[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013

p`ikk <22i: pika, p`ikka; keskv pikem, üliv kõige pikem ja pikim>. Jüri on pikk poiss, vrd pikk+poiss kok. Jaak on Jürist pikem, Mart on poiste hulgas, poistest kõige pikem v pikim. Mart on kaks meetrit pikk. Pikka kasvu = pika+kasvuline poiss. Pikkade hõlmadega = pika+hõlmaline kuub v pikk+hõlm+kuub. Pika villaga = pika+villaline lammas v pika+villa+lammas põllum. Kukkus maha, nii pikk kui lai (täies pikkuses). Pikk iga. Pikka meelt! rahu, kannatlikkust! Kohtusime üle pika aja. Elas Tartus pikka v pikemat aega. Küll on ootamine pikk! Näod venisid järjest pikemaks ülek. Pool+pikk, täis+pikk, üli+pikk. bot: pikk tarn, pikk penikeel. Pikk+höövel tehn, pikk+koib ülek jänes, pikk+vanker etn. Pikk+laen maj. Pika+juukseline, pika+kiuline lina, pika+kõrvaline, pika+lehine taim bot, pika+pealine antr, pika+võitu. Vt ka pikem