[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013

See sõnaraamat on vananenud ning sobib kasutamiseks vaid teadustöös.
Kehtivat keelenormi kajastab "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018"

Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2013).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2014.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

hommikune <12: -se>. Hommikuse unega inimene. Sööb, võtab hommikust (hommikulist). Hommikust ööd hakkas sadama (vastu hommikut). Tere hommikust!, vrd argi: Tere hommikut! Vara+hommikune, täna+hommikune, kevad+hommikune

k`esk+p`äev südapäev; ilmakaar, kus sellal asub päike. Hommikust sai keskpäev. Päike oli keskpäevas. Keskpäeva+joon astr, keskpäeva+lill bot, keskpäeva+päike, keskpäeva+tund kell 12. Keskpäevane päike, leitsak

l`iikvel, l`iikvele, l`iikvelt. On hommikust peale liikvel. Läheb liikvele. Laseb kuuldusi liikvele. Vanad mündid kõrvaldati liikvelt. Liikvel olek = liikvel+olek. Liikvele laskmine, panek = liikvele+laskmine, liikvele+panek

l`üps <22e: lüpsi, l`üpsi>. Kurnab hommikust lüpsi v hommikuse lüpsi(+korra) piima. Lehma+lüps. Järel+lüps, käsitsi+lüps, masin+lüps, torusse+lüps. Välja+lüps lüpsis. Lüpsi+aeg, lüpsi+lehm, lüpsi+masin, lüpsi+naine argi, lüpsi+oskus, lüpsi+periood, lüpsi+pink, lüpsi+plats, lüpsi+soe piim

p`ihta. Lõi pallile v palli pihta. Sai hoobi pihta. Hakkame tööga pihta. Ei saanud asjale pihta argi ei saanud asjast aru. Hommikust pihta sajab argi (alates, saadik). Tulise, pagana pihta! Pihta+andmine, pihta+saamine

rabama <27>. Rabas malgaga rotti, roti järele. Rabab poisil turjast. Rabati rehte, rukkeid (löödi terade eraldamiseks vihke vastu seina v rabamispinki). Rabavad hommikust õhtuni (tööd teha). Rabas kõiki oma julgusega. Uudis rabas kui pikne, rabas jalust, olen uudisest rabatud. Rabamis+pink etn

tere. Tere hommikust, päevast, õhtust!, vrd argi: tere hommikut, õhtut! Tere tulemast näitusele! vmo: Tere! – Tere jumalime! Ebameeldivat üllatust väljendavad: Tere hommikust! Tere talv! tohoh, või veel

tual`et't <22e: -leti, -l`etti> (naiste pidulik) riietus; riietumine, välimuse korrastamine; klosett ja pesuruum. Kallites tualettides daamid. Teeb hommikust tualetti. Balli+tualett, õhtu+tualett. Tualett+ruum = tualett, tualett+laud, tualett+paber WC-paber, tualett+seep, parem silmaseep, tualett+vesi. Tualett+tarbed = tualeti+tarbed

`uhtma <34: `uhta, uhan, `uhtis, `uhtev, uhetakse, uhetud> uhama, uhtuma (uhun); vihtuma. Uhab nõud kraani all üle. Puhtaks uhetud pesu. Poiss sai isa käest uhta. Hommikust õhtuni uheti tööd teha. Uhtis väsimatult tantsu. Välja, ära uhtma. Kullaliiva uhtjad

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur