[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013

Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2013).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2014.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 42 artiklit

Gaza [gaaza] <16: kuhu -sse>, piiblis ka Assa, Ghazzah ar linn Palestiinas

Harz [h`aarts] <22e: -i> mäestik Saksamaal

j.a juures asuv

ja (sidesõna). Tulid mehed, naised ja lapsed. Tüdrukul ei olnud {tegu ja nägu} → tegu ega nägu

j`aa hüüds; nimis <26> jah. Ei andnud oma jaad, jaa-sõna

j`aah

j`aal <22u: jaala, j`aala>, jaala <16> (väike purjelaev)

j`aam <22u: jaama, j`aama>. Raudtee+jaam, bussi+jaam, lennu+jaam. Kauba+jaam, reisi+jaam; teivas+jaam argi = pool+jaam, vahe+jaam. Bensiini+jaam, elektri+jaam, ilma+jaam, katse+jaam, kiirabi+jaam, orbitaal+jaam, pumba+jaam, raadio+jaam, saate+jaam. Jaama+esine, jaama+tagune, jaama+vahe <-vahe>. Jaama+korraldaja, jaama+ülem

jaan jaanuar

j`aan' <22e: jaani, j`aani> jaanipäev. Enne, pärast jaani. Jaanist rukkimaarjani. Kaera+jaan (rahvatants). Jaani+kask etn, jaani+laul folkl , jaani+laupäev, jaani+õhtu, jaani+öö. Jaani+kakar bot, jaani+mardikas zool. Jaani+juur vmo kalmusejuurikas (droogina)

jada <17u: j`atta ja jadasse; jadu ja jadasid> rida; mat järjestatud elementide lõpmatu hulk. Võrgu+jada, õnge+jada. Jada+lülitus el, jada+õpe ped lineaarõpe

j`ae maj jaoti, väikeses koguses. Vastand hulgi. Jae+hind, jae+hinnakiri, jae+kaubandus, jae+kaup, jae+müük

jagu <18: j`ao, jagu, j`akku ja j`aosse> (jaotatud v jagatud) osa millestki, koostisosa; hulk, määr; sõj (allüksus). Ööd on suuremalt jaolt külmad. Küll sa saad oma jao (pahandada v peksa)! Pall on lapse jagu (oma). Sega kaks jagu vett ja üks jagu viina vmo (osa). Film on neljas jaos, parem kui seerias. Minna jääb ainult kilomeetri jagu. Toitu on veel nädala jagu. On teadmistelt pea jagu v pea+jagu kõigist üle (tublisti, tunduvalt). Üks+jagu = oma+jagu mõnevõrra, küllaltki. Linna+jagu, maailma+jagu. Jagu+vili bot (jaguneb valmimisel). Jao+ülem sõj

jagu s`aama millest üle v võitu saama; aru saama. Sain haigusest jagu. Vanaema ei saa poisist jagu. Ei saadud mehe jutust jagu. Jagu+saamine

j`ah hüüds; nimis <22e: jahhi, j`ahhi>. Peale jahhi muud öelda ei oskagi

jahe <2: -da>. Ilm läks jahedamaks. ülek: jahe vastuvõtt, jahedad suhted. Jaheda+võitu. Jahedalt. Jahedus

j`ahm <22e: jahmu, j`ahmu> jahmatus, ehmatus, kohkumus. Jahmu täis pilk

j`aht 1. <22e: jahi, j`ahti> jahipidamine, küttimine. Läheb jahile, käib jahil. Kass peab hiirtele jahti v hiire+jahti. Reporter on uudiste jahil. Oli mul kogu seda jahti tarvis argi (sekeldust, jändamist). Aju+jaht = klaper+jaht, peibutus+jaht, varitsus+jaht. Hundi+jaht, pardi+jaht. Kuulsuse+jaht, õnne+jaht. Jahi+hooaeg, jahi+järelevalve, jahi+koer, jahi+kull, jahi+maja, jahi+luba, jahi+sarv, jahi+trofee. Jahi+lind, jahi+loom <-looma>. Jahi+ala = jahi+pidamisala = jahi+piirkond. zool: jahi+faasan, jahi+pistrik. Jahil käik = jahil+käik

j`aht 2. <22e: jahi, j`ahti> kerge veesõiduk sportimiseks v lõbusõiduks. Jahi meeskond v jahtkond. Mootor+jaht, purje+jaht, luksus+jaht, võistlus+jaht. Jaht+klubi, jaht+laev = jaht. Jahi+sadam

jahu <17>. Rukki+jahu, sepiku+jahu, püüli+jahu, sööda+jahu, kroov+jahu. Kondi+jahu, kriidi+jahu; toomas+jahu (fosforväetis). Jahu+veski, jahu+kirst, jahu+kaste <-k`astme>, jahu+kört, jahu+puder. Jahu+kaste <-k`aste> bot, aiand (taimehaigus). zool: jahu+leedik, jahu+lest, jahu+mardikas

j`akk 1. <22e: jaki, j`akki> (riietusese). Käib jaki väel. Kostüümi+jakk, naiste+jakk. Samet+jakk

j`akk 2. <22e: jaki, j`akki> zool (veis)

j`aks <22e: jaksu, j`aksu> suutlikkus, jõud. Jaksu+mööda = jaksu mööda

jala jalgsi. Käib, läheb jala. Üle+jala joosta. Jala+käimine, jala+matk jalgsimatk

j`alg <22u: jala, j`alga; j`algade ja j`alge>. Paneb kingad jalga, kingad on jalas, võtab kingad jalast. Nõrkevi jalu, tulisi jalu v tulist+jalu, palja jalu v palja+jalu, jooksu+jalu. Jooksis lapse jalust maha. Läks omal jalal edasi. Kukkus jala pealt surnuks (vrd jala+pealt otsekohe, jalamaid). Tõmbas saba jalgade v jalge vahele. Koer tõstis jalga (pissis). Heal jalal heas läbisaamises v vahekorras. Laua, seene jalg. Istub tamme, samba jalal. Jalal kuivanud kuusk. Toompeale saab mööda Pikka või Lühikest jalga. Kuus jalga pikk. Pakkus pühade jalga vmo (joogipoolist). Sai jalad alla ülek sai järje peale. Tegi poisile jalad alla argi sundis poissi kiiresti tegutsema. Tulekahju lõi perel jalad alt ülek (viis kehva olukorda). Lööme v viskame jalad seinale ega liiguta lillegi argi. Lamp+jalad, rang+jalad = o-jalad, räsas+jalad = x-jalad. Kõver+jalg, limp+jalg, lääp+jalg, masa+jalg, pänt+jalg. Käsk+jalg. Hoo+jalg, tõuke+jalg, uju+jalg. Kraap+jalg = kaap+jalg (teretamisel). Sea+jalg, korstna+jalg, küünla+jalg, mäe+jalg, värsi+jalg. bot: hani+jalg, kilp+jalg, sõna+jalg. Hane+jalad ülek jutumärgid. Varese+jalad mitm ülek. Kolm+jalg. zool: sada+jalg, tuhat+jalg. Jala+hoop, jala+jälg, jala+järi = jala+pink, jala+matt, jala+narts = jala+rätt. Jala+säär, jala+keder = jala+nukk <-nuki> pahkluu, jala+laba labajalg, jala+kurk <-kurgu> labajala paindekoht, jala+pealne = jala+selg, jala+kand, jala+nina, jala+põhi = jala+tald, jala+päkk, jala+pöid. sport: jala+hoog, jala+tõste+hüpe, jala+vahetus+samm, jalge+harjutus. Jalga+panek, jalga+proovimine, jalga+tõmbamine. Jalg+kivid (veest läbipääsemiseks), jalg+pidur

jama 1. <17> murdes ühenduskoht, liitekoht. Võrgu jama

jama 2. <17> argi: loba; sekeldus, tülin; rumal, totter. Ära aja jama! Rahaga on igavene jama. Jama lugu

j`amb <22e: jambi, j`ambi> kirj (värsijalg)

Jana <16> vn, Djaangõ jakuudi jõgi Venemaal Sahhas

Jan Mayen [jan m`aien] <2e: -i; kuhu -isse ja -ile> Norra valdus Jäämeres

j`an't <22e: jan'di, j`an'ti> sekeldus; tembutus, rumal nali; naljamäng, farss

janu <17>. Janust nõrkemas. Jõin hea janu kalja. Joogi+janu. Janu hariduse järele = haridus+janu. Elu+janu, kuulsus+janu, lõbu+janu, seiklus+janu, teadmis+janu, vere+janu. Janu+kustutus jook, keelekaste, keelekarastus

j`ao+k`aupa, j`ao k`aupa. Maksis oma võlga jaokaupa v jao kaupa (osade kaupa). Liha saime jaokaupa v jao kaupa (piiratud koguses, jaopärast)

j`aol kohal, juures, osa saamas, j`aole. Ema tõi õunu ja lapsed olid kohe jaol. Juhtus, pääses, tõttas, sattus, sai õigel ajal jaole

j`aos harv arvel, millekski ette nähtud, kinni

j`aps <22e: japsi, j`apsi> argi jaapanlane

j`ard <22e: jardi, j`ardi> Inglise pikkusühik: 0,9144 m

j`arl <22e: jarli, j`arli> aj: Vana-Skandinaavia ülik; kõrge võimukandja keskaja Norras ja Rootsis

{j`atk} → j`ätk

j`ats <22e: jatsu ja jatsi, j`atsu ja j`atsi> argi džäss

j`aur <22e: jauru, j`auru> harv jauramine, mõttetu jutt

Taz <19: -i, -i> jõgi Venemaal

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur