[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013

See sõnaraamat on vananenud ning sobib kasutamiseks vaid teadustöös.
Kehtivat keelenormi kajastab "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018"

Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2013).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2014.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

haledalt <keskv haledamalt, üliv kõige haledamalt ja haledaimalt>, haledasti <keskv haledamini, üliv kõige haledamini ja haledaimini>. Nutab, nuuksub haledalt v haledasti. Sai haledalt v haledasti lüüa

k`iil 1. <22e: kiilu, k`iilu> (tööriist); kolmnurkne vahele õmmeldud v kootud riidesiil; zool rinnaluu kõrge hari (linnul, nahkhiirel); keel kiillause. Ajas kasepakud kiiluga lõhki. Kiiludega seelik. Neem ulatub kiiluna merre. Püüdis sõprade vahele kiilu taguda v lüüa ülek (sõpru tülli ajada). Puu+kiil, teras+kiil, istutus+kiil, varruka+kiil. Kiilu+kujuline. Kiil+labidas mets (puutaimede istutamiseks), kiil+luu anat, kiil+rihm tehn

k`ül'ge. Togib pinginaabrile külge. Õmbles särgile krae külge. Nimi jäi külge. Tõbi hakkas loomalt inimestele külge argi (nakkas). Külge+hakkav haigus vmo nakkushaigus. Poiss üritas paarile tüdrukule külge lüüa (läheneda). Savi kleepus talla külge. Kuivatas käed põlle külge (vastu v sisse). Külge kasvama, kinnitama, pookima, riputama, siduma, tõmbama. Vagun on külge haagitud, vrd külge haagitud = külge+haagitud vagun. Külge nööbitav = külge+nööbitav kapuuts. Külge+jootmine, külge+kruvimine. Vt ka küljes, küljest

l`ööma <38i: l`üüa, l`öön, lööme, l`õin, lõime, l`õi, löögu, l`ööv, löönud, lüüakse, l`öödud>. Lööb last. Lööb varba vastu kivi. Plekiga (üle) löödud uks. Lööb raha mündib. Lööb pumbast vett pumpab vett. Lööb võid (kokku). Kell lööb kuus. Lööb välku välgutab. Kuningas sai sõjas lüüa (kaotas). Löö munad pannile! Löö poiss maast lahti! Lööb litsi argi liiderdab, hoorab. Põletik lõi kopsu. Lööb araks v vedelaks v verest ära. Lööb õitsele v õitsema. Kokku, külge, lahti, püsti, ära lööma. Arve on kokku löödud, vrd kokku löödud = kokku+löödud arve. Vt ka `ette l`ööma, k`aasa l`ööma, k`äega l`ööma, l`ahku l`ööma, läbi l`ööma, maha l`ööma, s`isse l`ööma, v`iltu l`ööma, v`älja l`ööma, `ühte l`ööma, üle l`ööma, üle+aisa l`ööma, üles l`ööma

matuse+k`ell. Vara veel eesti keelele matusekella lüüa ülek (keelt hääbunuks kuulutada)

rivi <17: r`ivvi ja rivisse>. Sõdurid võtsid rivvi, seisavad rivis. Rivi autosid = autode rivi = auto+rivi. Püsib vanusest hoolimata rivis ülek (töötab v tegutseb edasi). Mootor on rivist väljas ülek (ei tööta). Ära lase end rivist välja lüüa ülek (heidutada). Harg+rivi, joon+rivi, kaksik+rivi, koond+rivi; edu+rivi, lahingu+rivi. Rivi+drill, rivi+harjutus, rivi+kord, rivi+käsklus, rivi+laul, rivi+määrustik, rivi+samm, rivi+õppus. Rivi+teenistus tegevteenistus, rivi+ohvitser, rivi+sõdur, rivi+üksus. Rivi+tants

üle l`ööma. Lõi palli väravast üle (kõrgemalt kui vaja). Lõin silmad üle, polnud aega lugeda (tutvusin põgusalt). Uks löödi plekiga üle. Ärimees püüab konkurenti üle lüüa (üle trumbata). Tahab teise mehe naist üle lüüa (endale võtta). Üle+löömine

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur