[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013

See sõnaraamat on vananenud ning sobib kasutamiseks vaid teadustöös.
Kehtivat keelenormi kajastab "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018"

Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2013).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2014.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

k`eem <22i: keema, k`eema> keemine. Liha jäi poole keemaga

l`eem <13: leeme, l`eent, l`eende ja leemesse; leente, l`eemi, leentesse ja leemisse>. Oa+leem, kapsa+leem oa-, kapsasupp. Keedu+leem keeduvedelik. Rammu+leem puljong. Vere+leem van.t vereplasma. Leeme+kauss, leeme+kulp, leeme+pada

m`eel <13: meele, m`eelt>. Kõik meeled on ärevil. Kuues meel mingi eriline vaist. Äkilise meelega inimene (äkilise loomuga, äkiline). Poole meelega vanamees (poolearuline). Meel läheb kurvaks. Muheleb heast meelest v hea+meelest. Miski pole sulle meele järele, meele järgi, meelt+mööda v meelt mööda, meele+pärast. Õpetused ei jää meelde. Jäta meelde, tuleta meelde. Torkas, turgatas, kargas meelde, et .. Kas sul on kõik meeles? Pea meeles! Mul läks meelest (ära) mul ununes. Olgu sul pikka meelt (kannatlikkust). Ära heida meelt. Tõttab meelt lahutama (puhkama, lõbutsema). Kuulmis+meel, nägemis+meel, huumori+meel, ilu+meel. Paha+meel = meele+paha. Mehe+meel, lapse+meel. Ohvri+meel, üks+meel. Meele+rahu, meele+sõgedus, meele+teravus, meele+tusk, meele+ärevus, meele+ülendus. Meele+rakk <-raku> anat, zool. Meelt+liigutav tegu. Meeli+segav jutt. Meelte+väline taju (parapsühholoogias)

m`eer <22e: meeri, m`eeri> linnapea

m`ees <13: mehe, m`eest, mehesse; meeste, mehi, meestesse ja mehisse>. Kust(poolt) mehi olete? Mari läks noorelt mehele, on ammu mehel. Nagu üks mees kõik korraga, ühel meelel. Kogu varandus on mehele pandud ülek (läbi). Ole meheks aitäh! Peig+mees, poiss+mees, naise+mees = abielu+mees, lesk+mees. Ameti+mees, aida+mees, esi+mees, kala+mees, kaup+mees, koja+mees, pere+mees, põllu+mees. Vikati+mees ka ülek surm. Asja+mees, au+mees, elu+mees, härras+mees, mustakuue+mees ülek. Käli+mees, väi+mees väi. Lööma+mees, saama+mees. Noor+mees, vana+mees, suur+mees, väike+mees, täitsa+mees. Mehe+hakatis, mehe+juurikas, mehe+kolakas, mehe+mürakas, mehe+näss, mehe+volask. Mehe+jõud. Mehe+jämedune, mehe+kõrgune, mehe+pikkune, mehe+vääriline = mehe+väärne. Meeste+jalatsid, meeste+pesu, meeste+mantel, meeste+saun, meeste+töö, meeste+vaheline, meeste+vihkaja. Mees+isik, mees+kodanik, mees+laulja, mees+õpetaja, mees+pere; sport: mees+paarismäng, mees+üksikmäng. Vrd mees+juuksur mees juuksurina ja meeste+juuksur. Mehele+panek, mehele+saamine

mehem <2: -a> argi mehelikum, mehisem, tublim, parem. On pärast sõjaväge mehemaks läinud

m`emm <22i: memme, m`emme>. Lume+memm, vana+memm. Memmeke(ne)

n`eem <22i: neeme, n`eeme> geogr merre v järve ulatuv maismaa osa

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur