[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013

See sõnaraamat on vananenud ning sobib kasutamiseks vaid teadustöös.
Kehtivat keelenormi kajastab "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018"

Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2013).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2014.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

p`eale. Laua peale. Läks linna peale (linna). On (hea) järje peale saanud. Selle töö peale kulub kaks päeva. Pandi vee ja leiva peale. Ärkas kära peale (üles). Kobina peale, ehku peale = ehku+peale, hea õnne peale. Sai käima peale jäi rasedaks. Pika ootamise peale (järel). Mis sa selle peale kostad? Oli minu peale tige. Mängiti raha peale kaarte. Päeva peale läheb soojemaks (päeva poole). Selle aja peale on kõik unustatud. Tegi eksami viie peale. Sai naha v kere peale sai peksa. Tänasest, lapsest peale, siit+peale, sealt+peale (alates). Peale minu on veel teisi, parem kui lisaks minule. Kõik peale sinu olid kohal. Peale lõunat, pühi (pärast). Andis kaubale peoga kommi peale v andis peoga kommi peale+kauba. Uni kipub v tikub peale. Tegime saarele ringi peale. Jõi õlut peale. Auto sõitis jalakäijale {peale} → otsa. Olgu peale, jäägu peale (pealegi). Koha+peale, pika+peale, see+peale, mis+peale, kust+peale, tihti+peale. Peale+ehitis, peale+kasv, peale+trükk, peale+tõstja, peale+võtt. Vt ka p`eal, p`ealt; p`eale ajama, p`eale h`akkama, p`eale h`üppama, p`eale j`ääma, p`eale k`aebama, p`eale k`äima, p`eale minema, p`eale panema, p`eale p`assima, p`eale pr`essima, p`eale s`un'dima, p`eale tulema, p`eale t`ungima

t`ihti <keskv tihe(da)mini, üliv kõige tihe(da)mini ja tihedaimini> sageli. Ala+tihti, ime+tihti, paha+tihti. Tihti+lugu = tihti+peale

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur