[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013

alustama <27>. On aeg alustada lõikust. Alustame järveäärsest põllust. Alustas kõnet tervitustega

kõne <16: k`õnne ja kõnesse>. Suuline, kirjalik kõne. Kaja+kõne ehholaalia, tahtmatu sõnade kordamine. Kahe+kõne, ühe+kõne = üksik+kõne. Autori+kõne kirj autoritekst. Seotud kõne luule, sidumata kõne proosa. Peab kõnet. Tuleb kõne alla v kõnesse tuleb jutuks; tuleb arvesse. Kõige soodsam on telefoni+kõnesid võtta v teha õhtul. keel: sise+kõne, jaatav ja eitav kõne, otse+kõne ja kaud+kõne. Kaitse+kõne, kihutus+kõne, peo+kõne; kauge+kõne. Kõne+osav, kõne+oskus. Kõne(de)+kirjutaja. anat: kõne+elund, kõne+keskus (peaajus). keel: kõne+trakt, kõne+üksus

käsitama <27> aru saama, mõistma; tarvitama, rakendama. Kuidas seda nähtust käsitada? Kõnet käsitati üleskutsena. Kunstnik käsitab meisterlikult värve

pidama 1. <28: pidada, p`ean, p(`)eame, pidasin, pidas, pidagu, pidav, pidanud, p`eetakse, p`eetud> hoidma; korraldama; hoolima; (midagi millekski) arvama. Peab kassi, koduabilist, talu, kohvikut, arvestust, registrit. Autot on kallis pidada. Ei oska saladust pidada. Pea piiri, meeles. Peab viisi. Tihend ei pea (laseb läbi). Peab ilusat ilma püsib ilus ilm. Pidage (kinni), ärge minge veel. Peeti pulmi, läbirääkimisi. Peab kõnet, loengut, kohut. Peavad nõu, plaani. Muusikast ta suurt (lugu) ei pea. Seda seent peetakse mürgiseks. Vt ka p`eetav, p`eetud; aru pidama, k`inni pidama, n`õu pidama, p`aika pidama, silmas pidama, s`uud pidama, sõna pidama, v`astu pidama, v`ett pidama, v`älja pidama