[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013

`aist <22e: aisti, `aisti> tundemeel; meelelisus

`ist <22e: istu, `istu> tehn kahe kokkukuuluva detaili (ava ja võlli) seostatuse viis. Lõtk+ist, ping+ist

l`as't <22e: las'ti, l`as'ti; seisundivorm l`as'tis> koorem, laadung. Laev pandi lasti, on lastis, laeval on last peal. Täis lastis = täis+lastis. Soola+last. Tükk+last, puist+last, vedel+last. maj: lasti+kiri, lasti+raha

l`est <22i: lesta, l`esta> õhuke lai lehetaoline asi; lai koor, kest; ka zool, sport. Lestadega ujumine = lesta+ujumine. Tõmba lesta argi mine ära, kao minema. Kõrva+lest. Uju+lest (ujujal; veelooma jalal). zool: sügelis+lest, võrgendi+lest; meri+lest (kala). Lesta+kujuline lestjas. Lesta+kala = lest. Lesta+parv, lesta+püük, lesta+võrk. Lest+hernes, oskuskeeles täpsem suhkruhernes. Lest+huulik (puhkpillil), lest+tõbi (taimedel ja loomadel)

l`ift <22e: lifti, l`ifti>. Sõidab liftiga kümnendale korrusele. Kauba+lift, sõidu+lift, kiir+lift, klaas+lift. Lifti+poiss. Lift+valgusti tõmmikvalgusti

l`iht <22e: lihi, l`ihti> tkst mett

l`iht+ lihtne. Vastand liig-, liit-. Liht+liige, liht+sõdur, liht+tööline, liht+töö, liht+silm <-silma> zool, liht+takt muus (milles on üks rõhuline osa); bot: liht+-hunditubakas (rohttaim), liht+-naistepuna, liht+vili; eh: liht+krohv, liht+tala; keel: liht+arvsõna, liht+lause, liht+minevik, liht+sõna; keem: liht+aine, liht+valk proteiin; maj: liht+aktsia, liht+intress

l`iist <22e: liistu, l`iistu>. Tõmbab kinga liistule. Tõmbab poisid liistule ülek võtab poisid ette v käsile. Akna+liist, põranda+liist, ehis+liist. Nööbi+liist (kinnisel). Päis+liist bibl, trük päisvinjett

l`iit <22e: liidu, l`iitu>. Lööb v astub naabermaaga liitu, on naabriga liidus. Kaksik+liit, kolmik+liit, hõimu+liit aj. Spordi+liit, kesk+liit. Liidu+leping; liidu+kantsler, liidu+president

l`iit+ liitne. Vastand liht-. Liit+kiri (kangal), liit+klass (koolis), liit+masin tehn, liit+plokk füüs tali (tali), liit+silm <-silma> zool, liit+takt muus (milles on kaks v enam rõhulist osa), liit+tala eh, liit+täht trük ligatuur, liit+väetis põllum, liit+pea bot (õisik, nt rukkil); keel: liit+nimisõna, liit+arvsõna, liit+sõna, liit+lause; keem: liit+aine, liit+suhkur, liit+valk proteiid

l`in't <22e: lin'di, l`in'ti>. Võtab jutu linti v lindile argi (lindistab). Filmi+lint, konveieri+lint, veo+lint (traktoril). Mõõdu+lint, oskuskeeles täpsem mõõte+lint. Ordeni+lint, siid+lint. Tee+lint ülek. Lindi+muusika (helilindilt), lindi+tööline argi konveieritööline. tehn: lint+elevaator, lint+pidur, lint+saag, lint+traktor roomiktraktor

lisa <17: lisasse ja l`issa>. Teenib palgale lisa, palga+lisa. Käib päevatööle lisaks öövalves. Lisaks mööblile on müügil vaibad ja valgustid, parem peale mööbli. Saime {täiendavalt 10 000 eurot} → 10 000 eurot lisaks. Paneb tabelid raamatu teatme+lissa. Lepingu lisad. Jutu+lisa (nt ajalehel). Lisa+aeg ka sport, lisa+andmed, lisa+eelarve, lisa+katse, lisa+karistus jur, lisa+kohustus, lisa+koormus, lisa+kulu, lisa+küsimus, lisa+leht, lisa+maks <-maksu>, lisa+osa, lisa+pala, lisa+puhkus, lisa+puri mer, lisa+raskus, lisa+rong, lisa+seade <-s`eadme>, lisa+seletus, lisa+sissetulek, lisa+soodustus, lisa+sööt <-sööda> põllum, lisa+tagatis, lisa+takistus ka el, lisa+tasu, lisa+teenistus, lisa+tingimus, lisa+toodang, lisa+töö, lisa+ülesanne. bot: lisa+juur, lisa+pung. On eraldatud {täiendavad vahendid} → lisa+summad v lisa+raha

lise <4: liseme, liset> bot (lisaosa, nt seemnel)

l`it't <22e: liti, l`itti> Leedu rahaühik

l`us't <22e: lus'ti, l`us'ti>. Lausa lust vaadata, kuidas töö edeneb. Sõidavad niisama lusti pärast, oma lustiks ringi. Elu on üks lust ja lillepidu. Noorel inimesel on ihu lusti täis. Ei ole lusti sinuga vaielda. Elu+lust elurõõm. Töö+lust, tegutsemis+lust, rännu+lust. Lusti+pidu, lusti+sõit. vmo: lust+aed iluaed, lust+hoone = lustla aiamajake, lust+mäng komöödia, naljamäng

p`is't <22e: pis'ti, p`is'ti> terav valu, piste. Jooksmisest lõi(d) pist(id) külje sisse, küljesse

r`is't <22e: ris'ti, r`is'ti; seisundivorm r`is'tis>. Papp lõi risti ette. Ei löö (millegi ees) risti ette ülek ei tagane millegi ees. Hukatav löödi v poodi risti. Maja Mäo ristil v ristis, tee+ristil v tee+ristis. (Sa, sina) issa v issanda rist! ülek häda, nuhtlus, kannatus: rist ja viletsus; on ristiks kaelas; igaüks kandku oma risti. Haak+rist, rõngas+rist; kuld+rist, raud+rist; haua+rist, kaela+rist, au+rist. Risti+kiri (hauaristil), risti+kuju ka: krutsifiks, risti+kujuline, risti+märk <-märgi>, risti+surm surm ristil. Risti+köömen farma apteegitilli seeme, risti+rohi bot. Kristlik, ristiusu: risti+kirik, risti+kogudus. Risti+retk aj. Vt ka r`is't+, r`is'ti, r`is'tis

r`is't+ ristikujuline; ristine, risti olev: rist+jalg (nt laual v jõulupuul), rist+joon, rist+laine, rist+lips kiki(lips), rist+palk <-palgi>, rist+seis, rist+suund, rist+telg, rist+tänav. eh: rist+seotis, rist+võlv, rist+lööv (kirikus). mat: rist+lõik, rist+sirge, rist+projektsioon, rist+summa, rist+tahukas. sport: rist+hoie (riistvõimlemises), rist+samm. zool: rist+part, rist+ämblik. tehn: rist+kiil <-kiilu>, rist+meisel. tkst: rist+pilu, rist+sammas (heegeldamisel), rist+toimne kiri (kangal). Rist+koordinaadid mat, geogr, rist+riim kirj, rist+tuli sõj

v`ist. Öösel tuleb vist külma. Kas ta sai su kirja kätte? – Küllap vist. Meid küll pittu ei kutsuta. – Ega vist

v`is't <22e: vis'ti, v`is'ti> (kaardimäng)