[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013
|
See sõnaraamat on vananenud ning sobib
kasutamiseks vaid teadustöös.
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2013). |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 179 artiklit, väljastan 100.
Castilla–La Mancha [kast´ilja la mantša] <16: kuhu -sse> autonoomne piirkond Hispaanias
la <26: la, la’d, la’sse; la’de, la’sid, la’desse> muus a, kuuenda alusheli silpnimi. Vrd La-mažoor ja la-minoor; la-bemoll
La keem lantaan
L`aagna <1: kuhu -sse>
laama 1. <16> Tiibeti vaimulik. Kõrgeim laama on dalai-laama. Laama usk lamaism, Tiibeti budism. Laama+usuline lamaistlik; lamaist
laama 2. <16> zool (loom). Laama+vill <-villa>
laava 1. <16> geol vulkaanist voolav magma. Rahn+laava, basalt+laava. Laava+jõgi, laava+järv, laava+purse, laava+vool <-voolu>
laava 2. <16> mäend koristuseega kaeveõõs
laba <17: labasse ja l`appa> lai osa v külg; (jala, suka) pöid. Aeru+laba, kinda+laba, käe+laba, lehe+laba. tehn turbiinil: juht+laba, pöörd+laba. Laba+pump tehn, laba+tigu zool
ladina: ladina keel, kiri, tähed; ladina kool (endisaegne õppeasutus). Ladina+keelne
ladna <16> argi mõnus, laheda olekuga; halv semutsev, familiaaritsev. Ladna mees. Ladnasus ei sobi pidulikku kõnesse
laduja <1> trük ladu valmistav tööline. Käsi+laduja, masin+laduja
laduma <28: laduda, l`aon> ka trük. Laob müüri, kive, puid (riita). Lao lagedale argi: too välja, nt toidukraam; räägi ära, nt uudised. Laob kuradeid kirub. Laob kodu poole (jookseb, lippab). Vt ka v`älja laduma
L`aeva <1: kuhu -sse ja L`aeva>
laga <17> vedel, lahja toit; korratuses asjad, risu vms. Laud on lagas, laga täis. Kohvi+laga, supi+laga
laguma <27> vmo lagunema
lahja <16; keskv lahjem, üliv kõige lahjem>. Lahja loom (kõhn). Lahja kohupiim (vähese rasvasisaldusega, rasvavaba, rasvatu, vähe toitev). Lahja vein. Teeb lahjat nalja ülek (kesist, viletsat). Lahja+poolne = lahja+võitu
l`aiama <29: laiata, l`aian> argi laia lehte mängima, uhkeldama
laika 1. <16> (koeratõug)
laika 2. <16> glasseenahk
l`aitma <34: l`aita, laidan>. Laidab miniat lohakaks. Laitis mu plaani maha. Ei ole laita mees
l`aiuma <27>. Ümberringi laiub vaikus. Rootsi kohal laiub madalrõhkkond
lama+: lama+asend lamamisasend, lama+mootor auto, vastand püstmootor, lama+puit tuulemurd, lama+vili (lamandunud)
lamama <27> lebama, pikali olema. Lamaja
La Mancha [la mantša] <16: kuhu -sse> tasandik Hispaanias
La Manche [la m`aa(n)š] <22e: Manche’i; kuhu Manche’i>, ka `Inglise kanal Atlandi ookeani osa Suurbritannia lõunaranniku ja Prantsusmaa looderanniku vahel
lambda <16> kreeka täht λ
La Paz [la p`ass] <22e: -i; kuhu -i> Boliivia halduspealinn
La Pérouse’i v`äin [la peruuzi], jaapanipäraselt Sōya v`äin [sooja] (Venemaa Sahhalini saare ja Jaapani Hokkaidō vahel)
La Plata1 [la plaata] <16>, La Plata l`aht Uruguay ja Paraná jõe suudmeala Lõuna-Ameerikas
La Plata2 [la plaata] <16: kuhu -sse> linn Argentinas
lara <17> argi lora, plära
larama <27> argi latrama, lobisema, plärama
La Rioja [la ri´ohha] <16: kuhu -sse> autonoomne piirkond Hispaanias
Lárisa [l´arissa] <1: kuhu -sse> linn Kreekas
lasila <1> põikpuu hobuste kinnisidumiseks; latristik jalgrataste hoidmiseks. Jalgratta+lasila
l`askja <1>. Käibele laskja. Aadri+laskja, liu+laskja, püssi+laskja, vibu+laskja, maha+laskja, sisse+laskja
l`askma <34: l`asta, lasen, l`asksin ja lasin, l`askis ja lasi, l`asku, l`askev, l`asknud, l`astakse, l`astud>. Lase tal minna, las(e) ta läheb luba tal minna. Las(e) käia! Nii peen preili, et lase aga olla (et paremat pole ollagi). Lase tuli surnuks kustuta valgus. Laskis v lasi end mehest lahutada. Laskis v lasi hinna alla alandas hinda. Lasi püksi tegi püksid täis. Laseb liugu. Laseb vibu v vibuga, püssi v püssiga. Laseb märki. Vt ka j`alga l`askma, l`ahti l`askma, läbi l`askma, maha l`askma, m`ööda l`askma, s`isse l`askma, v`iltu l`askma, v`älja l`askma
lasuma millel <27>. Kihid lasuvad üksteisel. Kellel lasub vastutus? Rõhk lasub viimasel silbil (langeb viimasele silbile)
L`asva <1: kuhu -le>
Lauga jõgi, ka Luuga jõgi, Luga vn jõgi Venemaal; Lauga l`aht (Soome lahe osa)
L`auka <1: kuhu -le>
l`aulja <1>. Koori+laulja, soolo+laulja, bassi+laulja, ooperi+laulja, kammer+laulja, džäss+laulja; mees+laulja. Ees+laulja folkl. Lauljaskond
l`aulma <33: l`aulda, laulan>. Laulab sopranit. Ümiseb, joriseb, üürgab, lõõritab, kõõrutab laulda. Laulab hääle lahti. Ette, kaasa, üles laulma. Laulab (kellelegi) halleluujat, hosiannat, kiidulaulu ülek kiidab, ülistab (kedagi)
L`aupa <1: kuhu -le>
Laura <16: kuhu -sse ja L`aura>, Lavrõ vn
lausa otse, suisa, päris. Valetab lausa suu sisse. Lausa sulab suus
lava <17u: l`avva ja lavasse; lavu ja lavasid> ka geogr lavamaa. Toob näidendi lavale (lavastab). Seab jutustuse lavale (dramatiseerib). Kasvatab lavas tomateid. Sauna+lava, töö+lava, tapa+lava, magamis+lava. Kuhja+lava (heina)kuhja alus. Kasvu+lava ülek, kurgi+lava. Näite+lava, vabaõhu+lava, simultaan+lava, kuliss+lava, pöörd+lava, vajuk+lava, ees+lava, külg+lava. Mandri+lava geogr (maailmamere põhja osa). teater: lava+kõne, lava+looming, lava+seade <-s`eadme>, lava+tööline, lava+vanker. Lava+küps etendus. Lavale toomine, tulek = lavale+toomine, lavale+tulek
lebama <27> lamama
l`eema <37: l`eeda, l`een, leeme, leesin, l`ees, leegu, l`eev, leenud, l`eedakse, l`eedud> harv: tulevikus olema; vahest, vist küll olema. Armastus oli, on ja leeb. Sellel poisil leeb suur tulevik. Tali leeb mööda minemas
Leena <16>, Lena vn, Ölüöne jakuudi jõgi Venemaal Siberis
l`eepra <1> med pidalitõbi. Leepra+haige pidalitõbine
L`ehmja <1: kuhu -le>
Lehola <1: kuhu -sse>
l`ehtla <1> (ronitaimedega kaetud sõrestikehitis). Lehtla+lind zool
l`eidma <34: l`eida, leian>. Leidis võtme kätte v üles. Leidis mehe kodunt eest, leidis süüa tegemast. Ei leia (head) nõu. Leidis uue ravimi (leiutas). Leiab kolmnurga pindala (arvutab). Leiab aega v mahti kinos käia. Mis talle süüks leiti? Leiab emalt, ema juurest tröösti. Leidis abi maarohtudest (sai). Sõnavõtus leiab kajastamist .. paberl sõnavõtt kajastab .. Kirjutis leidis toimetaja silmis armu. Leidis oma otsa sai surma. Leidis minuga ühise keele. On teineteist leidnud on teineteisesse armunud. Õnnetusest saadik ei ole ta end leidnud. Leidmis+rõõm. Vt ka aset l`eidma
