[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013

See sõnaraamat on vananenud ning sobib kasutamiseks vaid teadustöös.
Kehtivat keelenormi kajastab "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018"

Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2013).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2014.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit

cot mat kootangens

hot dog ingl kuum viinerisai

`oot. Oot, ma aitan!

s.o see on

SO geogr, mer süüdost, kagu

s`oa vt suga 1., suga 2.

s`oe vt susi

s`oe <24e: sooja, s`ooja; s`ooje ja s`oojasid; keskv soojem ja argi s`oem, üliv kõige soojem ja argi kõige s`oem> omds, nimis. Ilm on soe, läheb soojaks. Käies hakkab soojem v soem. Soe toit. Soe süda. Peast soe argi põrunud. Teeb sooja peaga lollusi (purjuspäi). Sokutas enda sooja koha peale ülek (mugavale tasuvale töökohale). Linnud lendavad soojale maale (lõunasse, lõunamaale). Kümme kraadi sooja = kümme sooja+kraadi kümme plusskraadi. Supp on soojas, pane supp sooja. Vorstid läksid soojaga hapuks. Jooksis ühe soojaga koju (ühe hooga). Mul ei ole sest sooja ega külma see ei lähe mulle korda. Lüpsi+soe, tapa+soe, toa+soe, une+soe; püsi+soe. Sooja+aisting psühh, sooja+laine meteo, sooja+tarve, sooja+tunne, sooja+tarbija, sooja+tootja, sooja+tootmine. Sooja+südameline, sooja+vereline, sooja+võitu

S`oe <26: kuhu -le>

s`oh. Soh, tänaseks aitab

s`ol <22e: sol’i, s`ol’i> muus g, viienda alusheli silpnimi. Vrd Sol-mažoor ja sol-minoor; sol-diees, sol-võti

s`oo. Ah soo! Soo, nüüd oleme omadega sees!

s`oo <26i: sohu ja s`oosse>. Mine soo peale v sohu ülek mine metsa, käi minema. Läks oma jutuga sohu ja rappa ülek (lootusetult segi). Madal+soo, siirde+soo, kõrg+soo raba. Muda+soo, mäda+soo. Soo+gaas, soo+järv, soo+kraav, soo+kuivendus, soo+maa, soo+maastik, soo+mets, soo+muld, soo+mänd <-männi>, soo+mätas, soo+mülgas, soo+saar, soo+sete, soo+sild, soo+teke, soo+vaim folkl, soo+äärne. bot: soo+sammal, eostaimed: soo+kold, soo+osi, soo+-sõnajalg, poolpõõsas: soo+pihl, rohttaimed: soo+alss, soo+kannike, soo+-kastehein, soo+kastik, soo+kerss, soo+-koeratubakas, soo+-kurereha, soo+-kuuskjalg, soo+käpp, soo+madar, soo+-neiuvaip, soo+nurmikas, soo+-nõianõges, soo+ohakas, soo+-pajulill, soo+-piimalill, soo+-piimputk, soo+-seahernes, soo+tulikas, soo+-tähthein, soo+-voolmerohi, soo+võhk. zool soo+linnud: soo+kiur, soo+-loorkull, soo+part, soo+räts

s`oo vt sugu

s`oot' 1. <22e: soodi, s`ooti> mer nöör v tross purje seadmiseks

s`oot' 2. <22e: soodi, s`ooti> geogr koold, umbekasvanud jõelooge

s`ort <22e: sordi, s`orti>. Parimat sorti suitsuvorst. Teise sordi kaup (headusjärk). Müügil on mitut sorti v mitmes sordis makarone. Juustu+sort, kompveki+sort, leiva+sort, riide+sort, veini+sort. Kartuli+sort, ploomi+sort, rukki+sort, roosi+sort. Aretus+sort, hübriid+sort, kultuur+sort, valik+sort, söögi+sort, suvi+sort, sügis+sort, tali+sort. Sordi+kartul, sordi+seeme, sordi+(tera)vili. Sordi+omadus, sordi+katsetus, sordi+uuendus, sordi+võrdlus. Sordi+ehtne, sordi+ehtsus, sordi+puhas, sordi+puhtus. Sordi+sisene aretus. Sortide+vaheline ristamine

SOS (rahvusvaheline appikutsesignaal). SOS-lasteküla

s`ot's <22e: sot'si, s`ot'si> argi sotsialist, sotsiaaldemokraat

s`ot't <22e: soti, s`otti> argi: arve; selgus. Õiendas soti(d) maksis arve. Sai sotti sai aru. Ei saa tast (õiget) sotti. Teeme sotid selgeks klaarime asja ära. Selge sott klaar. Jüril on töömeestega sotid sees (on heades suhetes, heal jalal)

spot+ maj, parem hetke-: spot+kurss, spot+tehing

st!

st, s.t see tähendab

St. pr, ingl saint, sks Sankt (püha)

v`ot, parem vaat

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur