[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013

See sõnaraamat on vananenud ning sobib kasutamiseks vaid teadustöös.
Kehtivat keelenormi kajastab "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018"

Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2013).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2014.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 30 artiklit

in`ert+, in`ertne <2: in`ertse> loid, aktiivsuseta; keem reageerimatu. Inertne inimene, olek. Inert+materjal täitematerjal, inert+gaas van.t väärisgaas. Inertselt

inetu <1> ilutu, näotu, sobimatu. Inetult

lün`et't <22e: -neti, -n`etti> eh kaareväli, kaar ukse v akna kohal; tehn töödeldavat eset toetav seadis treipingil

mak`et't <22e: -keti, -k`etti> mudel, jäljend; trükise proovieksemplar. Linnuse, postimaja makett. Homse ajalehe makett. Makett+käsikiri

mans`et't <22e: -seti, -s`etti> kätis; püksisääre käänis; eh lühike ühenduslõõr. Manseti+nööp

menu`et't <22e: -eti, -`etti> (tants)

m`et't <22e: meti, m`etti> tkst kleepuv vedelik lõimelõngade immutamiseks

minar`et't <22e: -reti, -r`etti> mošee torn

mineja <1>. Minust pole täna kuskile minejat. Minejad oleme ükskord kõik euf (surijad). Ees+mineja, kaasa+mineja, maha+mineja, mehele+mineja, mööda+mineja, sisse+mineja, surma+mineja (sisseü), ära+mineja

minek <2: -u>. Pani mineku peal nööpe kinni (minnes). Sai enne minekut jumalaarmu euf (enne surma). Uuel romaanil on minekut uus romaan on nõutav, hästi ostetav v müübiv. Tööl on täna hoopis teine minek (läheb hooga, edeneb). Jää+minek. Pankrotti, paksuks minek = pankrotti+minek, paksuks+minek. Sööma, õitsema minek = sööma+minek, õitsema+minek. Erru+minek, korda+minek, käiku+minek, paari+minek, põhja+minek, mehele+minek. Alt+minek, edasi+minek, ette+minek, hukka+minek, kaotsi+minek, kokku+minek, lahku+minek, läbi+minek, maha+minek, nurja+minek, raisku+minek, segi+minek, tagasi+minek, täide+minek, välja+minek, ära+minek, üle+minek. Mineku+aeg, mineku+valmis

minema <36: m`inna, lähen, läksin, l`äks, mingu, minev, läinud, minnakse, m`indud; käskiv: ains 2. p mine, mitm 1. p mingem ja läki ja lähme, ärgem mingem ja ärme lähme>. Mine (nüüd) ikka, mine’nd ikka. Mine (sa) tea v mine võta kinni, mis ta mõtleb. Mine minema (ära)! Kuidas läheb? – Läheb ka, mis seal ikka. Minema kihutamine = minema+kihutamine. Alla, edasi, ette, järele, kaasa, kinni, tagasi, vastu, üle minema. Vt ka `alt minema, k`okku minema, l`ahku minema, l`ahti minema, läbi minema, maha minema, m`ööda minema, p`eale minema, p`õhja minema, s`isse minema, v`iltu minema, v`älja minema, ära minema, `ümber minema; läinud

minev <2: -a>. Tartusse minevad bussid. Mineval nädalal (praegusele eelnenud). Mineval aastal mullu, üle+mineval aastal tunamullu. Minev kaup (hästi müübiv). Rikki minev = rikki+minev kaup. Lahku minevad = lahku+minevad andmed (erisugused). Mineva+aastane mullune, möödunudaastane, mineva+nädalane, mineva+suvine

minut <2e: -i> ajaühik; hetk, viiv; mat kaare v nurga mõõtühik. Tunnis on 60 minutit. Jõudsin viimasel minutil. Juhataja peaks iga minut tulema (kohe). Oota üks minut oota natuke. Kraadis on 60 minutit. Algus+minut, lõpu+minut, mängu+minut, oote+minut. Kaare+minut, nurga+minut. geogr: laius+minut, pikkus+minut. Minuti+osuti, minuti+loendur. Minuti+liha hakklihakaste

minuti+p`ealt, minuti p`ealt. Loeng algas minutipealt v minuti pealt (täpselt ettenähtud ajal). Ma ei oska minutipealt v minuti pealt vastata (otsekohe, järsku)

mot`et't <22e: -teti, -t`etti> muus keskaegne mitmehäälne vokaalteos

munel, munele, munelt. Kana läheb munele, on munel, tuleb munelt

muneti <1e> zool putuka munemiselund

mõneti mõnes suhtes, mõnel määral. Olukord on mõneti muutunud. Mõnetine

n`et't 1. <22e: neti, n`etti> argi kena, nägus

n`et't 2. <22e: neti, n`etti> argi Internet vm võrk. Neti+aadress, neti+kommentaar võrguaadress, -kommentaar; neti+pulk (modem)

non`et't <22e: -neti, -n`etti> muus: helitöö üheksale pillile v lauljale; üheksast muusikust koosnev ansambel

pik`et't 1. <22e: -keti, -k`etti> sõjaväe- v politseivalvesalk; pol: streikijate valvesalk streigimurdjate tõkestamiseks; meeleavaldajate rühm ametiasutuse hoone ees. Roheliste pikett. Ratsa+pikett, streigi+pikett

pik`et't 2. <22e: -keti, -k`etti> maastikul märkvaiaga tähistatud loodimispunkt; pikkusühik: 100 m. Piketi+vai

pik`et't 3. <22e: -keti, -k`etti> (kaardimäng)

pip`et't <22e: -peti, -p`etti> klaastoruke vähese vedeliku mõõtmiseks v ülekandmiseks. Silma+pipett, gaasi+pipett keem. Pipett+pudel

ren`et't <22e: -neti, -n`etti> aiand, ren`et't+`õun aiand. Kuld+renett

son`et't <22e: -neti, -n`etti> (14värsiline luuletus). Soneti+pärg (koosneb 15 sonetist)

spin`et't <22e: -neti, -n`etti> (endisaja klahvpill)

žil`et't <22e: -leti, -l`etti> terapardel; selle tera. Žileti+tera

vinj`et't <22e: -jeti, -j`etti> väike graafiline kaunistus teksti ees v järel. Tiitli+vinjett, lõpu+vinjett

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur