[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013

Å füüs ongström

`Aandu <1: kuhu -sse ja `Aandu>

abitu <1>. Abitu vanake, olek, liigutus (väeti, jõuetu). Abitu sõnastusega, abitult sõnastatud artikkel. Abitu vennike (kohmakas, saamatu). Jäi abituna v abitult lamama

abu <17; hrl mitm abud> murdes: piht, pihakoht; abaluukoht; etn liistik, naiste pihik. Suurrätik ümber abude. Pani abud selga. Abu+kasukas pihtkasukas

Abu Dhabi <16: kuhu -sse>, Abū Z̧aby ar Araabia Ühendemiraatide pealinn

adru <16> bot (pruunvetikas). Leht+adru, mari+adru, põis+adru. Adru+vall = adru+peenar merest väljauhutud adru vallina rannal

`aegu ajal; paiku. Jõulude, kevadpühade, loojangu aegu. Kella viie aegu hommikul. Enne+aegu, hilja+aegu, üht+aegu

agu <18: `ao, agu, `aosse ja `akku> koidueelne hämarus; koit. Tõusis ao ajal = ao+ajal. Kaob kahkjasse akku. Aost ehani. Ao+puna koidupuna

Aheru j`ärv

ahu <17> murdes liivamaa; harv (mahajäetud) kütis-, alemaa

Aidu <16: kuhu -sse ja `Aitu>

ainu+ ainus, ainuke, üksik: ainu+eesmärk, ainu+omanik, ainu+projekt (parem kui individuaalprojekt), ainu+pärija, ainu+toode (vastand hulgitoode); ainu+tähtis, ainu+võimalik; ainu+kehtiv, ainu+mõeldav, ainu+sündinud (hrl Kristuse kui Jumala poja kohta), ainu+tunnustatud

ajatu <1> just nagu väljaspool aega olev. Ajatu kunst, luule. Ajatus ajatu-olek

aju 1. <17: `ajju ja ajusse> ajamine, (tagant)kihutamine; hoog, rutt; ajujaht v -püük; ajujahil sissepiiratud ala. Tormas, sõitis hirmsa, suure, tulise ajuga. Pistis igavese ajuga jooksma. Kihutab metsikul ajul. Korraldas aju hundi tabamiseks v hundi+aju. Hunt pääses ajust välja. Paat liikus tuule, lainete ajul. Kalurid läksid ajule v aju+püügile (triivpüügile). Tuule+aju tuulest aetud ese, nt veepinnal. Aju+koer hagijas vm jahikoer. Aju+liiv <-liiva> (tuulest v veest kantud), aju+lumi (tuulest aetud)

aju 2. <17: `ajju ja ajusse> anat. Kuul tungis ajju. Mõte kerkis ajju. Ajudega mees. Ajud omal kohal. Pane ajud tööle, liiguta ajusid argi mõtle. Seda sinu aju(d) ei jaga, ei võta. Ära pinguta, ära vaeva oma ajusid. Ajude (ära)vool Ameerikasse ülek (võimekate inimeste). Pea+aju, selja+aju, ees+aju, väike+aju, suur+aju, piklik aju. Inim+aju, elektron+aju. anat: aju+kolju, aju+koor <-koore>, aju+poolkera, aju+vatsake; füsiol: aju+tegevus, aju+vedelik; med: aju+kahjustus, aju+verevalum, aju+põrutus, aju+kasvaja, aju+vapustus

ajutu <1>, aju+vaba argi mõttelage, rumal. Ajutu v ajuvaba jutt. Käitub ajutult v ajuvabalt

Aktau [akt`au] <26: kuhu -sse> linn Kasahstanis

aku <16>, akumul`aator <2e: -i> el, tehn energiasalvesti. Tühi, laetud aku. Plii+aku, happe+aku, leelis+aku, auto+aku. Aku+laadur