lemma <16> mat abiteoreem; keel (arvutilingvistikas) sõna algvorm
l`endla <1> taru lennuauk ja lennulaud
l`endva <1> vmo: rabandus; (äkiline) seljavalu; müt nõianool looma v inimese rabamiseks; argi: torm, möll; kiirus, tamp. Lendva on loomad läbi löönud. Tal on alailma igavene lendva peal
L`epna <1: kuhu -le>
lesila <1> loivaliste koondumispaik. Kotikute lesila = kotiku+lesila
lesima <27> lamama, lebama. Lesib päikese käes, diivanil
levila <1> levikuala, areaal. Muinasjutu, rästiku levila
levima <27>. Lööve levib näolt kätele, üle kogu keha. Uudis levis kulutulena. Levinud eesnimi. Levimis+kiirus levikiirus, levimis+viis <-viisi>, levimis+võime, levimis+võimeline
Lhasa [lhassa] <16: kuhu -sse> linn Hiinas, Tiibeti pealinn
liba <17> veerjas, kallakas, libajas
liba+ vale-, võlts-, pseudo-: liba+kangelane, liba+politseinik, liba+takso, liba+tunnus (statistikas), liba+tõelisus, liba+uudis
libima <27> murdes siluma, silitama. Libib juukseid, käega üle juuste
liduma <27> lippama, väledasti jooksma
liga <17: ligasse ja l`ikka> mustus, kõnts
ligida om <2; ains nim puudub; keskv ligem>. Laseb ligida maa pealt märgist mööda
liha <17: lihasse ja l`ihha>. Surub küüned lihasse v lihha. Täies lihas loom (lihav). Haigel on liha luudelt, kontidelt kadunud haige on kõhnaks jäänud. Vaim on valmis, aga liha on nõder (ihu). Suretab liha peab askeesi. Ja sõna sai lihaks (inimeseks, elavaks). Läheb kõige liha teed (kaduva teed). Ta on liha minu lihast ja veri minu verest, minu liha ja veri (lihase lapse kohta). Vile käib v lõikab luust ja lihast läbi. Ei liha ega kala ülek ei see ega teine, midagi vahepealset. Kõrvitsal on kollane liha = vilja+liha. Inim+liha, linnu+liha, sea+liha. Selja+liha, hakk+liha, keedu+liha, peki+liha, soola+liha, suitsu+liha. Liig+liha. Kahuri+liha ülek. Lõik, käntsakas liha = liha+lõik, liha+käntsakas. Liha+haav. Liha+kombinaat, liha+turg, liha+müüja, liha+raiumiskirves, liha+pott. Liha+roog <-r`oa> = liha+toit, liha+konserv, liha+leem, liha+pall, liha+pirukas, liha+soolamine, liha+soolvesi, liha+suitsutamine. põllum: liha+kana, liha+lehm, liha+loom <-looma>, liha+tõug; liha-villa+lammas. Lihaks+saamine relig inkarnatsioon
Lihula <1: kuhu -sse>
lihuma <27> lihavaks minema. Härjad lihuvad
L`iibüa <1: kuhu -sse>, Lībyah [l`iibja] ar riik Aafrikas
liiga <16> (ühiskondlik-poliitiline) liit; ka sport. Esi+liiga, kõrg+liiga võistkond. Korvpalli+liiga
l`iiga. Teeb nõrgemale liiga. Teeb endale tööga liiga. Külm teeb liiga. Liiga suur koorem. Sõidab liiga aeglaselt. Liiga+tegemine
l`iikva <1> vmo eeterpiiritus
l`iilia <1> bot (ilutaim). Krookus+liilia, kuning+liilia. Toa+liilia, oskuskeeles täpsem kriinum
l`iitma <34: l`iita, liidan>. Liidab osad tervikuks. Liidab äärealad keskusega, keskuse külge. Rongile liideti veel üks vagun. Ühine eesmärk liidab inimesi. Liidab arvud kokku. Liida viis ja kaks, kaks viiega, viiele kaks, viis liita kaks. Liitmis+märk <-märgi> pluss(märk), liitmis+tehe
L`iitva <1: kuhu -le>
Liiva <16: kuhu -le>
lilla <16> ka argi homoseksuaal. Lööb lillat ülek elab kerglast elu. Kannikese+lilla violetne, sirel(i)+lilla. Punakas+lilla, sinakas+lilla, tume+lilla. Lilla+värviline = lillat värvi
Lilla Rågö [l`illa r`oog`öö] <26: kuhu -le> rts vt V`äike-P`akri
lima <17>. Lima+eritus, lima+vool <-voolu>, lima+kiht = lima+kord, lima+taoline limajas, lima+nahk, parem limas+kest. anat: lima+kude, lima+nääre
Lima [liima] <16: kuhu -sse> Peruu pealinn
limama <27> limaseks tegema. Olen kalarappimisega oma käed limanud
lina <17u: linasse ja l`inna; linu ja linasid>. Kitkub, kupardab = raatsib, leotab, lõugutab = murrab = kolgib, ropsib, masindab, soeb, ketrab lina v linu. Istutab v kükitab lina v linu (kuivama) (pärast ligu). Laudlinna tuli plekk. Film tuleb linale. Istusime nina vastu lina (kinos väga ees). põllum: kiu+lina, õli+lina. Voodi+lina, laud+lina, suri+lina, pits+lina. Kino+lina. Võrgu+lina, purje+lina. Peotäis linu = lina+peo. Lina+kiud, lina+kupar, lina+vars, lina+õis. Lina+hind, lina+kaupmees, lina+kombain, lina+murdmis+masin, lina+leisikas = lina+pund, lina+põld, lina+tuder bot (umbrohi), lina+vabrik, lina+õli tehn. Lina+kolge kolge, lina+raats raats, lina+virr virr. Lina+kasvatus, lina+koristus, lina+kitkumine, lina+raatsimine, lina+leotus, lina+lõugutus, lina+ropsimine, lina+sugemine, lina+ketrus
l`indla <1> linnumaja, -laut, -farm
Lipa <16: kuhu -le>
lira <17> argi (millegi lahja, vedela, viletsa kohta). Lira supp = supi+lira. Lira (riiet), lirast (riidest) on halb õmmelda
lirva <16> halv liiderlik naine
lisa <17: lisasse ja l`issa>. Teenib palgale lisa, palga+lisa. Käib päevatööle lisaks öövalves. Lisaks mööblile on müügil vaibad ja valgustid, parem peale mööbli. Saime {täiendavalt 10 000 eurot} → 10 000 eurot lisaks. Paneb tabelid raamatu teatme+lissa. Lepingu lisad. Jutu+lisa (nt ajalehel). Lisa+aeg ka sport, lisa+andmed, lisa+eelarve, lisa+katse, lisa+karistus jur, lisa+kohustus, lisa+koormus, lisa+kulu, lisa+küsimus, lisa+leht, lisa+maks <-maksu>, lisa+osa, lisa+pala, lisa+puhkus, lisa+puri mer, lisa+raskus, lisa+rong, lisa+seade <-s`eadme>, lisa+seletus, lisa+sissetulek, lisa+soodustus, lisa+sööt <-sööda> põllum, lisa+tagatis, lisa+takistus ka el, lisa+tasu, lisa+teenistus, lisa+tingimus, lisa+toodang, lisa+töö, lisa+ülesanne. bot: lisa+juur, lisa+pung. On eraldatud {täiendavad vahendid} → lisa+summad v lisa+raha
lisama <27>. Lisab supile soola. Lisab sammu. Kas sa tahad oma jutule midagi lisada?
lisna <16> argi liigne, ülearune
lita <16> argi emane koer; vulg lirva, liiderlik naine. Lita+poeg vulg (sõimusõna)
litera <1> kirjatäht, eriti dokumendiliigi, tekstijaotise jms märgina
l`iuhka murdes libamisi, liuska
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|