ, `õõd> õ-täht

õa õppeaasta

`õe! Mari, õe, tule tuppa!

`õh. Õh, milline mustus!

`õis <14: õie, `õit, `õide (ja õiesse); õite, `õisi>. Kirsid läksid, lõid, puhkesid õide. Õunapuu on õites, täies õies, õie+ehtes. Valge õiega v valgete õitega lill (valgeõieline). Rohkete õitega = õi(t)e+rohke = õi(t)e+rikas rohkeõieline. Liblika-, kellukakujuline õis = liblik+õis, kelluk+õis = õie+liblikas, õie+kellukas. Paberist õis = paber+õis. Lapsed on elu õied. Need on alles õied ülek see on alles algus. Herne+õis, kummeli+õis, roosi+õis. bot: isas+õis, emas+õis, täidis+õis; rohttaimed: kärbes+õis; õis+luht, õis+uba. Väävli+õis keem pulberväävel, sõnajala+õis folkl. Õie+kate, õie+kroon, õie+kobar, õie+mahl, õie+nupp, õie+pung, õie+põhi, õie+raag, õie+tee, õie+tupp. ülek: õie+lumi, õie+vaht. Õie+kujuline muster = õis+muster, õis+motiiv, õis+ornament. Õieke(ne)

õli <17>. Valab õli tulle ülek ajab riiu suuremaks. Igavene õli argi (joodik). Eeterlikud õlid, nt eukalüpti+õli. Kütte+õli, lambi+õli, masina+õli, määrde+õli; tehn: kerg+õli, rask+õli. Kivi+õli = mineraal+õli, põlevkivi+õli, lõnga+õli vmo lahjendatud väävelhape. Taime+õli, kanepi+õli, lina(seemne)+õli, oliivi+õli, päevalille+õli, rapsi+õli, rüpsi+õli, soja+õli, kalamaksa+õli, söögi+õli = toidu+õli. Massaaži+õli, päevitus+õli, vanni+õli. Laulu+õli ülek. Õli+juhe <-j`uhtme> = õli+torustik, õli+kiht = õli+kord, õli+kelme, õli+laev, õli+lahus farma, õli+laik, õli+lakk <-laki>, õli+lamp, õli+lind zool, õli+mahuti, õli+paber, õli+plekk, õli+piisk, õli+seep, õli+šampoon. tehn: õli+eraldi, õli+kanal (õlitussüsteemi osa), õli+lüliti, õli+mõõtevarras, õli+pihusti, õli+puhasti, õli+pump, õli+püüdur, õli+radiaator, õli+trafo, õli+vahetus. Õli+rikas õlikas, õli+segune

õp õpetaja

õpi vt `õpp

ÕS õigekeelsussõnaraamat

`õu <22: õue, `õue; `õuesid>. Keset õue. Õue v õuele pääseb väikesest väravast. Ees+õu, taga+õu, lossi+õu, vangla+õu, kodu+õu, naaber+õu, kaevandus+õu. Õue+muru, õue+nurk = õue+sopp <-sopi>, õue+pealne, õue+riided, õue+värav. Õue+-aiamaa nõuk. Õukonna-: õue+aadel, õue+ball, õue+kunstnik, õue+muusik, õue+poeet, õue+preili (vallaline õuedaam), õue+teater

`äi <22u: äia, `äia; `äiu ja `äiasid> mehe- v naiseisa. Äia+papa = äia+taat = äi

Xi’an [s'i`an] <19: -i, -i; kuhu -i> linn Hiinas