Åland [ooland] <2e: -i; kuhu -isse> rts vt Ahvena+m`aa

alatu <1> ebaaus, põlgusväärt, nurjatu. Alatu inimene, tegu, laim. Alatult

Al'bu <16: kuhu -sse ja `Al'pu>

Alu <17: kuhu -sse ja -le>

(`)ammu. Ammu kuuldud lugu (ammune, ammuaegne), ammu möödunud ajad (ammused). Ei kuulanud mind, ammugi siis veel sind (liiatigi). Ammu see oli, kui .. (alles, ammuks)

amm`uu. Lehm tegi ammuu

Anjou [a(n)ž`uu] <26: kuhu -sse> maa-ala Prantsusmaal

Ardu <16: kuhu -sse ja `Ardu>

Århus [`oorh`uus] <22e: -i; kuhu -i>, ka Aarhus linn Taanis

`armu h`eitma halastama. Ei heida armu oma vaenlastele v vaenlaste peale. Ortodoksi vormel: Issand, heida armu!

aru 1. <17> kuiv rohumaa, arumaa. Loo+aru, nõmme+aru. Aru+niit <-niidu> = aru+heinamaa, aru+kask bot, aru+luste bot, aru+sisalik zool

aru 2. <17> mõistus, taip; vmo selgus, arusaamine. Nõrga, poole, täie aruga nõrga-, poole-, täiearuline. Pane poisile aru pähe. Aru tuleb pähe, võtab aru pähe. Tal pole (selget) aru peas, on aru kaotanud, arust lage = aru+lage, arust segane v ära. Minu arust (arvates, meelest). Oma(st) arust tähtis mees. Pärib, nõuab aru. Ei saa õiget aru kätte. Rõõmul ei olnud aru ega otsa. Ajast-arust = ajast ja arust iganenud, vanamoeline. Aru+natuke(ne) argi

aru `andma selgitama, seletama; aruandega esinema. Andis oma tegudest aru. Annab valijaile aru. Tegutses endale aru andmata. Aru+andja

aru pidama (järele) mõtlema, kaalutlema; arutlema. Näis ettepaneku üle aru pidavat. Pidasid isekeskis aru, mida teha. Kratsis aru+pidavalt kukalt. Aru+pidamine

aru s`aama mõistma, taipama. Ei saanud naljast aru. Noogutas arusaavalt

arutu arutult, tohutu(lt), määratu(lt). Arutu rikas vanamees

arutu <1> ilma aruta, rumal, meeletu; tohutu, määratu. Arutu tegu, inimene. Vihast arutu. Arutu hulk rahvast. Laadalisi oli tulnud arutul hulgal. Tormab arutult ringi. Arutult rikas

asu <17> püsi, rahu. Mure ei anna asu. Tal pole kuskil, ta ei leia kusagilt pikemat asu. Hinge+asu

as`uu <26> hauderoog lihast

at'u <16> argi vilets, kehv. On üks atu vend v atu

`au <26; os `au>. Kaitseb oma au. Mulle langes osaks au, sain au osaliseks. Tehke meile seda au, et .. Külaliste auks. On puhkuse auga ära teeninud (igati, igas suhtes). Laulis väimehele au ja kiitust v au+kiitust. Klassi au ja uhkus. Kellega on mul au (rääkida)? Mehe+au, rüütli+au, mundri+au, spordi+au, neitsi+au neitsilikkus. Au+avaldus, au+eskort, au+päev, au+ring (võitja lisaring), au+võlg. Au+esimees, au+kodanik, au+külaline, au+raamat

Au keem kuld

`au `andma austama. Tõele au andes peab tunnistama, et .. Annab kätt kõrva äärde lüües au tervitab sõjaväeliselt

`Audru <1: kuhu -sse ja `Audru>

au pair [op`eer] pr korteri ja kosti eest. Au pair-+tüdruk keeleõppe eesmärgil välismaal töötav lapsehoidja v koduabiline

`autu <1>. Autu tegu. Toimis autult. Autus

ava+`õu lahtine, hoonetest ümbritsemata õu. Vastand siseõu

Bak`uu <26: kuhu -sse>, Bakı [bak`õõ] asr Aserbaidžaani pealinn

bantu <16>. Aafrika rahvas bantud

Belau [bel`au] <26: kuhu -sse>, ka Palau [pal`au] USAga assotsieerunud riik Okeaanias

Cheju [tšedžu] <16: kuhu -le> vt Jeju

Cu keem vask

Daegu [tägu] <16: kuhu -sse>, ka Taegu linn Lõuna-Koreas

`eatu <1> ebamäärases eas olev

edu <17> edenemine, progress; kordaminek; menu, tunnustus; eesolek, edemus. Saavutas edu põlevkivikeemias, põlevkivi uurimisel. Tööd kroonib edu. Lavastus läheb hea eduga. Lätil on Eesti ees ühepunktine edu; mängu seis on 2 : 1 lätlaste edu v eduks (kasuks). Alg+edu, eba+edu, täis+edu. Edu+lugu

edutu <1>. Vastand edukas. Edutult

`eef`eu <26>, oskuskeeles täpsem harilik luuderohi

ehku+p`eale, ehku p`eale hea õnne, kobina peale, umbropsu. Ei tee ega ütle midagi ehkupeale v ehku peale

elagu <1>. Olümpiavõitjat tervitati elaguga, elagu+hüüetega

elamu <1> elumaja, -hoone. Individuaal+elamu nõuk eramaja. Korter+elamu, rida+elamu, ühis+elamu, haagis+elamu. Elamu+ehitus, elamu+fond, elamu+majandus, elamu+õigus jur, elamu+ühistu

`ellu k`utsuma asutama, looma. Laulukooride ellu+kutsumine

`ellu v`iima teoks tegema, ellu rakendama. Plaan on ellu viidud, vrd ellu viidud = ellu+viidud plaan. Ellu+viimine

elu <17: `ellu ja elusse>. Jääb ellu (elama). Elu eest kõigest väest. Eluks ajaks, (kogu) elu+ajaks. Kuniks elu! Ei tee seda elus(ki), elu sees(ki) (iialgi). Pääses eluga randa. Tee eluga! argi tee ruttu! Inim+elu. Koera+elu argi vilets, raske elu. Argi+elu, abi+elu, era+elu, hinge+elu, hõlbu+elu. Kiriku+elu, majandus+elu. ülek: elu+kangas, elu+laev, elu+lained, elu+meri, elu+raamat, elu+rada = elu+tee, elu+ratas, elu+säde, elu+torm, elu+tuli, elu+vanker. Elu+natuke. Elu+iha = elu+ihk, elu+nälg, elu+tahe <-t`ahte>, elu+tung. Elu+maitsja = elu+nautija, elu+põletaja ülek, elu+päästja. Elu+lootus, elu+mure <-mure>, elu+mõnu. Elu+käik, elu+ring, elu+saatus, elu+tegevus. Elu+hoid, elu+keskkond, elu+koht = elu+paik, elu+teadus bioteadus. Elu+kauge, elu+lähedane, elu+truu, elu+võõras. Elu+jaatav, elu+jaatus. Elus kogenud = elu+kogenud, elust tüdinud = elu+tüdinud. Ellu+astumine, ellu+äratamine, ellu+jäämine, ellu+jäänu

elutu <1>. Elutu pilk (klaasjas). Elutult

ematu <1> ilma emata. Ematu laps. Ematus

emu <17> zool (lennuvõimetu lind)

eramu <1> eramaja; eh villa, luksuslik üksikelamu v suvila

eru <17: `erru ja erusse> lõplik (väe)teenistusest lahkumine. Läks, jäi, lasti, saadeti erru, on erus. Minister {läks erru} → lahkus ametist, astus tagasi. Eru+ohvitser, eru+kolonel, eru+sõjaväelane (Eestis: eru+kaitseväelane). Erru+minek

Eru <17: kuhu -sse>; Eru l`aht

Eu keem euroopium

Gansu [kans`uu] <26: kuhu -sse> Hiina provints

gn`uu <26> zool (antiloop)

guru <17> õpetaja, vaimne juht Indias; ülek mingit tegevusala mõjutav isik. Moe+guru, turismi+guru

hagu <18: h`ao, hagu> maharaiutud peened puud, oksad, võsa; murdes kaerapööris. Raius, tegi, korjas hagu. Sületäis hagu = hao+sületäis. Hao+hunnik, hao+koorem, hao+kubu, hao+pinu, hao+virn

haiku <16> (jaapani klassikaline lühiluuletus)

haju+ hajus: haju+külv, haju+külvik, haju+valgus. Haju(s)+parv astr (täheparv)

h`ambu vt hammas

hapu <16>. Hapuks läinud õlu. Hapu nägu, ilme ülek (pahur, viril). Hapud mullad van.t happelised mullad. Hapu oblikas bot. Kibe+hapu, magus+hapu. Hapu+kirss aiand. Hapu+maitseline, hapu+võitu. Hapendatud: hapu+kurk <-kurgi>, hapu+tainas. Hapult

h`argu harali, lahku

Harju k`eskmine argi täiesti tavaline

Harju+m`aa <26i: kuhu -le> = Harju m`aak`ond

H`arku <1: kuhu -sse ja H`arku>

haru <17: h`arru ja harusse>. Raudtee jaguneb kahte harru, lahkneb kaheks haruks. Nelja haruga hang neljaharuline hang. Kõrval+haru, külg+haru, lisa+haru, pea+haru. Vrd jõe+haru ja haru+jõgi. Püksi+haru püksisäär. Sugu+haru hõim. Kunsti+haru, teadus+haru, majandus+haru, tööstus+haru. Haru+kontor, haru+raamatukogu, haru+raudtee, haru+tee

haru+ väga, haruldaselt: haru+harv, haru+harva, haru+tihti. Haru+korral, haru+korril = haru+kordadel väga harvadel kordadel

Hatu <16: kuhu -sse ja H`attu>

Hiiu <16: kuhu -le>

Hiiu+m`aa <26i: kuhu -le> = Hiiu m`aak`ond, ka Hiiu <16: kuhu -sse ja H`iidu>

hilju luul tasa, pikkamisi. Hilju laskub videvik veele. Sala+hilju, tasa+hilju

himu <17>. Rahuldab, talitseb oma himu(sid). Himu soolase järele, soolase himu. Kange himu tööd teha. Jõi oma himu täis. Sööb himuga. Himu sai otsa. Liha+himu suguiha, sugutung. Saama+himu, silma+himu, seiklus+himu, õpi+himu. Himu+roog <-r`oa> vmo maiusroog

hindu <16> hinduismi pooldaja. Vrd `indialane

hobu <17> ka luul hobune. Luule+hobu, mängu+hobu, kepp+hobu. Jõe+hobu zool, meri+hobu van.t morsk. Liitsõna esiosana hobuse- lühikuju: hobu+niiduk = hobu+niidumasin, hobu+rakend, hobu+reha hobusega veetav looreha, hobu+sõiduk, hobu+transport = hobu+vedu, hobu+töö hobus(t)ega tehtav töö, hobu+veok, hobu+voor <-voori> (hobuveokitest). zool: hobu+eesel hobusetäku ja emaeesli värd, hobu+kaan püdal, hobu+makrell (kala), hobu+rästas. bot: hobu+heinik (seen), hobu+kastan

hoiu vt h`oid

huh`uu

hulgu vt h`ulk

h`ullu argi, hullult argi hullupööra, pööraselt, väga. Meil on hullu = hullult kiire

h`uu. Huu, kui külm!

hägu <18: h`äo, hägu, h`äkku ja h`äosse; 17: hägu, hägu, h`äkku ja hägusse> soga, ähm, sumu. Hägusse v häkku mattunud silmapiir

hämu <17> (udu)vine, hämarus. Põua+hämu, õhtu+hämu

härtu folkl pai, armas. Oh mu härtu härrakene

Hüüru <16: kuhu -sse>

idu <17: idu, idu, `ittu ja idusse; 18: `eo, idu, `ittu ja `eosse>. Seeme ajab idusid. Lootus kustus eos (vaevalt tekkinuna). Igavene idu argi (sõimuväljend). Alg+idu, haigus+idu haigus(e)tekitaja. Idu+auk (nt kartulil), idu+plasma biol pärilikkusaine. bot: idu+juur, idu+pung, idu+vars (idu osad)

iglu <16> eskimo lumeonn

ihu <17: `ihhu ja ihusse> keha; liha v nahk. Tõmbab särgi ihu peale, ihule. Nõel tungis ihhu. On ihu ja hingega asja juures (jäägitult). Püüab ihust ja hingest, ihust-hingest (kõigest väest). Ema+ihu. Venna+ihu nalj sealiha. Ihu+jõud = ihu+ramm <-rammu> kehaline jõud, ihu+tervis vmo kehaline tervis, ihu+nahk, ihu+pesu, ihu+värv argi nahavärvus, ihu+kate = ihu+vari <-varju> kehakate, ihu+äri prostitutsioon. Ihu+hooldus, ihu+kreem